Nii ei ole tema s\u00f5nul enam k\u00fcsimus selles, kas midagi teha, vaid mida saadud teadmisega teha. \u201eLiginullenergiahoone? Elementaarne standard. Hoone eluts\u00fckli anal\u00fc\u00fcs? Maailma \u00fche tuntuma rohehoonete sertifikaadi uus versioon LEED v5 vaatab juba palju kaugemale energiat\u00f5hususest. Seal on fookuses inimeste heaolu, kliimariskide juhtimine ja hoone m\u00f5ju keskkonnale tervikuna,\u201c viskab ta \u00f5hku olulise teema.<\/p>\n
Veldre kinnitab, et kinnisvarasektor keskendub j\u00e4rjest enam sellele, kuidas mitte ainult \u201eteha v\u00e4hem halba\u201c, vaid \u201eteha rohkem head\u201c \u2013 nii keskkonna, linnaruumi kui ka inimeste heaolu vaates.<\/p>\n
Sertifitseerimine muutub uueks normaalsuseks<\/p>\n
Konverentsi arutelude keskmes olid ka dekarboniseerimine, j\u00e4tkusuutlik rahastus ning kliimariskide m\u00f5ju kinnisvarasektorile. Veldre s\u00f5nul j\u00e4i l\u00e4bivalt k\u00f5lama m\u00f5te, et kestlikkusega seotud lahendused ei tohiks olla enam lisav\u00e4\u00e4rtus, vaid iga arenduse loomulik osa. \u201eN\u00e4iteks hoone eluts\u00fckli anal\u00fc\u00fcs ei ole enam asi, mis lihtsalt tehakse \u00e4ra. K\u00fcsimus on selles, mida selle teadmisega edasi tehakse,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Veldre t\u00f5i n\u00e4iteks Itaalia turu, kus sertifitseeritud hooned on muutunud elementaarseks standardiks. \u201eSeal ei ole enam k\u00fcsimust, kas hoone sertifitseeritakse v\u00f5i mitte. See on sama loomulik nagu see, et hoonele tuleb katus.\u201c<\/p>\n
Tema hinnangul liigub ka Eesti samas suunas, kuigi m\u00f5tteviisis ollakse veel m\u00f5ni aasta maas. \u201eSee ei ole kriitika, see on lihtsalt fakt,\u201c t\u00f5deb ta. Samas n\u00e4eb ta arenguid juba ka v\u00e4ljaspool Tallinna \u2013 sertifitseeritavaid projekte lisandub nii P\u00e4rnusse, Haapsallu kui ka Tartusse.<\/p>\n
Rohkem loodust linnaruumi<\/p>\n
Milanos j\u00e4i Veldrele silma seegi, kui palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse linnaruumi rohelusele ja looduse toomisele linnakeskkonda. \u201eTallinn on ikkagi \u00fcsna betoonist linn,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eOn v\u00e4ga hea n\u00e4ha, et uued kvartalid panustavad j\u00e4rjest rohkem sellesse, et linnakeskkond oleks inimestele nauditavam.\u201c<\/p>\n
Kuigi k\u00f5iki L\u00f5una-Euroopa lahendusi ei ole v\u00f5imalik Eesti kliimasse \u00fcks \u00fchele \u00fcle tuua, peab Veldre oluliseks just m\u00f5tteviisi ja ruumilise kvaliteedi v\u00e4\u00e4rtustamist. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks Milano hoone, kus kahe maja vahele oli loodud klaaskatusega sisemine botaanikaaed. Eestis oleks sarnase lahenduse teostamine kliima t\u00f5ttu keerulisem, kuid ideed ise annavad inspiratsiooni m\u00f5elda tavap\u00e4rasest erinevalt. \u201eKindlasti on v\u00f5imalik ka meil rohkem loodust linnaruumi tuua,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n
Rahvusvaheline kogemus aitab n\u00e4ha suuremat pilti<\/p>\n
Veldre s\u00f5nul on sellistel konverentsidel osalemine oluline just seet\u00f5ttu, et see aitab m\u00f5ista, kuhu sektor Euroopas liigub ning kuidas erinevad turud sarnaste v\u00e4ljakutsetega tegelevad. \u201e\u00dcks asi on lugeda uudiseid ja statistikat, teine asi on p\u00e4riselt inimestega suhelda,\u201c \u00fctles ta. \u201eMured ja r\u00f5\u00f5mud on tegelikult igal pool \u00fcsna samad.\u201c<\/p>\n
GBCI Europe Circle t\u00f5i Milanos kokku konsultandid, arendajad, investorid, pankurid, tehnoloogiapakkujad ja kinnisvaraomanikud \u00fcle Euroopa. Veldre s\u00f5nul kinnitas konverents veelgi enam, et rohesertifikaadid ei ole lihtsalt \u201epaber\u201c, vaid raamistik, mis suunab kogu sektorit teistmoodi m\u00f5tlema. \u201eMe oleme p\u00e4ris pikalt teinud copy-paste lahendusi. N\u00fc\u00fcd k\u00fcsitakse \u00fcha rohkem, kuidas teha veel paremini,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n