![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3592309h2225t24.jpg\"\/)
Endel Tulving oli Kuningliku Seltsi ehk Royal Society liige. Autor\/allikas: Airika Harrik<\/p>\nTartu \u00dclikooli raamatukokku j\u00f5udis Torontost maailmakuulsa m\u00e4lu-uurija ja \u00fche tuntuma eesti soost teadlase Endel Tulvingu p\u00e4rand. Selle hulgas on nii raamatuid ja t\u00f6\u00f6materjale kui ka isiklikke esemeid ja autasusid.<\/p>\n
Ps\u00fchholoog Endel Tulving s\u00fcndis Eestis, kuid elas ja t\u00f6\u00f6tas Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel Kanadas. Just tema t\u00f5i k\u00e4ibele episoodilise m\u00e4lu m\u00f5iste. Teisis\u00f5nu kirjeldas ta \u00e4ra, kuidas m\u00e4letab inimene endaga elu jooksul juhtunud s\u00fcndmusi.\u00a0<\/p>\n
T\u00dc eksperimentaalps\u00fchholoogia professor\u00a0J\u00fcri Alliku s\u00f5nul on Endel Tulving k\u00f5ige kuulsam Eesti soost ps\u00fchholoog, kes veetis p\u00f5hilise oma elust Toronto \u00fclikoolis. “Ma arvan, et [Tulving oli ka] Eesti soost k\u00f5ige k\u00f5ige tuntum ja m\u00f5jukam teadlane \u00fcldse,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd j\u00f5udis Tulvingu p\u00e4rand Tartu \u00dclikooli raamatukokku. Selle seas leidub nii tuhatkonna raamatu jagu erialast teaduskirjandust ja t\u00f6\u00f6materjale kui ka teadussaavutustega seotud esemeid ja autasusid.\u00a0<\/p>\n
Alliku teada pole keegi teine Eesti teadlastest nii palju autasusid saanud. Tulving p\u00e4lvis tunnustusi nii kolleegidelt, \u00fchingutelt kui ka erinevatelt asutustelt, saades n\u00e4iteks audoktoriks ja mitme teaduste akadeemia liikmeks. “Samas on eriline, et ta peaks minu teada olema ainus eestlane, kes on kunagi olnud, on Kuningliku Seltsi ehk Royal Society liige,” t\u00f5i professor v\u00e4lja.<\/p>\n
Endel Tulving oli Kuningliku Seltsi ehk Royal Society liige. Autor\/allikas: Airika Harrik<\/p>\n
Tulvingut isiklikult tundnud Alliku s\u00f5nul oli too inimesena v\u00e4rvikas. N\u00e4iteks v\u00f5itis Tulving 1948. aastal oma riigist ilma j\u00e4\u00e4nud rahvaste ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel kaugush\u00fcppes teise koha. Esikoha napsas Leedu hilisem president Valdas Adamkus.<\/p>\n
Samuti m\u00e4ngis Tulving Alliku s\u00f5nul eluaeg v\u00e4ga h\u00e4sti malet ja ta on m\u00e4nginud kahe kahe maailmameistriga. “\u00dcks neist oli Bobby Fischer. Teine oli Boris Spasski, kelle pilti ma olen n\u00e4inud, kuidas ta on Tulvingute kodus ja Endel m\u00e4ngib Spasskiga. Milline tulemus on, seda ma ei tea, aga j\u00e4rsku ta viigi venitas v\u00e4lja,” muigas Allik.<\/p>\n
T\u00dc raamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kristhel Haagi s\u00f5nul on Tulvingul Tartuga otsene seos. “Tore s\u00fcmbol v\u00f5i paralleel ajalooga on, et tema kodumaja oligi siin praeguse raamatukogu asemel. Kui Endel Tulving tuli tagasi kodumaale 1980. aastate l\u00f5pul, siis ta \u00fctleski oma k\u00f5nes, et tere tulemast minu magamistuppa,” sedastas Haak fakti.<\/p>\n
Kolme aluse jagu vara annetasid Tartu \u00dclikoolile Tulvingu t\u00fctred Elo ja Linda, kes t\u00e4itsid isa soovi, et tema p\u00e4randus j\u00f5uaks Eestisse. Haagi s\u00f5nul saavad Tulvingu raamatuid \u00fclikooli raamatukogus peagi kasutada k\u00f5ik soovijad. Kuulsa teadlase esemeid saab aga tuleval aastal n\u00e4ha tema sajandale s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud n\u00e4itusel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli raamatukokku j\u00f5udis Torontost maailmakuulsa m\u00e4lu-uurija ja \u00fche tuntuma eesti soost teadlase Endel Tulvingu p\u00e4rand. Selle hulgas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":184459,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,80962,80964,34,36,31,32,21,24946,80963,28,29,46252,310,19,25,296,2424,16079,23,24,22,20,30],"class_list":["post-184458","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-endel-tulving","tag-episoodiline-malu","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juri-allik","tag-kristhel-haak","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maletamine","tag-malu","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-psuhholoogia","tag-tartu-ulikool","tag-tartu-ulikooli-raamatukogu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116618381810695009","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184458","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=184458"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184458\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/184459"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=184458"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=184458"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=184458"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}