![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3590749he0cft24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu Paavo N\u00f5gene Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\nSaan aru, et t\u00e4na (reedel – toim.) oli ametlikult viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev Tallinkis?<\/p>\n
T\u00e4pselt nii, t\u00e4nasest olen t\u00f6\u00f6tu.<\/p>\n
See on vist liiga karm s\u00f5na, ma kardan.<\/p>\n
P\u00e4ris t\u00f6\u00f6tu ei ole, mul on veel \u00fchiskondlikud rollid: olen rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogus, Eesti Draamateatri ja Eesti Kunstimuuseumi n\u00f5ukogu esimees, nii et nende rollidega olen seotud.<\/p>\n
Kontekstiks \u00fctlen, et Paavo N\u00f5gene on juhtinud v\u00e4ga erinevaid organisatsioone nii era- kui ka avalikus sektoris. Ta on olnud avalikus sektoris kantsler ja teinud nii erinevaid juhtimist\u00f6id, et teist sarnast kogemust on Eestist raske k\u00f5rvale panna. Sellep\u00e4rast ongi ta teist korda siin “Reedeses intervjuus” ja r\u00e4\u00e4gimegi p\u00f5hiliselt juhtimisest, aga mitte niiv\u00f5rd ettev\u00f5tete, kuiv\u00f5rd Eesti juhtimisest, sest Eesti \u2013 nii naljakas, kui see ka pole \u2013 on samuti midagi, mida tuleb juhtida.<\/p>\n
N\u00e4dalavahetusel pidasid valitsuserakonnad Reformierakond ja Eesti 200 oma erakondlikke kokkutulemisi. Paljudes inimestes tekitas \u00e4rritust v\u00e4iksema valitsuserakonna Eesti 200 volikogul tehtud avaldus, kus valitsusse juba mitmendat aastat kuuluv erakond \u00fctles, et n\u00fc\u00fcd oleks vaja teha radikaalseid muutusi. Kuidas sulle tundub, kui radikaalseid muutusi oleks Eestis praegu vaja teha?<\/p>\n
Esiteks, s\u00f5na “radikaalne” on \u00fcldse selline natukene radikaalne. Kui neid muutusi on vaja teha, siis valitsuskoalitsioonil on ju enamus ja on olnud \u00fcsna pikka aega. Kuna nendel on j\u00e4\u00e4nud isegi veel k\u00fcmme kuud, siis tasuks need muutused ju k\u00f5ik \u00e4ra teha, et ei juhtuks nii, nagu vist \u00fche teise teemaga juhtus, kus enne valimisi r\u00e4\u00e4giti \u00fcht, aga peale valimisi tuli v\u00e4lja teine. Kui on tahe radikaalsed muutused ellu viia, siis k\u00fcmme kuud on veel aega.<\/p>\n
See on t\u00f5si. Tegelikult on kahe peale kokku Reformierakonnal ja Eesti 200-l, kes praegu Eesti valitsuse moodustavad, riigikogus j\u00e4tkuvalt vist 52 kohta. See ei ole k\u00fcll v\u00e4ga suur enamus, aga kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan, siis Mart Laari esimesel valitsusel oli samuti vist 52 v\u00f5i 53 kohta ja tehti t\u00f5esti s\u00f5na otseses m\u00f5ttes radikaalseid muutusi, mille najal on Eesti siiamaani arenenud. T\u00f5en\u00e4oliselt Eesti 200 ja Reformierakond enne valimisi radikaalseid muutusi tegema ei hakka.<\/p>\n
Tundub nii. Juba m\u00f5nda aega on kiputud tegelema asendustegevustega, mitte otseste muutuste v\u00f5i reformidega.<\/p>\n
Minu arust on asendustegevus see trall, mis k\u00e4ib presidendi teema \u00fcmber, mille kohta vist ka n\u00e4dalavahetusel tehti avaldus, et Eesti 200 ei toeta Alar Karise j\u00e4tkamist. Minu jaoks on see asendustegevus mitmes m\u00f5ttes.<\/p>\n
Esiteks, presidendivalimistel on kandidaatide esitamise t\u00e4htaeg suhteliselt napp enne seda, kui teda valitakse. Kui m\u00f5ne poliitiku k\u00e4est enne teisele ametikohale kandideerimist k\u00fcsida, kas ta otsustab kandideerida, siis venitavad nad vastusega ise viimase hetkeni.<\/p>\n
Teiseks on minu jaoks natuke arusaamatu, kuidas 13-protsendilise rahva toetusega koalitsioon vastandab ennast 70-protsendilise rahva toetusega presidendile. Mida sellega saavutada soovitakse? Mulle tundub, et sellega v\u00f5ib reiting pigem langeda.<\/p>\n
Kui Eestis on president, keda Eesti rahvas toetab 70 protsenti, siis mina pigem ootaks m\u00f5ned kuud enne presidendivalimisi ja \u00fctleks, et soovime rahva poolt toetatud presidendi j\u00e4tkamist ametis. Aga k\u00e4ib mingisugune asendustegevus, kus loeme iga n\u00e4dal, kuidas isegi \u00fche erakonna sees \u00fctleb peaminister \u00fchel hetkel, et tema taha ei j\u00e4\u00e4 Alar Karise tagasivalimine, j\u00e4rgmisel hetkel \u00fctleb, et otsitakse naist, ja kolmandal hetkel midagi kolmandat.<\/p>\n
See on asendustegevus. Selle aja ja ressursi v\u00f5iks tegelikult kulutada Eestis t\u00f5esti muret tegevatele p\u00f5hilistele teemadele v\u00f5i nendesamade radikaalsete muutuste elluviimisele, mida lubatakse.<\/p>\n
Ma oleks juba peaaegu \u00f6elnud, et j\u00e4rgmise presidendi valimine ei ole Eestis k\u00f5ige p\u00f5letavam teema, aga siis j\u00e4in m\u00f5ttesse. Tegelikult on presidendi roll Eestis, nii palju, kui meil neid siin peale iseseisvuse taastamist on olnud, ikkagi oluline. Presidendil k\u00fcll ei ole p\u00f5hiseaduses v\u00e4ga suurt v\u00f5imu, aga omal moel on k\u00f5ik presidendid olnud olulistes \u00fchiskonda muutvates protsessides tagantt\u00f5ukajad v\u00f5i eestvedajad. Seet\u00f5ttu on see ikkagi oluline.<\/p>\n
Kindlasti, aga hetkel ametis olev president valiti, kui peaminister oli Kaja Kallas, suur v\u00e4lispoliitika ekspert. N\u00fc\u00fcd heidetakse presidendile ette, et ta ei ole v\u00e4lispoliitika ekspert, kuna peaminister on Kristen Michal, kes ei ole v\u00e4lispoliitika ekspert.<\/p>\n
Kes on j\u00e4rgmine peaminister? Milliseks peab president kujunema j\u00e4rgmise peaministri ajal? See k\u00f5ik on ju selline totter m\u00e4ng \u2013 l\u00f5petaks selle pulli \u00e4ra ja tegeleks p\u00e4ris k\u00fcsimustega.<\/p>\n
Presidendi institutsioon on v\u00e4ga oluline, mida n\u00e4itab ka rahva suur, 70-protsendiline usaldus. Milleks kogu see trall, mis praegu selle teema \u00fcmber k\u00e4ib? Meil on \u00fclik\u00f5rge rahva toetusega president. Ma arvan, et Lennart Meri toetus oli mingil hetkel 74 protsenti v\u00f5i 76 protsenti. Mina nimetan seda asendustegevuseks, sest kas ei taheta mingite muude asjadega enam enne valimisi tegeleda v\u00f5i on ideed otsas.<\/p>\n
Ma arvan, et isegi kui ideid oleks, siis neid ei juleta praegu v\u00e4lja k\u00e4ia. See on “Jah, h\u00e4rra minister” huumoriklassikast tuttav olukord, kus k\u00f5ik ideed tunduvad v\u00e4ga ohtlikud v\u00f5i v\u00e4ga julged.<\/p>\n
\u00dcks n\u00e4ide on ju ka siitsamast majast: rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seadus ei ole valitsusest liikunud riigikokku, kuigi oleks pidanud sinna j\u00f5udma juba m\u00f5nda aega tagasi. Mulle tundub, et see v\u00f5ib minna samasse klassi \u2013 sellega lihtsalt ei soovita enam tegeleda. Kuigi sellel majal on lahendada kaks v\u00e4ga olulist probleemi, mis tulevad Euroopa meediavabaduse m\u00e4\u00e4rusest: rahvusringh\u00e4\u00e4lingu rahastamise k\u00fcsimus, mis peab olema etteaimatav, ja rahvusringh\u00e4\u00e4lingu juhtimise s\u00f5ltumatuse k\u00fcsimus. M\u00f5lemad on olulised teemad ja m\u00f5lemad v\u00f5iks \u00e4ra lahendada, aga miskip\u00e4rast ei lahendata.<\/p>\n
Reedene intervjuu Paavo N\u00f5gene Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Kui juba r\u00e4\u00e4gime rahvusringh\u00e4\u00e4lingust, siis tegelikult lahendatakse neid k\u00fcsimusi viisil, mis mulle tundub poliitilise kontrolli suurendamisena.<\/p>\n
Kultuuriministeeriumis oli viimati eeln\u00f5u, mis k\u00e4sitles rahvusringh\u00e4\u00e4lingu juhtimist, rahastamist ja osaliselt ka sisu. Siis aga otsustas kultuurikomisjon Reformierakonna juhtimisel panna mingil imelikul p\u00f5hjusel sotsiaaldemokraatide esitatud \u2013 ja kultuuriministeeriumi eeln\u00f5uga mitteseotud \u2013 eeln\u00f5u k\u00fclge \u00fche osa tollest ministeeriumisse seisma j\u00e4\u00e4nud eeln\u00f5ust, mis k\u00e4sitleb rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogusse liikmete m\u00e4\u00e4ramist. Nii nagu mina ja paljud teised seda n\u00e4evad, tehakse seda selleks, et enne valimisi \u2013 enne, kui v\u00f5im \u00e4ra kaob \u2013 m\u00e4\u00e4rata sinna inimesed, kes v\u00f5imul olevatele erakondadele, eelk\u00f5ige Reformierakonnale tunduvad meeldivamad.<\/p>\n
Esiteks, mind isiklikult v\u00e4ga h\u00e4irib see, kui kirglikult poliitikud tahavad tegeleda rahvusringh\u00e4\u00e4linguga ja v\u00f5tta pidevalt s\u00f5na nendel teemadel. Olles ka ise rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogu liige, n\u00e4en koosolekutel, et p\u00f5hilised diskussioonid ei k\u00e4i eksperte kaasates, vaid poliitikute vahel. See on minu arvates avalik-\u00f5iguslikule ringh\u00e4\u00e4lingule \u2013 r\u00f5hutan, avalik-\u00f5iguslik, mitte riigimeedia \u2013 ikkagi suhteliselt kehv.<\/p>\n
Ideaalne lahendus oleks loomulikult see, et rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukokku ei kuuluks mitte \u00fchtegi tegevpoliitikut, aga see on paraku helesinine unistus. Lugesin ka mina, et v\u00f5eti v\u00e4lja \u00fcks osa sellest eeln\u00f5ust, et lahendada n\u00f5ukogu s\u00f5ltumatuse k\u00fcsimus. Ausalt \u00f6eldes on siin v\u00e4ga palju poliittehnoloogiat. N\u00f5ukogus on t\u00e4na neli eksperti. Mina ei julge k\u00fcll \u00f6elda, et h\u00e4rra Rein Veidemann esindab \u00fche erakonna huve, h\u00e4rra Sulev Valner teise erakonna huve ja mina mingi kolmanda. Neid sildistamisi ja m\u00e4rgistamisi on v\u00e4ga lihtne teha.<\/p>\n
Vaatame, kuhu see riigikogus j\u00f5uab, mida seal tehakse ja kes neid eksperte valib. Selge on see, et moel v\u00f5i teisel tuleb see s\u00f5ltumatuse k\u00fcsimus \u00e4ra lahendada, kas enne v\u00f5i peale valimisi. M\u00f5lemal juhul tekivad mingil osal poliitilistest j\u00f5ududest k\u00fcsimused.<\/p>\n
L\u00f5petame kohe selle rahvusringh\u00e4\u00e4lingu teema \u00e4ra, aga rahvusringh\u00e4\u00e4lingu s\u00f5ltumatuse k\u00fcsimus Eestis on eelk\u00f5ige seotud rahastamise mudeli ja selle etten\u00e4htavusega. Rahvusringh\u00e4\u00e4lingut juhtivad inimesed peaksid teadma, millise rahastusega nad v\u00f5ivad kasv\u00f5i kaks aastat ette arvestada. Praegu sellist v\u00f5imalust ei ole ja oluline on ka see, kuidas asi v\u00e4ljapoole paistab. <\/p>\n
Me k\u00fcll teame, et rahvusringh\u00e4\u00e4ling toimetab s\u00f5ltumatult, aga v\u00e4ljast vaadates tehakse rahandusministeeriumis igal aastal otsus, kui suur osa eelarvest l\u00e4heb rahvusringh\u00e4\u00e4lingu tegevuskuludeks. See on \u00fchem\u00f5tteliselt poliitikute ja ametnike suva. T\u00f5si k\u00fcll, see protsess on olnud enam-v\u00e4hem korrektne, aga v\u00e4ljastpoolt n\u00e4eb ikkagi v\u00e4lja, et see ei ole poliitikute tahtest s\u00f5ltumatu protsess.<\/p>\n
Jah, aga ma ei n\u00e4e ka v\u00e4ga v\u00f5imalust t\u00e4ielikuks s\u00f5ltumatuseks, mis t\u00e4hendaks rahastuse indekseerimist mingil moel. Ma ei ole kindel, et seda tekib. Mingi s\u00f5ltuvus riigikogust ehk parlamendist kui rahvav\u00f5imu kandjast j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n
Ma arvan, et rahvusringh\u00e4\u00e4lingu s\u00f5ltumatus s\u00f5ltub ennek\u00f5ike nendest professionaalidest, kes seal t\u00f6\u00f6tavad ja seda s\u00f5ltumatust edasi kannavad. Ajakirjanikud ja toimetused on rahvusringh\u00e4\u00e4lingus s\u00f5ltumatud ning teevad minu arvates v\u00e4ga head ja s\u00f5ltumatut t\u00f6\u00f6d. See on kindlasti rahvusringh\u00e4\u00e4lingu t\u00f6\u00f6tajate edasi kanda.<\/p>\n
Veelkord: loomulikult, kui n\u00f5ukogu tahab, siis ta v\u00f5ib hakata moel v\u00f5i teisel m\u00f5jutama, ja mitte ainult l\u00e4bi rahastamise. Sellep\u00e4rast ma \u00fctlengi, et tegelikult oleks parem, kui n\u00f5ukogus \u00fchtegi tegevpoliitikut ei oleks.<\/p>\n
Aga tulles tagasi selle stagnatsiooni juurde, mis Eestis valitseb, siis kuidas me sinu meelest oleme sellesse j\u00f5udnud? H\u00e4sti lihtsalt k\u00fcsides \u2013 ma ei tea k\u00fcll, mis aastasse see alguspunkt panna, mulle endale tundub, et kuskile umbes 2014. aastasse \u2013, kas viimased valitsused on selles s\u00fc\u00fcdi, et me oleme sellisesse seisakusse j\u00f5udnud?<\/p>\n
Ma arvan, et see on kombinatsioon. Viimase l\u00fchema aja jooksul, alates 2020. aastast, on olnud ka selliseid ootamatusi, mis valitsustest ei s\u00f5ltu. V\u00f5tame Covidi kriisi, millest on t\u00e4naseks m\u00f6\u00f6das kuus aastat \u2013 see kindlasti survestas v\u00f5imukandjaid ja valitsust tegema otsuseid, mida muidu ei oleks tehtud, ja aitas kaasa sellele, et eelarvetasakaal halvenes oluliselt.<\/p>\n
Arvatakse v\u00f5i tahetakse n\u00e4idata, et riik ei saa kuidagi majandust v\u00e4ga elavdada. Saab ikka, ennek\u00f5ike maksukeskkonna kaudu. K\u00f5ik need otsused, mis viimastel aastatel on tehtud \u2013 maksupalagan ja maksude t\u00f5us \u2013, on kaasa aidanud sellele, et sellest stagnatsioonist v\u00f5i seisakust v\u00e4ljatulek on tohutult aeglane.<\/p>\n
T\u00e4na n\u00e4eme komakohaga majanduskasvu, mis v\u00f5idakse l\u00f5puks veel allapoole korrigeerida, ega see meid edasi ei aita. Kulud kasvavad selgelt kiiremini kui tulud. Eelarve on v\u00e4ga suures defitsiidis. Ka hiljuti v\u00e4lja k\u00e4idud idee, et hakkaks liikuma eelarve tasakaalu poole 0,5 protsendi kaupa, on ilmselgelt liiga v\u00e4he. Mina \u00fctleks, et see samm peab olema v\u00e4hemalt \u00fcks protsent aastas, et sellest eelarve defitsiidist m\u00f5istliku aja jooksul v\u00e4lja j\u00f5uda.<\/p>\n
Valitsustel on loomulikult oma roll selles, kus me oleme, aga roll on ka keskkonnal, Covidil, s\u00f5jal ja v\u00e4listel teguritel, kus me kaasa r\u00e4\u00e4kida ei saa. N\u00e4iteks t\u00e4nane pead kergitav inflatsioon tuleneb suures osas energiahindadest, kus meie s\u00f5ltuvus maailma turuhindadest ja Hormuzi v\u00e4inas toimuvast suhteliselt suur.<\/p>\n
Ma vaidleksin siin vastu. Mulle pigem tundub, et need erinevad t\u00e4iesti reaalsed kriisid, millest m\u00f5ni ka j\u00e4tkub, nagu Covid, s\u00f5da Ukrainas v\u00f5i rahvusvaheliselt lainetena meist k\u00f5igist \u00fcle k\u00e4iv inflatsioon, on mitme peaministri vaatest olnud toredaks \u00f5igustuseks. Vist Kaja Kallas \u00fctleski, et k\u00fcll oleks tahtnud juhtida, aga igasugused kriisid takistavad. <\/p>\n
Kui m\u00f5elda Eesti ajaloo peale, siis on olnud peaministreid, kelle valitsemise ajal on olnud v\u00f5rreldava ulatusega kriis, aga kes on ometi kuskil ees n\u00e4inud eesm\u00e4rki ja liikunud selle suunas kriiside kiuste. Seehulgas on nad s\u00e4ilitanud ka rahva toetuse, mis ei ole sugugi v\u00e4heoluline. Tegelikult on lastud nendel kriisidel ennast takistada.<\/p>\n
\u00dcks asi, mis on ikkagi tegemata, on kulude k\u00e4rpimine.<\/p>\n
Kui minna tagasi aastasse 2008, kus oli suur majanduskriis, siis peaminister Andrus Ansip sai ju l\u00f5puks ka peale “krokodille” (v\u00e4ljend eelarve k\u00e4rpijate kohta – toim.) usaldusega tagasi valitud. See \u00fclesanne on kindlasti olnud poolikult tehtud. See on ka \u00fcks asendustegevuse kategooriasse l\u00e4inud asi: tuldi v\u00f5imule ja \u00f6eldi, et hakkame j\u00e4lle tegelema nulleelarvega, aga sealt mingit tulemust ei tulnud.<\/p>\n
\u00dcks asi on vaadata, kui palju on avalikus sektoris t\u00f6\u00f6tajaid, teine asi on see, mis teiste kuludega toimub. Kui v\u00f5tame sellesama 4,5 protsenti eelarve defitsiiti ja \u00f6eldakse, et see on tegelikult kaitsekuludest, siis kaitsekulude suurendamiseks on sealt l\u00e4inud ikkagi oluliselt v\u00e4iksem summa.<\/p>\n
Kindlasti on see \u00fcks osa, mis majandust osaliselt p\u00e4rsib: riigi \u00fclalpidamine on v\u00e4ga kallis ja midagi on j\u00e4\u00e4nud tegemata. Aga ma ei ole kindlasti n\u00f5us v\u00e4itega, et see on ainult valitsuse tegemata t\u00f6\u00f6 ja keskkond ei m\u00e4\u00e4ra \u00fcldse midagi. Covidi kriis oli r\u00e4nk ja s\u00f5da on p\u00f5hjustanud paljudele sektoritele omad probleemid.<\/p>\n
Ma arvan, et meil on energiapoliitikaga \u00fcsna halvasti ja see on suur tegemataj\u00e4tmine. Meil oli vastutavatel kohtadel v\u00e4ga pikalt inimesi, kes arvasid, et Eesti energiapoliitika v\u00f5iks koosneda ainult v\u00e4lis\u00fchendustest. N\u00fc\u00fcd oleme sealmaal, et hakkame v\u00e4lis\u00fchendustest s\u00f5ltumatuse nimel vist k\u00fcmmet gaasijaama ehitama.<\/p>\n
\u00dcsna hiljuti oli uudis, kus r\u00f5\u00f5mustavalt \u00f6eldi, et esimeses kvartalis oli taastuvenergia osakaal juba 30 protsenti. Sealsamas uudises oli aga \u00fcks v\u00e4ga kurb number: vist 41 protsenti elektrist me importisime kuskilt mujalt.<\/p>\n
Kui seda importi kuskilt v\u00f5tta ei oleks, mis me siis teeme? Ma arvan, et viimase 20 aasta suurim tegemataj\u00e4tmine on ilmselt energiapoliitika, kus ei ole seatud ega ellu viidud selgeid sihte.<\/p>\n
Jah, see on kindlasti t\u00f5si. Energeetikas tehtud v\u00f5i tegemata j\u00e4etud otsuste m\u00f5jud ulatuvad v\u00e4hemalt paarik\u00fcmne aasta taha. Seesama uuesti leitud otsustavus \u2013 mida t\u00f5si k\u00fcll ei kanna poliitikud, vaid riigile kuuluv p\u00f5hiv\u00f5rguoperaator Elering \u2013 ehitab tegelikult vahepealse 10 v\u00f5i 15 aasta jooksul tegemata j\u00e4\u00e4nud baasile.<\/p>\n
Toon siin \u00fche v\u00e4ga huvitava n\u00e4ite. Sellel n\u00e4dalal oli mul veel v\u00f5imalus osaleda Tallinkis koosolekul, kus \u00fcks suur laevaehitaja presenteeris elektrilaeva, mis nende hinnangul oleks k\u00fcmne aasta perspektiivis suuteline s\u00f5itma n\u00e4iteks Tallinnast Stockholmi. Sada protsenti elekter, ilma igasuguste viguriteta. Selleks, et seda laeva laadida, peaks m\u00f5lemas sadamas olema laadimisv\u00f5imekus 70 megavatti. See on viis protsenti Eesti k\u00f5ige k\u00f5rgemast tarbimisest, kui v\u00f5tame, et Eesti tarbimise tipp on vist 1400 megavatti.<\/p>\n
Kui Tallink l\u00e4heks t\u00e4na ja \u00fctleks, et palun pange meile Tallinna sadamasse selline 70-megavatine kaabel, mis siis tehakse?<\/p>\n
Ma arvan, et \u00f6eldakse: makske kinni.<\/p>\n
Aga ma arvan, et ka siis on v\u00e4ga raske seda kaablit sellise v\u00f5imsusega sadamasse paigaldada selle aja jooksul, kui laev saabub. Tegelikult takistab see investeeringuid.<\/p>\n
Kogu see energiapoliitika ongi t\u00f6\u00f6stustele tekitanud v\u00e4ga suured probleemid. V\u00f5tame n\u00e4iteks Estonian Celli, kes on pidanud mitu korda oma tootmist kinni panema.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gitakse jah, et peame h\u00e4sti kiiresti roheenergiale \u00fcle minema. Tegelikult on need otsused j\u00e4\u00e4nud tegemata inimeste poolt, kes t\u00e4na enam kliimaministeeriumis v\u00f5i Eleringis ei t\u00f6\u00f6ta. Nad t\u00f6\u00f6tasid seal eelmistes vahetustes ja seisid selle eest, et meil peaks olema ainult \u00fchendused v\u00e4lisriikidega. Suhteliselt kuri asi, et niimoodi on lubatud teha.<\/p>\n
Kas sellistel inimestel peaks olema mingisugune vastutus?<\/p>\n
Peaks, aga ma ei oska \u00f6elda, kuidas seda vastutust neile panna, sest eks seda on ju ka poliitiline tasand aktsepteerinud.<\/p>\n
Sedasi on k\u00e4itutud, selliseid valikuid on aktiivselt toetatud ja v\u00f5ib-olla ei ole ka poliitilisel tasandil olnud indu alternatiivsete teemadega \u00f5igel ajal tegeleda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3590734h105ft24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu Paavo N\u00f5gene Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Samamoodi on pikaajalised m\u00f5jud sellel, kui me ei seisa oma rahvuslike huvide eest n\u00e4iteks Euroopa Liidus ja Euroopa Komisjonis. V\u00e4ga paljud asjad, mis tunduvad meile sobimatud, ometigi tulevad \u2013 suur osa sellest kliimapoliitikast. Need on meile tulemas sellep\u00e4rast, et kuskil olulisel koosolekul on istunud Eesti esindaja, olgu ta minister v\u00f5i k\u00f5rge ametnik, ja ta on \u00f6elnud, \u00f5igemini, ta ei ole midagi \u00f6elnud. Parimal juhul on ta \u00f6elnud, et ahah, sobib. Nii tuleb meile terve hulk kohustusi, makse ja kulusid, mis on otseselt vastuolus meie majanduslike v\u00f5i laiemate huvidega ning teevad meid k\u00f5iki l\u00f5puks vaesemaks.<\/p>\n
Taaskord v\u00e4ga \u00f5ige teemap\u00fcstitus ja mul on kohe huvitav n\u00e4ide taskust v\u00f5tta. Tallink peab vastama erinevatele uutele regulatsioonidele, mis on Euroopas heaks kiidetud ja milles on osaline ka Eesti. \u00dcks regulatsioon puudutab v\u00e4ga keerulisi rohesertifikaate: mida laevad toodavad v\u00f5i ei tooda, s\u00f5ltuvalt sellest, kui palju ja millist k\u00fctust, n\u00e4iteks biok\u00fctust, nad kasutavad. Sellel aastal pidi Tallink ametlike audiitorite juures verifitseerima andmed, mis tulevad \u00fchest Euroopa Liidu m\u00e4\u00e4rusest. Tallink sai \u00fche ja sama valemi kohta viis erinevat vastust. Selle valemi j\u00e4rgi peaks Euroopas liikuma n\u00fc\u00fcd miljonid eurod kas meilt mujale v\u00f5i mujalt Tallinkile.<\/p>\n
Kuidas on saanud selline olukord tekkida?<\/p>\n
Ma \u00fctlesin Tallinkis v\u00f5llanaljana, et tegelikult oleks v\u00e4ga huvitav v\u00f5tta siia juurde Harju maakohtu arvutus \u2013 mida nemad arvavad. Kindlad saame olla selles, et kliimaministeeriumis ja Euroopa Liidu asjade komisjonis olevad inimesed said kindlasti aru, mida see valem t\u00e4hendab, aga tuli viis erinevat tulemust ja t\u00e4naseni puudub vastus, milline nendest on \u00f5ige.<\/p>\n
Ehk siis Eesti l\u00e4heb kaasa v\u00e4ga paljude teemadega, kus \u2013 vabandust k\u00f5ikide poliitikute ees \u2013 me tegelikult suures osas ei saa aru, millega me kaasa l\u00e4heme.<\/p>\n
Samas on meil j\u00e4rjest rohkem ametnikke, kes peaksid nende asjadega tegelema. Ametnike arv ei ole v\u00e4henenud, riigi kulud ei ole v\u00e4henenud. Vaatamata sellele, et peaminister on ellu kutsunud toreda regulatsioonide k\u00e4rpimise n\u00f5ukoja, tuleb tegelikult igasuguseid regulatsioone j\u00e4tkuvalt juurde. Keeruline on siin n\u00e4ha lahendust.<\/p>\n
T\u00f5si k\u00fcll, meil on varsti valimised tulemas, aga olen skeptiline, kas meil midagi v\u00e4ga muutub isegi siis, kui praegune valitsus asendub p\u00e4rast j\u00e4rgmise aasta 3. v\u00f5i 5. m\u00e4rtsi t\u00e4iesti teistsuguse valitsusega.<\/p>\n
Mulle tundub, et Eesti Euroopa Liitu minevate dokumentide \u00fclevaatamine ja seal sekkumine oli k\u00f5ige t\u00f5husam sel hetkel, kui Euroopa Liidu asjade komisjoni juht oli Liisa-Ly Pakosta. Siis ta t\u00f5esti sekkus ja vaatas, mida me \u00fcle v\u00f5tame. T\u00e4na teeb ta seda justiitsministri rollis \u2013 vaatab, kas v\u00f5etakse \u00fcle miinimumpension v\u00f5i midagi muud.<\/p>\n
Siin ei ole head lahendust.<\/p>\n
Tegelikult peaks Euroopa Liit tegema \u00fche b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamise aasta, ilma et teeks \u00fchtegi uut eeln\u00f5u, ning tegema inventuuri, kui paljud nendest veel v\u00f5iksid kehtida v\u00f5i mitte. Eesti valitsus on teinud ka h\u00e4id samme. Sellesamas n\u00f5ukojas, kuhu on ka mul au kuuluda, on meile antud \u00fclevaade sellest, kui palju vanu m\u00e4\u00e4ruseid on Eesti riik tegelikult t\u00fchistanud.<\/p>\n
Ministeeriumitest leiti sadade kaupa m\u00e4\u00e4ruseid, mille olemasolu isegi tuli \u00fcllatusena. Eestis on tehtud inventuuri, aga seda inventuuri peaks tegema Euroopa Liidu tasandil \u2013 uurima, kas k\u00f5ike seda, mida seal toodetakse, l\u00e4heb p\u00e4riselus tegelikult vaja.<\/p>\n
Ma olen ka v\u00e4ga skeptiline, kas mingisugust Euroopa-\u00fclest regulatsioonide v\u00e4hendamist v\u00f5i m\u00f5neks ajaks k\u00fclmutamist on \u00fcldse v\u00f5imalik teha. See aparaat ja inerts, see ametnike soov endale Euroopa tasandil tegevust leida on v\u00e4ga ulatuslik.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu olen vahel m\u00f5elnud, et oletame t\u00e4iesti fantaasia korras: meil on uus valitsus, kes asubki radikaalseid muutusi tegema. Missugused need muutused peaksid olema, et sellest regulatsioonide soost v\u00e4lja tulla? Mulle tundub, et peaksime eeskujuks vaatama kuskile 1989. v\u00f5i 1990. aastasse, kui Eesti vabanes n\u00f5ukogude okupatsiooni alt. Erinevad Eesti vabadust taotlevad poliitikud tegid siis asju, mille kohta ametnikud \u00fctlesid: ei, see ei ole seaduslik, nii ei k\u00e4i, niimoodi teha ei saa, seadus ei \u00fctle, et te saate seda teha! Poliitikud \u00fctlesid aga, et meid ei huvita.<\/p>\n
Piltlikult \u00f6eldes \u2013 kuigi see ei ole Eesti jaoks mingi oluline probleem \u2013 peaks j\u00e4rgmine energeetika-, keskkonna- v\u00f5i mis iganes minister \u00fctlema, et alates 1. juunist 2027 on Eestis lubatud sellised korgid, mis k\u00e4ivad pudeli k\u00fcljest \u00e4ra. Et Eestis ei hakka 2035. aastast kehtima sisep\u00f5lemismootoriga autode m\u00fc\u00fcgikeeld. Et Eestis v\u00f5ivad autom\u00fc\u00fcjad tarkvaraliselt v\u00e4lja l\u00fclitada kohustuslikud juhiabid, mis juhti j\u00e4lgivad ja talle aeg-ajalt hoiatusi edastavad. Vaataks, mis juhtub.<\/p>\n
Ma arvan, et esimene asi, mida j\u00e4rgmine valitsus v\u00f5iks teha, on hoiduda ministeeriumite \u00fcmbert\u00f5stmisest \u00fchest teise. Jah, kliimaministeerium tuleks teha v\u00e4iksemaks, seal on seitse asekantslerit ja see ei ole kantsleri vaatest v\u00e4ga juhitav institutsioon. Aga see, mis tegelikult ministeeriumite \u00fcmbert\u00f5stmistega juhtub \u2013 mis on saanud iga kord valitsuse hasardiks \u2013, on see, et kompetents liigub poolikult minema.<\/p>\n
V\u00f5tame n\u00e4iteks \u00f5igusosakonna mingis ministeeriumis, mis on viinud ennast kurssi k\u00f5ikide oma valdkonna teemadega. Kui sealt viiakse \u00fcks valdkond \u00e4ra, j\u00e4\u00e4b \u00f5igusn\u00f5unik vanasse ministeeriumi ja osa kompetentsi ei l\u00e4he kaasa. Seal v\u00f5iks mingisugune t\u00f6\u00f6rahu olla. Ei ole vaja ministeeriumi iga kord \u00fcmber t\u00f5sta ja m\u00f5elda, kuidas \u00e4kki saaks midagi teisiti teha.<\/p>\n
B\u00fcrokraatia osas tegi J\u00fcri Raidla peaministrit n\u00f5ustavas komisjonis ettepaneku, et \u00fcks eeln\u00f5u sisse, kaks v\u00e4lja. Seda ei aktsepteeritud, taheti j\u00e4\u00e4da ikkagi “\u00fcks sisse, \u00fcks v\u00e4lja” juurde.<\/p>\n
Ma arvan, et J\u00fcri Raidla ettepanek, et enne uue tegemist v\u00f5etaks kaks v\u00e4lja, aitaks meid juba sammu edasi.<\/p>\n
See “\u00fcks seadus sisse, kaks v\u00e4lja” on k\u00fcll v\u00e4ga radikaalne l\u00e4henemine, aga t\u00f5esti, ma ei n\u00e4e, et kuidagi lineaarselt ja evolutsiooniliselt oleks \u00fcldse v\u00f5imalik mingisugust muutust esile kutsuda.<\/p>\n
Suures pildis ilmselt ei ole, sest oleme Euroopa Liidu liikmed ja Euroopas toodetakse b\u00fcrokraatiat t\u00f5esti tonnide kaupa. Paraku on nii, et seda ei j\u00f5uta v\u00e4ga kvaliteetselt l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada. N\u00fc\u00fcd ehk otsitakse AI-ga sealt mingid rumalused v\u00e4lja. Ma loodan, et seda tehakse.<\/p>\n
\u00dctlesin ka ise majanduskomisjonis, et tegelikult peaks Stenbocki majas olema \u00fcks ametnik, kes k\u00f5ikide uute Euroopa algatuste juures vaatab just nimelt b\u00fcrokraatia vaatest, mida see p\u00e4riselus t\u00e4hendab ning kui palju midagi juurde toob. Selge on see, et millegip\u00e4rast suudab Br\u00fcssel toota rohkem, kui riigid suudavad l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada. Me ei ole ju ainsad! Vead ja rumalused lastakse sisse mitte ainult Eestist, vaid ka teistest riikidest, sest l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on see k\u00f5ikide poolt heaks kiidetud.<\/p>\n
Siin ei saa olla ainult Eesti tegemataj\u00e4tmine, vaid see on selline kollektiivne n\u00f5ustumine v\u00e4ga paljude teemadega. Seesama laevatehase juht \u00fctles \u00fchel hetkel tabavalt, et ega Br\u00fcsselis ei saada ka l\u00f5puni aru, mida on otsustatud.<\/p>\n
Ega kogu see b\u00fcrokraatia muidugi Br\u00fcsselist ei tule, selles osas peab aus olema. Kui vaatame neid valdkondi, mis on puhtalt v\u00f5i suures osas Eesti enda otsustada \u2013 n\u00e4iteks haridus \u2013, siis meil on haridusministeerium saanud viimase m\u00f5ne aasta jooksul s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kurikuulsaks. Paljud asjad, mida tehakse, osutuvad mittet\u00f6\u00f6tavaks. Paljud muutused ja reformid tunduvad \u00f5petajatele ja koolijuhtidele, aga ka lastele ja lastevanematele t\u00e4iesti mittevajalikud, arusaamatud, segavad ja t\u00fclikad. Justkui tehtaks neid sellep\u00e4rast, et kellelgi on haridusministeeriumis sahtlisse kogunenud pakk plaane, mida tahaks kangesti \u00e4ra proovida.<\/p>\n
Mina ei ole haridusvaldkonna ekspert ega spetsialist, aga see, mis haridusministeeriumis digilahendustega toimub, on ikkagi t\u00e4iesti talumatu. J\u00e4lle l\u00fckatakse edasi mingeid eksameid, digilahendused ei toimi ning e-koolis v\u00f5i e-eksamite s\u00fcsteemis ei saa asju teha. See on muidugi v\u00e4ga kurb, et seda ei suudeta korda teha.<\/p>\n
Millega mina ise olen kokku puutunud, on noorte kultuuriharidusele antud p\u00f5nts, kui \u00fcks ametnik asus seisukohale, et lastevanemate k\u00e4est ei tohi teatrisse v\u00f5i muuseumisse minekuks raha koguda. Eesti Kunstimuuseumis on kooligruppide k\u00fclastus kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4henenud! See ei ole k\u00fcsimus selles, et Eesti Kunstimuuseumil j\u00e4\u00e4b m\u00f5ni euro teenimata. K\u00fcsimus on selles, et 20 aastat \u00fclest\u00f6\u00f6tatud s\u00fcsteem, kus muuseumid ja teatrid oleksid osa noore lapse haridusteest, et ta saaks teadmise ja huvi, l\u00f5hutakse \u00fche nipsuga \u00e4ra.<\/p>\n
T\u00e4naseni ei ole tulnud adekvaatset lahendust, kus \u00f6eldaks, et vabandust, jah, eksisime, l\u00e4hme nii edasi, nagu oli. Ei ole ju k\u00fcsimus selles, et haridusasutuses peab k\u00f5ik inimesele tasuta olema \u2013 vihikuid ei anta ju ka tasuta!<\/p>\n
Aga isegi, kui k\u00fcsimus on rahas, on haridusministeeriumi haldusalas v\u00e4ga palju kalleid asju, mille kohta k\u00f5ik n\u00f5ustuvad, et neid ei ole vaja teha. T\u00f5stetagu see raha siis sinna. Kui on puudu see raha, et laps saaks k\u00e4ia kunstimuuseumis, n\u00e4itusel v\u00f5i teatris, siis see summa ei ole meil sadades miljonites.<\/p>\n
Seda k\u00fcll, aga on aktiivsemaid ja v\u00e4hem aktiivseid klasse. Kui m\u00f5nes koolis on see tegevus aktiivsem, sest lapsevanemad v\u00f5i \u00f5petajad on tahtnud seda rohkem teha, siis oleks totter seda p\u00e4rssida lihtsalt seel\u00e4bi, et on puhtalt riigi finantseering, mida k\u00f5igile ei jagu.<\/p>\n
Ma lugesin \u00fchte paberit, mis kirjeldas, kuidas koolid peaksid tegelikult selles uues olukorras talitama. Mul jooksis m\u00f5istus selle peale t\u00e4iesti kokku.<\/p>\n
Jah, see oli selline menetluse k\u00f5rgklass! Milleks? \u00d6elge lihtsalt: palun, koguge raha ja pakkuge seda. Lastele ja noortele j\u00e4\u00e4b praegu ikkagi suur l\u00fcnk sisse.<\/p>\n
K\u00f5ige kurvem ongi see, et pole suudetud asja tagasi p\u00f6\u00f6rata. See trall on k\u00e4inud juba pool aastat v\u00f5i \u00fcheksa kuud. \u00d6elge: vabandust, l\u00e4hme nii edasi nagu vanasti, k\u00f5ik on lubatud.<\/p>\n
See ongi see asi \u2013 see ei ole Br\u00fcsselist tulnud, seda on tootnud meie omaenda ametnikud kohapeal ise.<\/p>\n
Muidugi, juhtub! Aga siis ongi nii, et eksimust tuleb tunnistada ja vajadusel \u00fcmber otsustada, erasektoris on see kogu aeg nii.<\/p>\n
Nagu ka meie energeetikaalased otsused on tegelikult pigem kohapeal tegemata j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i valesti tehtud. Seet\u00f5ttu ma pole v\u00f5ib-olla p\u00e4ris n\u00f5us sinu varasema m\u00f5ttega, et ministeeriumeid ei maksa laiali t\u00f5sta. V\u00f5ib-olla t\u00f5esti ei maksa struktuurselt m\u00f5ttetult lammutada. Samas tundub siin lahendus olevat sellises kohas, kus midagi evolutsioonilist on v\u00e4ga keeruline v\u00e4lja pakkuda. V\u00f5ib-olla peaks \u00fctlema, et alates 1. jaanuarist 2027 on senise 100 ametniku asemel v\u00f5imalik ametis hoida 50, ja siis vaadata, kas midagi t\u00f5esti j\u00e4\u00e4b tegemata?<\/p>\n
Olen isegi \u00f6elnud, et 20 v\u00f5i 25 protsenti ministeeriumiametnikest tuleks t\u00f5esti \u00e4ra koondada ja tegeleda t\u00e4pselt nende asjadega, milleks ressurssi jagub. V\u00f5ib-olla siis juhtub \u00f5nnetusi v\u00e4hem, aga \u00f5nnetusi j\u00e4\u00e4b ikka juhtuma.<\/p>\n
See haridusministeeriumi asi on \u00f5nnetus. Lihtsalt kurb on see, et pole seda tagasi keeratud, pole suudetud tunnistada \u2013 kuulge, l\u00e4ks viltu, l\u00e4hme selges\u00f5naliselt tagasi seniks, kuni on mingi uus lahendus. Ma \u00fctlen, see on 20 aastat \u00fclest\u00f6\u00f6tatud s\u00fcsteem ja j\u00e4rsku keegi avastas, et k\u00f5ik on jube valesti tehtud.<\/p>\n
Vestlesime siin pikalt ametnikest, poliitikutest ja sellest, miks on Eestis tekkinud selline seisaku olukord. Jutt oli ka sellest, et on olnud palju kriise, mis justkui ei luba ametnikel ja poliitikutel oma h\u00e4id ideid ellu rakendada, sest kogu aeg peab tegelema tulekahju kustutamisega. M\u00f5ni kriis on aga toonud kaasa selle, et on saanud j\u00f5uliselt, eriti just ametnike, v\u00f5imu kasvatada. Kui me m\u00f5tleme koroona peale, siis oli meil terve rodu k\u00f5ikv\u00f5imalikke piiranguid, mida tuli j\u00f5ustada. Asuti \u00fcmber kirjutama k\u00f5ikv\u00f5imalikke regulatsioone ja seadusi, et \u00fchiskonna \u00fcle kriisisituatsioonis kontrolli suurendada.<\/p>\n
Kui koroonale j\u00e4rgnes s\u00f5da Ukrainas, kuuleme j\u00e4rjest sagedamini, kuidas \u00fcht v\u00f5i teist asja tuleb julgeoleku huvides keelata ja piirata. Kui keegi teeb midagi, mis valitsuse narratiiviga ei sobi, on ta kohe Kremli-meelne. Me kuuleme seda praktiliselt iga n\u00e4dal. See ongi meie mure nende kriisidega: need kipuvad mitte ainult juhtima \u00fchiskonda, mida peaksid juhtima rahvasaadikud, vaid annavad ka mandaadita inimestele v\u00e4ga palju t\u00e4iendavat v\u00f5imu.<\/p>\n
See on ikkagi konkreetselt ministeeriumite juhtimisk\u00fcsimus. V\u00f5imu v\u00f5etakse juurde ja kui seda ei takistata, on k\u00fcsimus: kes peaks takistama? Ministeeriumi \u00fclesehitus k\u00e4ib \u00fclevalt alla: poliitiline tasand on minister, j\u00e4rgmine on kantsler. Kui kiputakse kirjutama asju, mis tegelikult asjaga kaasas ei k\u00e4i, siis \u00fcks kahest peaks sekkuma. Kui kantsler ei sekku, peaks minister ta v\u00e4lja vahetama. Kui v\u00e4ide on, et v\u00f5im on l\u00e4inud ametnike k\u00e4tte, siis on sel lastud s\u00fcndida ja poliitikud on seda ise aktsepteerinud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3590755hd713t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu Paavo N\u00f5gene Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Nii ongi, aga vaatame n\u00e4iteks \u00fchte j\u00f5uministritest, siseminister Igor Tarot. Temal juhtub alatihti, et ta saab ajakirjandusest teada, et mingi asi on s\u00fcndinud, kuskil on midagi keelatud v\u00f5i riik k\u00e4ib kodanikke mitteseaduslikult erinevate kaameratega j\u00e4litamas. Siis ta \u00fctleb, et see k\u00f5ik on v\u00e4ga hea. Kui avalikkus on talle p\u00e4ev, kaks-kolm v\u00f5i n\u00e4dala pahameelt v\u00e4ljendanud, \u00fctleb ta, et ei, asja peaks ikkagi \u00fcmber tegema. Selgelt ta ju ei juhi seda.<\/p>\n
Siin tuleb kiita ajakirjandust, kes sellistele asjadele t\u00e4helepanu juhib.<\/p>\n
See, et meil on siseminister Igor Taro, on t\u00e4na ilmselt poliitiline realiteet. Selles koosseisus on niimoodi kokku lepitud ja ei olda valmis teistmoodi kokku leppima. Kindlasti on Eestil olnud ka v\u00e4ga h\u00e4id siseministreid, kes sellisel kujul ei ole k\u00e4itunud.<\/p>\n
Aga taaskord, oleme kaheksa v\u00f5i k\u00fcmme kuud enne valimisi \u2013 meil ongi hetkel v\u00e4ga seisakuline aeg ja ma ei arva, et see v\u00e4ga paremaks l\u00e4heb.<\/p>\n
M\u00f5ned inimesed avaldasid arvamust, et teistes riikides oleks siseminister juba ammu tagasi astunud. Eesti t\u00e4nast poliitilist realiteeti arvestades t\u00e4hendaks see valitsuse tagasiastumist, aga mulle ei tundu, et selleks valmidus oleks.<\/p>\n
Samas, kui Eesti 200 tahab radikaalset muutust, siis valitsuse lammutamine oleks vist piisavalt radikaalne.<\/p>\n
Vaatame, mis s\u00fcgise poole juhtuma hakkab. Eesti 200 reiting on ikkagi vist paari protsendi juures ja Reformierakonnal on 11 protsenti.<\/p>\n
T\u00e4na ilmusid Emori v\u00e4rsked numbrid, mis \u00fctlevad, et Reformierakonna toetus on esmakordselt 10 protsendi piirimail ja Eesti 200-ga kokku on neil umbes 12 protsenti. Nii palju kui mina oma ajakirjanikut\u00f6\u00f6st m\u00e4letan, on see valitsuskoalitsiooni toetus aegade \u00fcks k\u00f5ige madalamaid. <\/p>\n
Need numbrid peegeldavadki k\u00f5ike seda, mida hea saatejuht siin kirjeldas. Rahvas annab hinnanguid selle j\u00e4rgi, mida ta n\u00e4eb.<\/p>\n
Tahan kiita ajakirjandust, et tuuakse v\u00e4lja sellised teemad, mis kindlasti v\u00e4ga paljudele ei meeldi. Kui mingites rollides on kompetentsi k\u00fcsimus, siis tulebki sellele viidata, midagi pole teha.<\/p>\n
Mis Eesti tegelik eesm\u00e4rk v\u00f5iks olla? Ma ei usu, et me suudame selle kahe peale ammendavalt \u00e4ra s\u00f5nastada, aga minu meelest r\u00e4\u00e4gitakse sellest liiga v\u00e4he. Mis v\u00f5iks olla see siht, mida valijad v\u00f5iksid valimistel poliitikute k\u00e4est tellida?<\/p>\n
Valijad peaksid aru saama, et Eestil saab igas m\u00f5ttes, olgu need toetused inimestele, uued investeeringud v\u00f5i midagi kolmandat, h\u00e4sti minna ainult siis, kui Eesti majandusel l\u00e4heb h\u00e4sti. Ehk Eestis peab saama majanduse stabiilselt kasvama. Eesti majandus- ja maksukeskkond peab olema etteaimatav. Ei tohi juhtuda seda, et tuleb uus seltskond ja \u00fctleb: n\u00fc\u00fcd teeme j\u00e4lle k\u00f5ik tagurpidi!<\/p>\n
Selleks, et majanduskeskkond oleks usaldusv\u00e4\u00e4rne, peab see olema pikkadeks perioodideks tehtavate investeeringute jaoks etten\u00e4htav. T\u00f5in sellesama elektrilaeva n\u00e4ite: kui Tallink tahaks sellist investeeringut teha, ei julge ta seda t\u00e4na teha, sest ta ei tea, mis viie v\u00f5i 10 aasta p\u00e4rast Eesti energiapoliitikas toimub. Need investeeringud tehakse k\u00fcmneteks aastateks ja erasektoris vastutavad inimesed otsuste eest teisiti kui enamikul juhtudel avalikus sektoris.<\/p>\n
Stabiilne majanduskeskkond ja majanduskasvu soodustamine tagavad, et Eesti riigieelarvesse laekub rohkem raha ja Eesti rahval l\u00e4heb ka paremini.<\/p>\n
Teiste s\u00f5nadega seesama Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi poolt peaaegu 20 aastat tagasi s\u00f5nastatud “15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka”.<\/p>\n
Eesti on tegelikult aeg-ajalt sinna rikkamate hulka liikunud.<\/p>\n
Viimastel aastatel pigem oleme…<\/p>\n
Viimastel aastatel oleme taandumas, aga olgem ausad \u2013 peale taasiseseisvumist on meil l\u00e4inud \u00fclih\u00e4sti. Eesti on arenenud \u00fclikiiresti ja kenasti, aga me peame sellest seisakust v\u00e4lja saama. Veelkord: Eesti elu muutub paremaks ainult siis, kui Eesti majandusel hakkab paremini minema.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt me k\u00f5ik peaksime tegema midagi selleks, et Eesti \u00fchiskond saaks rikkamaks.<\/p>\n
Jah, aga see s\u00f5ltub v\u00e4ga palju sellest, milline on Eesti majanduskeskkond, kes tahab siin rikkust kasvatada ja kuidas see rikkus kasvama panna.<\/p>\n
Viimastel n\u00e4dalatel on palju negatiivset vastukaja saanud Eesti \u00fche rikkaima inimese ja LHV panga omaniku Rain L\u00f5hmuse erinevad v\u00e4lja\u00fctlemised. Viimati \u00fctles ta, et kui inimene ei taha ettev\u00f5tte arengu nimel p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htuti kodus t\u00f6\u00f6d teha, siis sellist inimest pangas p\u00e4riselt vist v\u00e4ga vaja ei ole. Ma olen selle peale kuulnud reaktsioone, et oh, kuidas siis nii saab ja mis m\u00f5ttes! Minule on see arusaadav: kui on soov j\u00f5ukust kasvatada ja v\u00e4\u00e4rtust luua, siis tulebki v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d teha. Siin ei ole valikuid.<\/p>\n
Absoluutselt, jaa! P\u00fchap\u00e4eva \u00f5htuti on Eestis v\u00e4ga paljudes ametites inimesed t\u00f6\u00f6l.<\/p>\n
See on muide \u00f5ige m\u00e4rkus. Selle peale inimesed tihti enam \u00fcldse ei m\u00f5tle.<\/p>\n
Asutused ja ettev\u00f5tted on erinevad. Ettev\u00f5tetes t\u00f6\u00f6tamine on s\u00fcgavalt vabatahtlik tegevus, nii et…<\/p>\n
Ka seda ei ole v\u00e4ga populaarne \u00f6elda.<\/p>\n
Kindlasti ma ei kirjuta k\u00f5ikidele Rain L\u00f5hmuse stiilidele alla, kindlasti on olulisi erinevusi meie arusaamades ja juhtimisstiilides. Aga selge on see, et kui ettev\u00f5te on kasvufaasis, r\u00e4\u00e4gime natuke Tallinkist j\u00e4lle, siis ei oleks Tallink t\u00e4na see, milline ta on, kui 30 aastat tagasi ei oleks \u00fcks seltskond, Enn Pant koos kaaskonnaga, hakanud seda \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt \u00fcles ehitama. Siis ei vaadatud kella ega seda, kas on laup\u00e4ev v\u00f5i p\u00fchap\u00e4ev. Kella ei vaadatud ka siis, kui Enn Pant oli enne Tallinki juhtima minemist rahandusministeeriumi kantsler. Ta oli ka esmasp\u00e4evast p\u00fchap\u00e4evani t\u00f6\u00f6l. Kui ta vaatas kell seitse hommikul, et ministri kabinetis tuli p\u00f5leb, tormas ta \u00fcle \u00f5ue ministeeriumisse t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
Loomulikult on aegade muutus toonud sisse heaolu\u00fchiskonna tendentsi. Soomes on kultuur, et kell 17.00 pastakas kukub ja inimene kaob kontorist. Olen n\u00f5us, et Eestis me veel sealmaal ei ole, et see nii peaks olema.<\/p>\n
Aga t\u00f5esti, veelkord: t\u00f6\u00f6tamine on vabatahtlik tegevus, inimene saab endale t\u00f6\u00f6kohta valida ja LHV-l on kindlasti \u00f5igus valida inimesi, kes ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tavad.<\/p>\n
Samamoodi peaks avalikus sektoris olema \u00f5igus inimesi valida, et saada neilt makstava palga eest t\u00e4ielik p\u00fchendumine.<\/p>\n
N\u00f5us, aga selleks peab avalikus sektoris olema tippjuhtide tasandil kirglikult p\u00fchendunud juhtkond. Mitte ainult poliitiline, vaid ka ametkonnas.<\/p>\n
Eesti ministeeriumide ja riigiametite tippjuhtkondades peaksid olema kirglikult seda t\u00f6\u00f6d teha tahtvad inimesed, kellel on t\u00f5esti v\u00e4\u00e4rtused, et valida riigiametitesse neid, kes toovad kasvu ja tulevikku vaatava suhtumise.<\/p>\n
Kusjuures, kui vaatan mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas seda p\u00f5lvkonda, kes praegu poliitilises klassis on \u2013 poliitikud ja ametnikud \u2013, siis nad on k\u00f5ik umbes l\u00e4hedases vanusegrupis. Ma ei n\u00e4e seda kirge ja julgust kuskil.<\/p>\n
Inimesed on erinevad. Mina lahkusin Tallinkist sellep\u00e4rast, et tundsin: ma j\u00e4\u00e4n ette, olen muutunud kriisides konservatiivseks ja pean aja maha v\u00f5tma, Tallink vajab teistsugust juhti. Eks sa pead seda ise ka tunnistama ja suutma seda teha. Mingitel hetkedel on see kindlasti ka emotsionaalselt valus samm, aga ka riigis tuleb nii vaadata: kui keegi on j\u00e4\u00e4nud lihtsalt tiksuma, peab leidma mooduse ta v\u00e4lja vahetada. Tuleb tuua teistsuguste vaadetega inimene, kes aitab organisatsioonil edasi elada.<\/p>\n
Mis siis, kui selles p\u00f5lvkonnas ei olegi eriti selliseid inimesi?<\/p>\n
Kindlasti on, nii v\u00e4ike Eesti ka ei ole. Need inimesed tuleb \u00fcles leida ja neid motiveerida.<\/p>\n
Loomulikult peab avalik sektor olema konkurentsis ja atraktiivne t\u00f6\u00f6andja, ning poliitikud peavad saama \u00fcle hirmust, kui keegi saab neist rohkem palka.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisime siin Eesti sihtidest ja eesm\u00e4rkidest. Vaatasin enne saadet, et aprillikuus s\u00fcndis Eestis 696 last, mida on vist umbes 50 lapse v\u00f5rra v\u00e4hem kui aasta varem. 20 aasta p\u00e4rast v\u00f5ib Eesti t\u00f5esti olla selline koht, kus \u00fche p\u00f5lvkonna seast on v\u00e4ga raske leida mitte ainult kirglikke juhte, vaid ka inimesi, kes p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul Tallinki laeva peal joogi klaasi kallaksid. Mis me sellega teeme?<\/p>\n
Taaskord: kui me enne r\u00e4\u00e4kisime, et Eesti elu paranemiseks peab majanduskeskkond stabiilne olema, siis peab stabiilne olema ka sotsiaalvaldkonna tegevus. Siin on tehtud muudatusi: on k\u00e4rbitud laste- ja peretoetusi, pandud arusaamatuid lagesid peale emapalkadele inimestel, kes on v\u00f5ib-olla sotsiaalmaksuna riigi sotsiaalsf\u00e4\u00e4ri panustanud v\u00e4ga suuri summasid. Ka see peab olema stabiilne.<\/p>\n
Kui hakatakse tegema selliseid muutusi, nagu viimastel aastatel on tehtud, siis me n\u00e4eme, et hakatakse j\u00e4lle otsima lisamotivaatoreid, kuidas noori peresid motiveerida, et nad julgeksid pere luua. Need on pika vinnaga otsused ja seal ei tohi teha kiireid ajutisi muutusi. Seda tuleb vaadata ikkagi 20\u201330 aasta perspektiivis.<\/p>\n
Stabiilsus annabki selle julguse peret luua. Loomulikult on hetkel ka muid v\u00e4liseid faktoreid: seesama, et meil on s\u00f5da ja kas me \u00fcldse Eestis elame. Paljud tahavad v\u00f5ib-olla \u00fcldse \u00e4ra minna. Need on asjad, milles on keeruline midagi ise \u00e4ra teha, aga pakume stabiilset head elukeskkonda, stabiilset sotsiaals\u00fcsteemi ja majanduskeskkonda \u2013 ja Eestil l\u00e4heb kindlasti paremaks.<\/p>\n
Aga k\u00f5ige parem rahvastikupoliitika on \u00fcldiselt vist ikkagi majanduskasv?<\/p>\n
Loomulikult, jaa! K\u00f5ik algab sellest, et riik saab areneda, ja riik saab areneda ainult siis, kui majandus kasvab.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3590740h9ce7t24.jpg\"\/)
Paavo N\u00f5gene ja Anvar Samost Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saan aru, et t\u00e4na (reedel – toim.) oli ametlikult viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev Tallinkis? T\u00e4pselt nii, t\u00e4nasest olen t\u00f6\u00f6tu. See…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":184942,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[81078,2487,26,27,37,1198,33,35,848,4527,1057,34,36,31,32,406,21,2235,81079,28,29,2198,21214,778,19,14015,3626,25,1321,10613,6780,640,4095,23,24,22,20,26747,1012,30],"class_list":["post-184941","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ametnikkond","tag-ametnikud","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eelarve","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elekter","tag-energia","tag-erakonnad","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-iive","tag-keelud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majanduskasv","tag-majanduskasvu-noukoda","tag-maksud","tag-news","tag-paavo-nogene","tag-poliitikud","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvastik","tag-reedene-intervjuu","tag-regulatsioonid","tag-riigikogu","tag-tallink","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vabadused","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184941","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=184941"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184941\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/184942"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=184941"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=184941"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=184941"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}