Tallink Grupp loobus alates maist Paldiski-Kapellsk\u00e4ri liini vedudest laevaga Superfast IX, p\u00f5hjendades seda tegevuse optimeerimisega, sest Superfast mahutas rohkem reisijaid kui sellel liinil tarvis.<\/p>\n
P\u00e4rast seda s\u00f5idab Paldiski-Kapellsk\u00e4ri liini ainult DFDS, mille laevad v\u00e4ljuvad kuus korda n\u00e4dalas. Kaubavedajatele on see halb uudis, sest Skandinaavia maad on Eesti \u00fched peamistest ekspordipartneritest ning rekasid, mis Rootsi suunduvad, koguneb Paldiski sadamasse sageli m\u00e4rksa rohkem kui laevale mahub. Nii j\u00e4\u00e4bki k\u00fcmneid veokeid reisilt maha.<\/p>\n
Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) n\u00f5ukogu esimees ja veoettev\u00f5tte Haanpaa O\u00dc tegevjuht Tiit Parik \u00fctles ERR-ile, et mure on suur.<\/p>\n
“Probleem on see, et paljud kaubad on t\u00e4na ajatundlikud, \u00fclevedu pole v\u00f5imalik p\u00e4ev-kaks v\u00f5i kolm oodata. Eriti tooted, mis l\u00e4hevad kuskile tootmisprotsessi, peavad j\u00f5udma kohale mitte ainult \u00f5igel kuup\u00e4eval, vaid ka kellaajal,” selgitas Parik, kelle s\u00f5nul on kohalesaabumise aeg seda t\u00e4psemalt paika pandud, mida k\u00f5rgema v\u00e4\u00e4rtusega tooteid veetakse.<\/p>\n
Veoettev\u00f5tte juht lisas, et ei oska \u00f6elda, kui palju rekasid keskmiselt laeva ei mahu, kuid olukord on selline, et kui laev on t\u00e4is broneeritud, koostatakse ootenimekiri, kuhu j\u00e4\u00e4vad need, kes loodavad, et m\u00f5ni koha kinni pannud s\u00f5iduk j\u00e4\u00e4b saabumata.<\/p>\n
“See on probleem vedajate jaoks, aga minu vaatest on see suurem probleem Eesti t\u00f6\u00f6stuse jaoks, ekspordi jaoks, neile, kes oma kaupu Skandiaaviasse saadavad,” t\u00f5des Parik ja lisas, et Eesti-Rootsi laevadega saadavad oma kaupu teele ka need, kelle tooted liiguvad Norra ja Taani turule.<\/p>\n
DFDS Eesti filiaali juhataja Peeter Ojasaar kinnitas, et p\u00e4rast seda, kui Superfast IX l\u00f5petas Paldiski\u2013Kapellsk\u00e4ri liinil opereerimise, on nad t\u00f5epoolest n\u00e4inud suuremat survet teatud v\u00e4ljumistele.<\/p>\n
“Samas ei ole DFDS lisanud liinile t\u00e4iendavat laeva ning laeva f\u00fc\u00fcsiline mahutavus ei ole muutunud. J\u00e4tkame liini teenindamist laevaga Sirena Seaways, mille mahutavus on ligikaudu 2200 jooksvat meetrit erinevat t\u00fc\u00fcpi veeremile ning kuni 600 reisijat,” s\u00f5nas Ojasaar.<\/p>\n
Praeguse olukorra puhul tema s\u00f5nul oluline m\u00f5ista, et probleem ei ole ainult kogu n\u00e4dalases mahutavuses, vaid eelk\u00f5ige selles, kuidas n\u00f5udlus n\u00e4dala l\u00f5ikes jaotub.<\/p>\n
“Eesti\u2013Rootsi kaubavoog liigub \u00fcsna kindlas logistilises r\u00fctmis. Eesti ekspordi suunal on suurim surve tavaliselt p\u00fchap\u00e4eval, esmasp\u00e4eval ja teisip\u00e4eval. Rootsi\u2013Eesti suunal on suurim surve kolmap\u00e4eval, neljap\u00e4eval ja reedel. Nendel v\u00e4ljumistel v\u00f5ib vaba koha leidmine olla t\u00f5epoolest v\u00e4ga keeruline,” nentis Ojasaar.<\/p>\n
Samas ei t\u00e4henda see filiaalijuhi s\u00f5nul, et k\u00f5ik v\u00e4ljumised oleksid t\u00e4is. Teatud p\u00e4evadel koondub n\u00f5udlus v\u00e4ga tugevalt samadele v\u00e4ljumistele, m\u00f5nel teisel v\u00e4ljumisel on ruumi m\u00e4rksa rohkem.<\/p>\n
Rahvusvaheliste autovedajate esindaja meenutas, et sellist olukorda, kus veokeid on sageli rohkem kui kohti laeval, on ette tulnud ka minevikus, n\u00e4iteks kaks aastat tagasi, kui Paldiski-Kapellsk\u00e4ri liinil s\u00f5itis samuti vaid \u00fcks laev. Parik m\u00e4rkis, et arusaadavalt on majanduses omad faasid, mil kaupa liigub rohkem v\u00f5i v\u00e4hem, kuid tundub, et sellel suunal \u00fche laevaga v\u00e4lja ei vea.<\/p>\n
Selleks, et kaup ikkagi sihtkohta j\u00f5uaks, kasutab osa vedajaid alternatiivina Soome kaudu viimist. Tallink s\u00f5idab Tallinnast Stockholmi \u00fclep\u00e4eviti, mist\u00f5ttu igap\u00e4evase \u00fchendusena kasutatakse v\u00f5imalust s\u00f5ita Eestist Soome ja sealt edasi Rootsi. On ka Eesti vedajaid, kes s\u00f5idavad Rootsi L\u00e4ti ja Leedu kaudu. K\u00f5ik alternatiivid on aga m\u00e4rksa kallimad.<\/p>\n
“Oleme kohe sisenemas puhkuste hooaega, siis tulevad ka turistid ja laevakohti hakkab j\u00e4rjest enam nappima,” \u00fctles Parik.<\/p>\n
Lahendus saab tema hinnangul tulla laevafirmadelt ja ennek\u00f5ike vaadatakse Tallinki poole, ehkki Pariku s\u00f5nul on m\u00f5istetav, et majanduslikult mittetasuvast liinist loobutakse.<\/p>\n
“Veoettev\u00f5tjad ja esindusorganisatsioon saavad pidada arutelusid sellel teemal, kuidas sellise olukorra kordumist tulevikus v\u00e4ltida. M\u00f5eldes Skandinaavia turule, kui oluline on see meie riigi jaoks, siis ennek\u00f5ike on see Eesti tootjate ja eksport\u00f6\u00f6ride mure,” nentis Parik.<\/p>\n
Tallink lubas m\u00e4rtsis, et ei lahku Paldiski-Kapellsk\u00e4ri liinilt, vaid otsib sinna sobiva suuruse ja lahendusega asenduslaeva. Seni seda aga leitud pole ja otsingud kestavad.<\/p>\n
“Tallinki kaubaveokliente oleme ise aktiivselt aidanud, pakkudes vedudeks alternatiive Helsingi kaudu,” s\u00f5nas ettev\u00f5tte kommunikatsioonidirektor Meelis Kompus. “Teiste turuosaliste v\u00f5imeid v\u00f5i t\u00e4pset olukorda sadamas me m\u00f5istagi kommenteerida ei saa.”<\/p>\n
Lisalaeva ajutine liiniletoomine oleks kulukas<\/p>\n
Peeter Ojasaare hinnangul pole lahendus turule kohe uue laeva toomises, vaid selles, kuidas olemasolevat v\u00f5imekust targemalt kasutada.<\/p>\n
“Oleme klientide, ekspedeerijate ja vedajatega arutanud praktilisi lahendusi, n\u00e4iteks alternatiivsete v\u00e4ljumiste kasutamist, kauba varasemat planeerimist ning v\u00f5imalusel rohkem juhita haagiste kasutamist. V\u00e4hem koormatud v\u00e4ljumistel v\u00f5ib klient saada mitte ainult suurema t\u00f5en\u00e4osusega koha laevas, vaid sageli ka soodsama hinna,” \u00fctles DFDS-i Eesti filiaali juht.<\/p>\n
Ojasaare kinnitusel on ettev\u00f5te kaalunud ka teise laeva lisamist v\u00f5i teistsuguse laevat\u00fc\u00fcbi kasutamist. Praktikas on t\u00e4iendava laeva l\u00fchiajaliselt liinile toomine aga operatiivselt keeruline ja v\u00e4ga kulukas.<\/p>\n
“Laevandus ei t\u00f6\u00f6ta nii, et v\u00f5tame lihtsalt kusagilt \u00fche laeva ja paneme selle homme uuele liinile. Laev ei ole standardne veoauto, mida saab kiiresti \u00fchelt marsruudilt teisele t\u00f5sta. Laev peab sobima konkreetsete sadamate, kaldarampide, vees\u00fcgavuste, ohutusn\u00f5uete, reisijate- ja kaubak\u00e4sitluse ning kogu operatsioonis\u00fcsteemiga,” selgitas Ojasaar.<\/p>\n
Ojasaar m\u00e4rkis, et ehkki DFDS on suur Euroopa laevandus- ja logistikagrupp, ei t\u00e4henda see, et neil seisaks kusagil sobiv vaba laev, mida saaks probleemideta kaheks kuuks Eestisse tuua.<\/p>\n
“T\u00e4nap\u00e4eva merendus on ka oluliselt kallim kui veel m\u00f5ned aastad tagasi. K\u00fctuse hind, t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud, sadama- ja veeteetasud ning hoolduskulud on kasvanud,” r\u00e4\u00e4kis Ojasaar. “Lisaks m\u00f5jutab sektorit tugevalt dekarboniseerimise surve. Merendus on kaasatud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi ning sellega seotud kulukoormus kasvab j\u00e4rk-j\u00e4rgult.”<\/p>\n
Laevafirma esindaja t\u00f5des, et keskkonnaeesm\u00e4rkide vaates on see arusaadav suund, kuid praktiliselt t\u00e4hendab see, et iga meremiil ja iga lisav\u00e4ljumine peab olema majanduslikult p\u00f5hjendatud.<\/p>\n
“Lisalaev peab v\u00e4hemalt oma kulud katma, ainult igaks juhuks laeva liinile tuua ei ole realistlik,” \u00fctles Ojasaar.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides veohindadest, m\u00e4rkis Ojasaar, et \u00fcldisi hindu pole nad konkurendi liinilt lahkumisest tingitult t\u00f5stnud. K\u00fcll aga muutuvad igakuiselt lisatasud nagu k\u00fctuse lisatasu BAF<\/p>\n
ja heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi lisatasu ehk ETS ning kui viimane on p\u00fcsinud alates jaanuarist \u00fcsna stabiilsena, isegi veidi langenud, siis BAF on jaanuari 2,75 eurolt liinimeetri kohta t\u00f5usnud peaeguseks 9,38 euroni ehk ligi 241 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n
Ojasaar r\u00f5hutas, et laevafirma m\u00f5istab vedajate ja eksportijate muret ja pingutab, et olemasolevat teenust saaks v\u00f5imalikult h\u00e4sti kasutada, kuid laevaoperaator \u00fcksi ei saa kogu probleemi lahendada, kestlik lahendus eeldab kogu logistikaahela paindlikkust.<\/p>\n
Ojasaar leiab, et k\u00fcsimus on ka Eesti kriisikindluses, sest toimiv regulaarne mere\u00fchendus Rootsiga on t\u00e4htis kogu piirkonna varustuskindlusele.<\/p>\n
“Kui tarneahelad muutuvad j\u00e4igemaks, muutub ka merelogistika kallimaks. Kui suudame aga osa mahtudest paremini hajutada ja planeerida, on v\u00f5imalik olemasolevast v\u00f5imekusest rohkem v\u00e4lja v\u00f5tta ning hoida logistika kogukulu paremini kontrolli all,” s\u00f5nas DFDS Eesti filiaali juhataja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallink Grupp loobus alates maist Paldiski-Kapellsk\u00e4ri liini vedudest laevaga Superfast IX, p\u00f5hjendades seda tegevuse optimeerimisega, sest Superfast mahutas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":183960,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,80892,37,33,35,80896,1850,80893,34,36,31,32,21,5958,11013,12603,28,29,95,19,80895,25,63314,4095,80894,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-183959","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dfds","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-rahvusvaheliste-autovedajate-assotsiatsioon","tag-eksport","tag-eraa","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaubavedu","tag-kaubaveod","tag-laevandus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-paldiski-kapellskar","tag-populaarseimad-lood","tag-superfast-ix","tag-tallink","tag-tarnsport","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183959","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=183959"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183959\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/183960"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=183959"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=183959"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=183959"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}