{"id":184021,"date":"2026-05-22T04:29:08","date_gmt":"2026-05-22T04:29:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/184021\/"},"modified":"2026-05-22T04:29:08","modified_gmt":"2026-05-22T04:29:08","slug":"elu-marmorkuulimang-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/184021\/","title":{"rendered":"Elu marmorkuulim\u00e4ng – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/p>\n

Mario Pulver, Theseuse laev. Toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Marge Nelk. Rahva Raamat, 2026. 440\u00a0lk.<\/p>\n

Sest \u00f5nneks on meie p\u00e4evade Issand<\/p>\n

andnud meile ainult<\/p>\n

natuke aega.<\/p>\n

T\u00f5nu \u00d5nnepalu, \u201eKlaasveranda\u201c1<\/p>\n

Mario Pulveri romaanist \u201eTheseuse laev\u201c r\u00e4\u00e4kides tahaksin alustada hoopis selle l\u00f5pust, epiloogist, mis seob teose autori ja peategelase Friederike. Muu hulgas saab epiloogist lugeda: \u201eSee v\u00e4lisuks, mida ma iga p\u00e4ev avan, on seesama uks, mida avasid koju minnes sina, Friederike.\u00a0[\u2014] Kahesaja-aastased laiad p\u00f5randalauad tekitasid aukartust, sa olid nende peal k\u00f5ndinud. Ehkki ma sel hetkel veel ei teadnud, et kavatsen sinust kirjutada\u201c (lk\u00a0440-441).<\/p>\n

Maja m\u00e4letab<\/p>\n

Ajaloolistest dokumentidest ainest saanud romaanis tekib autori ja tema tegelase vahel eriliselt laetud seos. Sellest on kirjutanud ka n\u00e4iteks ajaloolise proosa virtuoos Jaan Kross seoses romaaniga \u201eKeisri hull\u201c. Nimelt avastab temagi, et on elanud oma romaani peategelase Timotheus von\u00a0Bockiga samas majas: \u201eSessamas toas, mida romaanis j\u00f5epoolseks suitsetamistoaks nimetatakse ja kus h\u00e4rrased mul bowl\u2019i joovad, olin asunud 1940\u201341 ning ajuti ka veel 1942. Madala \u00fclemise uksepiida puudutus mu tollal veel tihedais juustes oli mul selgesti meeles. Ja n\u00fc\u00fcd oli mul korraga teada: see uksepiit pidi ju olema mitmeid kordi ka noore Timotheuse tihedaid juukseid puudutanud\u00a0\u2026 Selle puudutuse kujutlusest\u00a0\u2013 v\u00f5i selle puudutuse m\u00e4lestusest, kui nii v\u00f5iks \u00fctelda, muutus minus teatud identiteeditunne Timotheusega hetketi peaaegu m\u00fcstiliselt konkreetseks.\u201c2<\/p>\n

\u00dchel kindlal majal on Pulveri romaanis oluline koht, \u00f5igupoolest selle majaga m\u00e4ngitakse teos ka n-\u00f6 lahti. \u201eTheseuse laev\u201c algab 1805.\u00a0aasta maikuusse raamituna pildiga \u00fchest (balti)-saksa kodust. Eestlasest lugeja on ehk harjunud tolleaegseid (balti)sakslasi seostama eesk\u00e4tt k\u00f5rgklassiga. V\u00e4hem ootusp\u00e4raselt ei leia \u201eTheseuse laeva\u201c tegevustik aset aadli- ega m\u00f5isamaailmas, vaid \u00fche k\u00e4sit\u00f6\u00f6lise, tavalise kingsepa perekonnas Tartu toonases servas. Kingsepapere harjumusp\u00e4rasesse maailma l\u00f5ikab \u00fchel hetkel sisse metsan\u00f5lva raiumine teisel pool t\u00e4navat: krundi uus omanik, maarahva p\u00e4ritolu kaupmees, keda saksikult kutsutakse Ernitzaks, on asunud sinna endale maja p\u00fcstitama. Langetatud puude k\u00f5rval lebavad maas ka \u00f5ites sirelid ja jasmiinid. J\u00f5udnud romaani lugemisega l\u00f5puni, kangastub tagasi selle algusele tagasi m\u00f5eldes ehk midagi Anton T\u0161ehhovi \u201eKirsiaiast\u201c: nii nagu \u201eKirsiaias\u201c r\u00f5hutab kaupmees Lopahhin oma matsip\u00e4ritolu ja j\u00f5ukust, teeb seda \u201eTheseuse laevas\u201c ka Ernitz, kes ei j\u00e4ta kasutamata v\u00f5imalust demonstreerida oma \u00fcleolekut ning kelle loomus on hoolimata saksa kuuest ikka maamehelik.<\/p>\n

Ernitza rajatav maja saab romaani peategelasele, kingsepat\u00fctrele Friederikele m\u00e4rgiliseks, isegi saatuslikuks. Just sellesse majja asub ta hiljem elama \u00fches oma abikaasa Adolphiga, kes on olnud Ernitza teenistuses, ja n\u00fc\u00fcd, mil Ernitzad on suuremasse majja kolinud, seda neilt \u00fc\u00fcrib. Maja j\u00e4\u00e4b Friederikele ristikivilikult v\u00f5\u00f5raks. Juba enne abiellumist ja sinna kolimist \u00fctleb Friederike Adolphile: \u201eSee ei oleks sinu kodu ka siis, kui sa siin iga viimase kui m\u00f6\u00f6blit\u00fcki ja palgijupi v\u00e4lja vahetad. See on ikkagi Ernitzate maja\u201c (lk\u00a0194). Seepeale jutustab Adolph Theseuse laevast ning k\u00fcsib: \u201eAga kui ma siin majas iga viimase kui t\u00fcki v\u00e4lja vahetan, kas siis on Ernitzate v\u00f5i minu maja?\u201c\u00a0\u2013 \u201eVaheta v\u00e4lja mida iganes tahad,\u201c vastab Friederike. \u201eMinu jaoks j\u00e4\u00e4b see alati Ernitzate majaks\u201c (lk\u00a0195).<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Mario Pulver sai k\u00e4sikirjaga \u201eTheseuse laev\u201c Eesti Kirjanike Liidu 2025.\u00a0aasta romaaniv\u00f5istlusel II\u00a0koha. Pildil \u00f5nnitlevad teda Tuuli Velling ja Rein Raud.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0\u00a0Kris Moor<\/p>\n

KKK \u2026 ja kalmistu<\/p>\n

Oma-v\u00f5\u00f5ra, eesti-saksa dihhotoomia raamib romaani keskset teemat ehk naise maailma XIX\u00a0sajandi alguse patriarhaalses \u00fchiskonnas, kus naise kohus on olla pidevalt lapseootel. Naise asi pole teada majandusasjadest ega muust, ta peab olema m\u00f5ne mehe eeskoste all\u00a0\u2013 ent vastutav on ta ikkagi, nagu selgub romaanist.<\/p>\n

Pulver kujutab kaasahaarava ja k\u00f6itva sisseelamisega lapsep\u00f5lvest t\u00e4iskasvanuikka j\u00f5udva naise toonast rolli peres ja kohta \u00fchiskonnas. Naine on selgelt madalamal positsioonil kui mees. Aga v\u00e4he sellest: kui n\u00e4iteks aadli\u00adpreilid said aega veeta lugemise ja kirjutamisega, siis selle romaani maailmas naised kirjaoskajad ei ole. Neil ei ole v\u00f5imalust peita end raamatute maailma ega oma m\u00f5tteid kirjades\/p\u00e4evikutes j\u00e4\u00e4dvustada\u00a0\u2013 parimal juhul on neil p\u00f5hjust teha oma nime alla kolm risti (vt romaani epiloogi). Naise ruum peab piirduma kolme K-ga ehk vana hea Kinder-Kirche-K\u00fcche\u2019ga\u00a0\u2013 lapsed, kirik ja k\u00f6\u00f6k.<\/p>\n

Mis puutub lastesse, siis romaanis on Friederike ajuti nende kasvatamisegi puhul k\u00f5rvalise objekti ossa taandatud. N\u00e4iteks kutsutakse \u00fches episoodis arst haiget last vaatama ning Friederike, kes \u00fcritab samuti osaline olla, pagendatakse toast. \u201eAustatud doktor, lugupeetud abikaasa, kas mina kui laste ema v\u00f5iksin ka saada osa sellest vestlusest?\u201c j\u00e4\u00e4b tal vaid uurida, enne kui ta v\u00e4lja saadetakse (lk\u00a0309).<\/p>\n

Lapsedki puutuvad t\u00e4iskasvanute maailma reeglite ja seadustega varakult kokku, matkides nende kombeid ja k\u00f5nepruuki, ajuti k\u00fcll naljatades, ent siiski, selles aimuvad t\u00e4iskasvanute maailma piirid ja rollijaotus. Nii naerdakse ka Friederike jutu peale, kes tuleb v\u00e4lja sooviga saada pianistiks\u00a0\u2013 naerdakse, kuna see pole t\u00f6\u00f6, ammugi siis mitte naisele (lk\u00a0107).<\/p>\n

Kangus sobib meestele, sedastatakse romaani alguses. \u201e\u201eMehed on nagu tammepuud. Tugevad ja paindumatud. Meie, naised, oleme kui pajud. Kui tuleb torm, on vaja painduda. Muidu murdud,\u201c \u00fctleb proua Ernitz taas Friederike otsa vaadates\u201c (lk\u00a047). Friederike soovimatust alluda kindlakskujunenud tavadele ja rollidele n\u00e4hakse s\u00f5ltuvalt vaatepunktist kas negatiivselt v\u00f5i positiivselt. Peategelase ema meelest ei ole t\u00fctre kangekaelsus Jumalale meelep\u00e4rane. Adolph seevastu tunnustab teda: \u201eTavaliselt t\u00fcdrukud vaatavad malbelt maha ja teevad kogu aeg kniksu, kui midagi \u00fctlevad.\u00a0[\u2014] Sina vaatad otse silma sisse ja ajad l\u00f5ua nii armsalt ette, et n\u00f5rgan\u00e4rvilised p\u00f5genevad ummisjalu\u201c (lk\u00a062). Adolph on oma seisukohaga paraku v\u00e4hemuses: selgete reeglite ja normidega patriarhaalne \u00fchiskond ei tunnusta ega hinda Friederiket, kes elutormis ei paindu ja murdubki.<\/p>\n

Murdumiseni viiv elutee on Friederike lapsep\u00f5lvest peale tembitud rohkete surmadega. Lapsi j\u00e4rjest s\u00fcnnib ja sureb, h\u00e4llis, mis on nii sarnane v\u00e4ikese kirstuga, on enne olnud keegi teine ja enne teda veel keegi, kes k\u00f5ik on lahkunud. Nimed ja n\u00e4od segunevad ja h\u00e4gustuvad, Carli nime saanud poisslapsed n\u00e4ivad olevat m\u00e4rgitud, neile pole pikemat eluteed ette n\u00e4htud. V\u00e4ike Friederike s\u00f5nab m\u00f5ttes j\u00e4rjekordsele v\u00e4ikevennale: \u201eNagunii sured sina ka varsti. Jumal tahab teid k\u00f5iki enda juurde. J\u00e4ta see meelde\u201c (lk\u00a079). Memento mori. Viidates Ernitzate lapserohkusele, t\u00f5deb Friederike s\u00f5branna Lisette: \u201eOleme sinuga kahepeale matnud rohkem vendi-\u00f5desid kui neil \u00fcldse kokku\u201c (lk\u00a0190). Friederikegi on juba kaheksateistk\u00fcmneaastaselt lesk ja matnud lapse.<\/p>\n

\u00d5rnad s\u00fcmbolid<\/p>\n

Surmade ja kinnistunud soorollidega t\u00e4histatud teekonnal saavad m\u00e4rgilise t\u00e4henduse kaks eset. Neist \u00fcht, lumivalge-taevasinist marmorkuuli, on kujutatud ka romaani kaanel Friederike kohal heljumas. Kuulikese on talle s\u00fcnnip\u00e4evaks kinkinud kasuvend Carl Ludwig ning see saab talle eriliselt armsaks. V\u00f5ib \u00f6elda, et marmorkuul s\u00fcmboliseerib Friederike maailma, rahu, millesse keegi ei peaks sekkuma. Peategelane v\u00e4ljendab romaani s\u00fcndmuste jooksul mitmel puhul, et eelistab suure seltskonna asemel vaikset rahus olekut \u00fches klaveriga.3 Kuul toob kaudselt kaasa Friederike v\u00e4ikevenna surma ja hiljem konflikti v\u00e4ikese t\u00fctrega. Romaani l\u00f5puosas, mil ajal ei ole enam konkreetset daatumit, saab marmorkuulist v\u00f5i siis sellesse k\u00e4tketud Carl Ludwigist Friederike ainus kaaslane. On ehk siinkohal t\u00e4henduslik ingliskeelne v\u00e4ljend lose your marbles4, mis m\u00e4rgib v\u00f5imetust selgelt m\u00f5elda v\u00f5i m\u00e4letada? L\u00f5puks reaalne, siin- ja sealpoolne maailm p\u00f5imuvad ja p\u00f5rkuvad.<\/p>\n

Marmorkuuli k\u00f5rval l\u00fclitub sellesse maailma teise t\u00e4hendusliku objektina portselaningel, mille olid Friederike emale kinkinud ristivanemad. Friederike on lapsest peale p\u00f6\u00f6rdunud selle poole palvete, hiljem vihaga. Kui sureb talle marmorkuuli kinkinud Carl Ludwig, kes kiriku seisukohast on end ise tapnud ega v\u00e4\u00e4ri seet\u00f5ttu haual risti, purustab Friederike ingli kompostihunnikus (lk\u00a0147). On see vastuhakk Jumalale, kelle tahtmine \u00f6eldakse talle olevat k\u00f5igi talle l\u00e4hedaste surm, Jumalale, kelle seadusi tuleb vastu vaidlemata t\u00e4ita? Friederike n\u00e4ib tundvat end Jumala m\u00e4ngitavas kuulim\u00e4ngus veeretatava kuulina, kelle palveid ei v\u00f5eta kuulda ning keda pillutatakse oma tahtmist m\u00f6\u00f6da. Lapsest peale on k\u00f5ik toimuv \u00f6eldud olevat Jumala seadus ja tahtmine, kuid Friederikel on raske sellega leppida. Ta seab k\u00fcsimuse alla mitmed olemise ja toimimise viisid, mis p\u00f5hjustab ise\u00e4ranis tema emale suurt meeleh\u00e4rmi, aga eesk\u00e4tt m\u00f5istmatust. Lepitust otsides liimib Friederike hiljem kujukese t\u00fckid k\u00fcll kokku, kuid portselaningli valgele kehale j\u00e4\u00e4vad siiski m\u00f5rad, armid. Friederike suhe ingli ja seel\u00e4bi ka Jumalaga j\u00e4\u00e4b konarlikuks.<\/p>\n

Teose l\u00f5pus on Friederike j\u00f5udnud tagasi oma vanematekoju, l\u00f5puni v\u00f5\u00f5raks j\u00e4\u00e4nud Ernitzate majast tagasi lapse\u00adp\u00f5lvemajja. M\u00e4\u00e4ratud p\u00e4rast krahhi \u00fcksindusse riivi taha ja pidanud ingliga maha valusa kahek\u00f5ne, purustab ta kujukese l\u00f5plikult.<\/p>\n

Kohad ja ruumid jooksevad ajuti n\u00e4htamatute niitidena ajas kokku ja annavad aluse millegi uue s\u00fcnnile. J\u00e4ljed unustuse h\u00f5lma vajunud maailmast kangastuvad t\u00e4nases p\u00e4evas, kui viidata siinkohal baltisaksa p\u00e4ritolu Theophile von Bodisco m\u00e4lestusteraamatule.5 Samuti baltisaksa-ainelises poeemis \u201eKlaasveranda\u201c on T\u00f5nu \u00d5nnepalu kirjutanud: \u201eSee maailm on nii kadunud, kui veel \u00fcldse olla saab, hoolimata neist v\u00e4gagi n\u00e4htavatest maistest m\u00e4rkidest, mis ta endast alles on j\u00e4tnud.\u201c6<\/p>\n

Nii on ka Friederike-romaani maailm kadunud, s\u00e4ilinud on vaid killud. Kohati sarnanevad need ehk t\u00f5esti Theseuse laevaga, millele on unustatud t\u00f5mmata valged purjed. Nendest kildudest saab aga kokku panna ka uue maailma romaani, kus heiastub siin viibinute elu marmorkuulim\u00e4ng.<\/p>\n

Mario Pulver on \u00fcks festivali \u201eHeadRead\u201c k\u00fclalisi. Tema ja Kaur Riismaa vestlus on kavas neljap\u00e4eval, 28.\u00a0mail kell\u00a018.<\/p>\n

1 T\u00f5nu \u00d5nnepalu, Klaasveranda. Varrak, 2016, lk\u00a063.<\/p>\n

2 Jaan Kross, Omaeluloolisus ja alltekst. 1998.\u00a0a. Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professorina peetud loengud. Eesti Keele Sihtasutus, 2003, lk\u00a033.<\/p>\n

3 Klaverim\u00e4ngu ajal ema segavate laste stseen toob meeltesse paralleeli K\u00e4bi Lareteiga, kes on kirjutanud sisemistest heitlustest ja valikutest pianistikarj\u00e4\u00e4ri ja perekonna vahel.<\/p>\n

4 Ingl marble \u2019nipsukivi, klaaskuul\u2019.<\/p>\n

5 Theophile von Bodisco, Unustuseh\u00f5lma vajunud maailmad. \u00dche Eestimaa daami m\u00e4lestusi. Tlk\u00a0Tiiu Relve. Argo, 2025.<\/p>\n

6 T\u00f5nu \u00d5nnepalu, Klaasveranda. Varrak, 2016, lk\u00a06.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mario Pulver, Theseuse laev. Toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Marge Nelk. Rahva Raamat, 2026. 440\u00a0lk. Sest \u00f5nneks on meie…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":184022,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[80904,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,65709,28,29,19,25,26875,23,24,22,20,30],"class_list":["post-184021","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-baltisaksa","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-headread","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-romaanivoistlus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116616348917627469","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184021","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=184021"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184021\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/184022"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=184021"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=184021"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=184021"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}