Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli m\u00e4lestusauhinna majanduse alal jagasid sel aastal USA teadlane Joel Mokyr ning prantslane Philippe Aghion ja ameeriklane Peter Howitt. Teadlased kirjeldasid, kuidas tehnoloogiline innovatsioon ja loominguline h\u00e4ving majanduskasvu veavad.<\/p>\n
Enamiku inimkonna ajaloost oli majanduskasvu asemel normiks paigalseis. Kuigi aeg-ajalt tehti olulisi ajutiselt elutingimusi parandanud avastusi, rauges kasv varem v\u00f5i hiljem alati. Viimased kaks sajandit on olnud ses m\u00f5ttes erandlikud. Maailm on n\u00e4inud p\u00fcsivat majanduskasvu, mis aitas paljudel inimestel vaesusest v\u00e4lja tulla ja ladus vundamendi t\u00e4nap\u00e4eva heaolule.<\/p>\n
Ajalooline vaade<\/p>\n
Poole auhinnast p\u00e4lvinud majandusajaloolane Joel Mokyr uuris ajalooliste allikate p\u00f5hjal, millised eeldused on vajalikud tehnoloogilisel progressil p\u00f5hineva p\u00fcsiva majanduskasvu tekkeks. Ta leidis, et innovatsiooni iseeneslikuks j\u00e4tkumiseks ei piisa teadmisest, et miski t\u00f6\u00f6tab, vaid on vaja ka teaduslikke selgitusi, miks see t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n
Mokyr nimetas neid kahte teadmise t\u00fc\u00fcpi vastavalt ettekirjutavaks ja ettepanekuliseks teadmiseks. Esimene h\u00f5lmab praktilisi juhiseid ja retsepte, teine aga s\u00fcstemaatilist arusaama loodusseadustest. Enne t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni olid need kaks teadmiste haru valdavalt lahus. Inimesed teadsid, et miski toimib, kuid ei osanud seletada, miks. See tegi uutele avastustele ja leiutistele tuginemise keeruliseks.\u00a0<\/p>\n
Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste rakenduste vahele l\u00f5i silla alles valgustusajastu, mis omakorda k\u00e4ivitas isev\u00f5imenduva teadmiste kogumise ts\u00fckli. Lisaks r\u00f5hutas Mokyr, et \u00fchiskond peab olema avatud uutele ideedele ja lubama muutusi, sest tehnoloogiline areng seab alati ohtu v\u00e4ljakujunenud huvir\u00fchmade positsiooni.\u00a0<\/p>\n
Loov h\u00e4vitust\u00f6\u00f6<\/p>\n
Auhinna teise poole saanud Philippe Aghion ja Peter Howitt uurisid samuti p\u00fcsiva kasvu mehhanisme, kuid tegid seda matemaatilise mudeli abil. Oma 1992. aasta artiklis kirjeldasid nad niinimetatud loova h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 protsessi: kui turule tuleb uus ja parem toode, kaotavad vanemate toodete m\u00fc\u00fcjad oma turuosa.\u00a0<\/p>\n
See protsess on “loov”, sest innovatsioon loob midagi uut. Samal ajal on see “h\u00e4vitav”, kuna vananenud tehnoloogiaga ettev\u00f5te konkureeritakse turult v\u00e4lja. See pidev vanade toodete ja tootmismeetodite asendamine uutega ongi p\u00fcsiva majanduskasvu aluseks.\u00a0<\/p>\n
Laureaadid n\u00e4itasid, et loov h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 tekitab paratamatult konflikte, mida tuleb \u00fchiskonnas konstruktiivselt lahendada. Vastasel juhul hakkavad v\u00e4ljakujunenud ettev\u00f5tted ja huvir\u00fchmad, kes kardavad oma positsiooni kaotada, innovatsiooni takistama.\u00a0<\/p>\n
Pikk vaade<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tlikult tuli laureaatide t\u00f6\u00f6st v\u00e4lja, et ajalooliselt oli inimkonna jaoks norm just paigalseis, mitte kasv. Nende t\u00f6\u00f6 aitab m\u00f5ista, millised ohud v\u00f5ivad p\u00fcsivat kasvu takistada, n\u00e4iteks turu liigne domineerimine \u00fcksikute ettev\u00f5tete poolt, akadeemilise vabaduse piiramine v\u00f5i vanade huvigruppide vastuseis muutustele.\u00a0<\/p>\n
Samuti t\u00f5i nende uurimist\u00f6\u00f6 esile, et loov h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 tekitab v\u00f5itjaid ja kaotajaid mitte ainult ettev\u00f5tete, vaid ka t\u00f6\u00f6tajate seas. See r\u00f5hutab vajadust toetada inimesi, kes muutuste t\u00f5ttu kannatavad, ja aidata neil liikuda uutele, tootlikumatele t\u00f6\u00f6kohtadele. Lahenduseks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks nn turvalise paindlikkuse (flexicurity) s\u00fcsteem, mis kaitseb t\u00f6\u00f6tajaid, kuid mitte tingimata nende konkreetseid t\u00f6\u00f6kohti.\u00a0<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal p\u00e4lvisid auhinna USA majandusteadlased Daron Acemoglu, Simon Johnson ja James Robinson. Nende t\u00f6\u00f6 aitab paremini m\u00f5ista, kuidas tekivad institutsioonid ja milline m\u00f5ju on neil riikide j\u00f5ukusele ehk miks on m\u00f5ned riigid teistest m\u00e4rksa rikkamad.<\/p>\n
Nobeli preemiat f\u00fc\u00fcsikas antakse v\u00e4lja alates 1901. aastast. Alates 2023. aastast on Nobeli preemia v\u00e4\u00e4rtus 11 miljonit Rootsi krooni (u miljon eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli m\u00e4lestusauhinna majanduse alal jagasid sel aastal USA teadlane Joel Mokyr ning prantslane Philippe Aghion…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18401,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,11048,28,29,11049,2198,19,10987,10988,11047,11046,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-18400","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-joel-mokyr","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-loov-having","22":"tag-majanduskasv","23":"tag-news","24":"tag-nobeli-majanduspreemia","25":"tag-nobeli-malestusauhind","26":"tag-peter-howitt","27":"tag-philippe-aghion","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18400","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18400"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18400\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18401"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18400"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18400"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18400"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}