{"id":184062,"date":"2026-05-22T05:34:10","date_gmt":"2026-05-22T05:34:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/184062\/"},"modified":"2026-05-22T05:34:10","modified_gmt":"2026-05-22T05:34:10","slug":"economist-euroopal-on-salaplaan-nato-asendamiseks-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/184062\/","title":{"rendered":"Economist: Euroopal on salaplaan NATO asendamiseks | Eesti"},"content":{"rendered":"

President Donald Trumpi tegevus USA s\u00f5jalise kohaloleku \u00f5\u00f5nestamisel Euroopas v\u00f5ib tekitada suurima kriisi NATO-s p\u00e4rast k\u00fclma s\u00f5da ning seep\u00e4rast valmistavad Euroopa riigid ette plaani B juhuks, kui USA mitte ainult keeldub Venemaa vastu v\u00f5itlemast, vaid blokeerib ka alliansi reageeringu, m\u00e4rkis The Economist<\/a>. Selle raames valmistuvad P\u00f5hja-Euroopa riigid moodustama alternatiivset s\u00f5jalist liitu ilma USA-ta, kuid nad tunnistavad siiski, et Ameerika kilbi asendamine on keeruline, lisas v\u00e4ljaanne.<\/p>\n

Economist kirjeldas, kuidas Trump on alates oma teise ametiaja algusest seadnud kahtluse alla USA p\u00fchendumuse NATO-le ja vastastikuse kaitse klauslile. See on viinud Euroopa kaitsekulutuste suurenemiseni.<\/p>\n

Viimastel kuudel on Ameerika president l\u00e4inud aga veelgi kaugemale: ta teatas v\u00e4gede v\u00e4hendamisest Euroopas ja t\u00fchistas tiibrakettide Tomahawk \u00fcksuse paigutamise Saksamaale, mis pidi t\u00e4itma kriitilise l\u00fcnga Euroopa kaitses.<\/p>\n

Selline kiire v\u00e4gede v\u00e4hendamine paiskas Euroopa plaanid segamini, kuna siinsed riigi eeldasid, et neil on rohkem aega oma v\u00e4gesid suurendada ja asendada elut\u00e4htsad Ameerika kaugmaa l\u00f6\u00f6giv\u00f5imekused, luurevahendid ja satelliitj\u00e4lgimiss\u00fcsteemid pikema aja jooksul.<\/p>\n

Plaan B \u2013 kuidas Euroopa saab ilma USA-ta v\u00f5idelda<\/p>\n

M\u00f5ned NATO liikmed, keda \u0161okeeris Trumpi jaanuarikuine \u00e4hvardus annekteerida Taanile kuuluv Gr\u00f6\u00f6nimaa, muretsevad mitte ainult selle p\u00e4rast, et USA v\u00f5ib Venemaa vastu peetava s\u00f5ja ajal liitlaste abistamisest keelduda, vaid ka selle p\u00e4rast, et see v\u00f5ib aktiivselt takistada alliansi teiste liikmete reageerimist r\u00fcnnakule, m\u00e4rkis Economist. See on ebat\u00f5en\u00e4oline, kuid intervjuud mitme alliansi riigi k\u00f5rgemate ohvitseride ja kaitseametnikega n\u00e4itavad esmakordselt, kui t\u00f5siselt nad seda riski v\u00f5tavad, r\u00f5hutas poliitikav\u00e4ljaanne.<\/p>\n

Sellest l\u00e4htuvalt on m\u00f5nede Euroopa riikide relvaj\u00f5ud asunud v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama salajasi plaane v\u00f5itlemaks mitte ainult ilma USA abita, vaid ka ilma NATO juhtimisstruktuuride panuseta.<\/p>\n

“Gr\u00f6\u00f6nimaa kriis oli \u00e4ratuskell. M\u00f5istsime, et vajame plaani B,” \u00fctles \u00fcks Rootsi kaitseametnik.<\/p>\n

\u00dckski ametnikest ei soovinud oma nime all r\u00e4\u00e4kida, kartes, et see v\u00f5ib kiirendada Ameerika lahkumist Euroopast. “NATO peasekret\u00e4r Mark Rutte olevat keelanud sellest r\u00e4\u00e4kimise, sest ta usub, et see v\u00f5ib \u00f5li tulle valada,” \u00fctles \u00fcks neid otsuseid tegevasse siseringi kuuluv isik.<\/p>\n

Ohu pakilisus on ajendanud mitmeid riike m\u00f5tlema, kuidas \u2013 ja kelle juhtimisel \u2013 Euroopa v\u00f5itleks, kui NATO peaks k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4ma. “Millist k\u00e4suliini saab kasutada, kui Ameerika blokeerib NATO vastuse,” selgitas kaitseametnik.<\/p>\n

Economisti kirjelduse kohaselt meenutab enamik s\u00f5jalisi koalitsioone algkooli muusikaproovi: iga riik ilmub kohale, l\u00f6\u00f6b trummi \u2013 enam-v\u00e4hem teistega samas taktis \u2013 ja astub lavale. Aga NATO loodi nagu s\u00fcmfooniaorkester, mida juhib \u00fcks dirigent \u2013 \u200b\u200bEuroopa liitlasv\u00e4gede juhataja (SACEUR), kelleks on alati USA kindral, kes juhib ka Ameerika v\u00e4gesid Euroopas.<\/p>\n

Sellise “orkestri” juhtimiseks on SACEUR-il turvalised sidekanalid koos talle alluva alalise staabiv\u00f5rgustikuga, kus t\u00f6\u00f6tab tuhandeid s\u00f5jav\u00e4elasi, kes on valmis reageerima kohe, kui s\u00f5da puhkeb. “USA juhtimine on see liim, mis hoiab alliansi koos. Ilma selleta n\u00e4eksime heidutuse \u00f6kos\u00fcsteemi killustumist,” \u00fctles Br\u00fcsseli Vaba\u00fclikooli julgeoleku, diplomaatia ja strateegia keskuse direktor Luis Sim\u00f3n.<\/p>\n

Kas JEF-ist saab uus heidutuskeskus?<\/p>\n

Plaan B n\u00f5uab enamat kui lihtsalt relvade hankimist. See h\u00f5lmab struktuuri loomist, mille raames eurooplased v\u00f5itleksid. Selle tuum \u2013 v\u00e4hemalt P\u00f5hja-Euroopas \u2013 oleks Balti riikide, P\u00f5hjamaade ja Poola koalitsioon. Need riigid jagavad suures osas \u00fchiseid v\u00e4\u00e4rtusi ja n\u00e4evad Venemaas ohtu, t\u00f5des Economist. Lisaks on mitmel k\u00f5ige suuremal NATO Euroopa liikmel, n\u00e4iteks \u00dchendkuningriigil, Prantsusmaal ja Saksamaal, Balti riikides oma v\u00e4ed ja seet\u00f5ttu t\u00f5mmatakse nad t\u00f5en\u00e4oliselt konflikti.<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et kolmandik NATO liikmetest v\u00f5itleb esimesest p\u00e4evast alates, olenemata sellest, kas alliansi aluslepingu artikkel 5 (mis n\u00e4eb ette vastastikkust kaitset \u2013 toim.) rakendatakse, m\u00e4rkis Economist. “Keegi ei hakka ootama, kuni portugallased ilmuvad NATO k\u00f5rgeimasse otsustusorganisse,” \u00fctles Edward Arnold Londonis asuvast m\u00f5ttekojast RUSI.<\/p>\n

Samas oleks \u00fcks sageli mainitud alternatiivsetest s\u00f5jalise tegevuse juhtimisstruktuuridest \u00dchendkuningriigi juhitud k\u00fcmne riigi – peamiselt Balti ja P\u00f5hjala piirkonna riikide \u2013 koalitsioon, mida tuntakse \u00dchendekspeditsiooniv\u00e4gede (JEF) nime all ja mille peakorter asub Londoni l\u00e4hedal.<\/p>\n

Suurbritannia ja kuue NATO liikme poolt 2014. aastal loodud j\u00f5udu peeti algselt alliansi t\u00e4ienduseks. Selle eesm\u00e4rk oli tagada l\u00fchikese etteteatamisega k\u00f5rge valmisolek olukordades, mis j\u00e4\u00e4vad allapoole artikkel 5 k\u00fcnnist.<\/p>\n

JEF-i mandaati laiendati, kui Rootsi ja Soome liitusid selle j\u00f5ududega 2017. aastal \u2013 mitu aastat enne seda, kui m\u00f5lemad said NATO liikmeks.<\/p>\n

Praegu kuuluvad JEF-i \u00dchendkuningriik, Holland, Rootsi, Soome, Taani, Norra, Eesti, L\u00e4ti, Leedu ja Island.<\/p>\n

JEF-i peetakse n\u00fc\u00fcd vahendiks, kuidas m\u00f6\u00f6da hiilida \u00fchest NATO n\u00f5rkusest: asjaolust, et iga liige saab blokeerida artikkel 5 k\u00e4ivitamise, kuna see n\u00f5uab \u00fcheh\u00e4\u00e4lset otsust. Nagu Briti kindralmajor Jim Morris 2023. aastal m\u00e4rkis, saab JEF reageerida olukordadele ilma konsensuseta. JEF-i on juba mitu korda \u00f5ppustel ja merepatrullides kasutatud.<\/p>\n

JEF-i peakorteril on luure-, planeerimis- ja logistikav\u00f5imekus, samuti turvalised sidev\u00f5rgud, mis \u2013 kuigi piiratud \u2013 toimivad NATO-st s\u00f5ltumatult. Briti liikmelisus tagab ka teatud taseme tuumaheidutuse.<\/p>\n

JEF keskendub aga endiselt peamiselt Skandinaavia ja Balti piirkondadele. Suurriigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola ei ole selle osa, t\u00f5des Economist.<\/p>\n

Samas t\u00f5i Economist esile, et m\u00f5ned ametnikud on mures ka \u00dchendkuningriigi kaitsevalmiduse p\u00e4rast: rahastuse piiratuse t\u00f5ttu on Londonil v\u00e4he laevu, allveelaevu ja armee\u00fcksusi, mis oleksid valmis kiiresti lahingusse saatmiseks. “Inglismaa kannatab “Downton Abbey” s\u00fcndroomi all \u2013 teeskleb end olevat midagi, mis ta pole, sest tal puuduvad rahalised vahendid,” \u00fctleb \u00fcks ametnik.<\/p>\n

Selliseid probleeme saaks leevendada, kui JEF kaasaks ka Saksamaa, mis suurendab praegu j\u00e4rsult oma kaitse-eelarvet.<\/p>\n

Vaatamata oma puudustele n\u00e4ib JEF olevat parim lahendus, kui Euroopa liikmed ei suuda olemasolevat NATO struktuuri \u00fcle v\u00f5tta, t\u00f5des Economist.<\/p>\n

Euroopa peab kindlasti leidma ameeriklaste asendamiseks \u00fchise kaitsestruktuuri vormi. Heidutus, mis p\u00f5hineb v\u00f5imalusel, et keegi ei pruugi lahinguv\u00e4ljale ilmuda, ei heiduta kindlasti kedagi, v\u00f5tis v\u00e4ljaanne teema kokku.<\/p>\n

Refereeritud v\u00e4ljaande LIGA.net<\/a> vahendusel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"President Donald Trumpi tegevus USA s\u00f5jalise kohaloleku \u00f5\u00f5nestamisel Euroopas v\u00f5ib tekitada suurima kriisi NATO-s p\u00e4rast k\u00fclma s\u00f5da ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":184063,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,25081,31,32,21,2802,54345,28,29,95,54,19,25,23,24,63062,22,11943,63750,20,1933,30,92,93,94],"class_list":["post-184062","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-julgeolek","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-heidutus","tag-jef","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uhendekspeditsioonivagi","tag-uldised-uudised","tag-usa-valispoliitika","tag-usa-nato-suhted","tag-uudised","tag-vene-oht","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116616604251670744","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184062","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=184062"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184062\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/184063"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=184062"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=184062"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=184062"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}