“Pealtn\u00e4gija” kajastas sel n\u00e4dalal Katrin Kaalepi lugu<\/a>. ALS-i t\u00f5ttu t\u00e4ielikult halvatud kolme lapse ema soovib j\u00e4\u00e4da oma koju ja oma laste juurde. Ta on selge m\u00f5istuse juures, suhtleb silmade abil ning soovib ise otsustada, kuidas ja kus ta elab.<\/p>\nLoo keskmes oli k\u00fcsimus, kas v\u00e4ga raske haigusega inimest on v\u00f5imalik kodus hooldada v\u00f5i mitte. Tegelikult peaks selle loo kese olema hoopis mujal. Peaksime \u00fchiskonnana k\u00fcsima, kui t\u00e4htsaks peame tegelikult laste heaolu, inimese \u00f5igust v\u00e4\u00e4rikusele ning \u00f5igust j\u00e4\u00e4da oma koju ja oma pere juurde ka siis, kui ta ei saa enam iseseisvalt hakkama.<\/p>\n
\u00dchelt poolt r\u00e4\u00e4gime pidevalt sellest, et lapse heaolu peab olema keskmes, peresid tuleb toetada ning laste loomulikku elukeskkonda tuleb hoida nii palju kui v\u00f5imalik. Teiselt poolt ollakse valmis inimest tema lastest eraldama p\u00f5hjusel, et s\u00fcsteem ei suuda v\u00f5i ei soovi vajalikku tuge kodus korraldada.<\/p>\n
Katrin ei ole kaotanud oma v\u00e4\u00e4rikust, tahet ega \u00f5igust olla oma lastele ema. Lapsed vajavad oma vanemat ja tema kohalolekut ning teadmist, et ema on olemas. Seda ei saa m\u00f5\u00f5ta teenuse hinnakirja ega haldusotsusega.<\/p>\n
Eriti h\u00e4iriv on suhtumine, et kui lapsel tekib peres liiga suur hoolduskoormus, siis n\u00e4hakse lahendusena esmalt haige vanema eemaldamist kodust. Loomulikult ei tohiks \u00fckski laps j\u00e4\u00e4da olukorda, kus ta peab kandma t\u00e4iskasvanu vastutust v\u00f5i \u00f6\u00f6siti vanema eest hoolitsema, kuid sellest ei j\u00e4reldu automaatselt, et ema tuleb lastest eraldada. Sellest j\u00e4reldub hoopis, et pere on j\u00e4etud \u00fcksi ning vajalik kodune tugi on korraldamata.<\/p>\n
Kui laps kannab liiga suurt hoolduskoormust, siis tuleb toetada last ja perekonda nende enda keskkonnas. Lahendus ei saa olla see, et haige vanem viiakse kodust \u00e4ra p\u00f5hjusel, et vajalik tugis\u00fcsteem puudub.<\/p>\n
Sageli ei teadvustata, kui suur ja valus muutus on inimese jaoks see, kui ta eemaldatakse oma kodust ja lastest, veel enam, kui seda tehakse vastu oma tahtmist. Kodu on inimese turvatunne, harjumusp\u00e4rane keskkond, l\u00e4hedased inimesed ja v\u00f5imalus s\u00e4ilitada oma elu \u00fcle v\u00e4hemalt mingigi kontroll ka v\u00e4ga raske haiguse puhul.<\/p>\n
Rahvusvaheline praktika n\u00e4itab, et ka v\u00e4ga suure hooldusvajadusega inimestele on v\u00f5imalik korraldada teenuseid kodus. See eeldab toimivat koost\u00f6\u00f6d sotsiaal- ja tervishoius\u00fcsteemi vahel, kodu\u00f5endust, ettevalmistatud hooldust\u00f6\u00f6tajaid ning piisavat tuge l\u00e4hedastele. See ei ole lihtne ega odav lahendus, kuid see on inimese v\u00e4\u00e4rikust hoidev lahendus.<\/p>\n
Kaalukausil on laste turvatunne, side oma emaga ja usaldus selle vastu, et riik aitab inimest ka siis, kui olukord on raske. Sellistel juhtudel ei piisa ainult reeglitest ja standardlahendustest. Siin tuleb otsustada, millist \u00fchiskonda me ehitame, kas sellist, kus s\u00fcsteem kohandub inimese vajadustega, v\u00f5i sellist, kus inimene peab kohanduma s\u00fcsteemi piiridega.<\/p>\n
\u00dchiskonna tugevust n\u00e4itab see, kuidas me kohtleme k\u00f5ige haavatavamaid inimesi ja kui palju oleme valmis tegema selleks, et pered saaksid j\u00e4\u00e4da kokku ka k\u00f5ige raskemates olukordades. Loodan, et oleme siiski \u00fchiskond, kus inimv\u00e4\u00e4rikus ei l\u00f5pe haiguse algusega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Loomulikult ei tohiks \u00fckski laps j\u00e4\u00e4da olukorda, kus ta peab kandma t\u00e4iskasvanu vastutust v\u00f5i \u00f6\u00f6siti vanema eest hoolitsema,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175742,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21379,21,80916,80915,2670,3704,28,29,19,80914,434,1565,25,80728,80727,23,24,22,20548,20,30],"class_list":["post-184113","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haigused","tag-headlines","tag-hoolduskoormus","tag-hoolekanne","tag-kodu","tag-lapsed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-omastehooldus","tag-pealtnagija","tag-perekond","tag-populaarseimad-lood","tag-sotsiaalteenus","tag-tervishoiuteenus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulle-ernits","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116616867621400323","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184113","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=184113"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184113\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175742"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=184113"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=184113"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=184113"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}