7. aprillil 2018 ilmnes, et S\u00fc\u00fcria valitsus on keemiar\u00fcnnakuga tapnud arvukalt tsiviilelanikke Liibanonis Douma linnas. J\u00f5hker s\u00f5jakuritegu. N\u00e4dal aega hiljem korraldasid USA, Prantsusmaa ja \u00dchendkuningriik massiivse k\u00e4ttemaksuaktsiooni, r\u00fcnnates pommide ja rakettidega S\u00fc\u00fcria s\u00f5jalisi ja poliitilisi sihtm\u00e4rke.\u00a0<\/p>\n
M\u00e4rtsis 2022 vapustas kogu maailma tsiviilelanike j\u00f5hker m\u00f5rvamine Ukraina v\u00e4ikelinnas But\u0161as Vene v\u00e4gede poolt. Seegi on s\u00f5jakuritegu. Ja Venemaa pommitab iga p\u00e4ev Ukraina elumaju, tappes juba viiendat aastat karistamatult rahumeelseid Ukraina elanikke. Aga rahvusvahelisi karistusl\u00f6\u00f6ke ei j\u00e4rgne. Miks?<\/p>\n
Euroopa aitab massiivselt Ukrainat, kes v\u00f5itleb viiendat aastat Venemaa agressiooni vastu. Raha, relvade, meditsiinilise abiga. Aga me ei sekku Ukraina kaitseks s\u00f5jaliselt. P\u00f5hjust oleks k\u00fcll ja k\u00fcll. Et peatada tsiviilelanike tapmine ja kaitsta Ukrainat, kelle rahvas on valinud meie tee, Euroopa tee.<\/p>\n
14. detsembril 1995 kirjutati Pariisis Elys\u00e9e palees tseremoniaalselt alla Daytoni rahulepingule, mis l\u00f5petas Jugoslaavia s\u00f5ja. Kohal oli Ameerika president, Vene peaminister, k\u00f5ik Euroopa Liidu juhid. Saalis istus ka Eesti v\u00e4lisminister. Napoleon III aegse impeeriumi glamuur ja pomp\u00f6\u00f6ssus. Aga piinlik oli.<\/p>\n
\u00dcldtunnustatud fakt on, et Euroopa v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika kukkus l\u00e4bi, Euroopa ei suutnud takistada s\u00fc\u00fctute tsiviilelanike massim\u00f5rvu. S\u00f5ja l\u00f5petasid tegelikult Ameerika \u00dchendriigid oma pommitajatega. See asjaolu torkis Euroopa Liidu ja USA suhteid hiljemgi.\u00a0<\/p>\n
Oleme uhked oma euroopalike v\u00e4\u00e4rtuste \u00fcle, mille keskmes on inimene, tema vabadus, \u00f5igusriik, turvalisus ja heaolu. Meid kadestatakse ja imetletakse. Samal ajal oleme v\u00f5imetud j\u00f5uga kaitsma inimest j\u00f5hkrate agressorite vastu. See on suurim kahju Euroopa mainele. Meie \u00fchise ja piisava s\u00f5jalise v\u00f5imekuse loomine on meie prestii\u017ei ja elluj\u00e4\u00e4mise k\u00fcsimus. Kui me ei suuda kaitsta Ukrainat, kas siis suudame kaitsta oma liikmesriike?<\/p>\n
Otseselt Jugoslaavia s\u00f5ja j\u00e4relmina koostasid Prantsuse President Jacques Chirac ja \u00dchendkuningriigi peaminister Tony Blair nn Saint Malo deklaratsiooni ettepanekuga luua 60000-mehelised kiirreageerimisj\u00f5ud.<\/p>\n
USA kaitseminister William Cohen \u00e4hvardas 2000. aasta l\u00f5pus NATO laiali saata, kui Euroopa loob iseseisvad kiirreageerimis\u00fcksused. Iseseisva Euroopa kaitsepoliitika vastu v\u00f5ttis 1998. aastal s\u00f5na ka USA v\u00e4lisminister Madeleine Albright. P\u00e4rast ameeriklaste vastuseisu vajus Saint-Malo algatus laiali.<\/p>\n
2021. aastal avaldas Ameerika m\u00f5ttekoda CAP (Center for American Progress) pikema essee, milles nimetas Ameerika vastuseisu iseseisvale Euroopa kaitsepoliitikale strateegiliseks veaks.<\/p>\n
1952. aastal j\u00f5udsid kuus Euroopa riiki, Saksamaa, Prantsusmaa, Beneluxi maad ja Itaalia, peaaegu iseseisva Euroopa kaitse liidu (Communaut\u00e9 europ\u00e9enne de d\u00e9fense) loomiseni. Idee kukkus Prantsuse parlamendis l\u00e4bi (muide, lepingut selle \u00fchenduse loomiseks pole t\u00fchistatud, see on vaid uue arenguni edasi l\u00fckatud).<\/p>\n
Prantsusmaa on korduvalt uuesti katsetanud Euroopa kaitsepoliitikat edasi arendada: nn Fouchet\u00b4 plaan 1961, president Emmanuel Macroni initsiatiivid.<\/p>\n
Euroopa iseseisva kaitse vajadus on olnud Euroopa poliitika p\u00e4evakorras paralleelselt Euroopa majandus\u00fchenduse loomisega. Eurobaromeeter uuris enne M\u00fcncheni julgeolekukonverentsi veebruaris 2026 eurooplaste ohutunnet.<\/p>\n
Ohutunne oli \u00fcllatavalt k\u00f5rge. Enamus Euroopa kodanikke loodab, et Euroopa Liit on abiks kaitse ja julgeoleku tugevdamisel. Lootus on k\u00f5rge Eestis ja Leedus, k\u00f5ige madalam Prantsusmaal ja Kreekas.<\/p>\n
Mida on meil koos vaja s\u00f5jaliselt kaitsta?<\/p>\n
Esiteks muidugi on vaja kaitsta liikmesriike ja ka naabruspoliitika maid v\u00e4lise agressiooni eest. Eelk\u00f5ige Venemaa. 1867. aastal avaldas Nikolai Danilevski raamatu “Venemaa ja Euroopa”, milles s\u00f5nastas Euroopa kui Venemaa olemusliku vaenlase. See juhib Vene poliitikat praegu ja ka tulevikus. \u00c4rgem unustagem ka ISIS-t ja muid terrorir\u00fchmitusi.<\/p>\n
Teiseks on vaja kaitsta maailma kaubateid, vaba ja turvalist maailmakaubandust.<\/p>\n
Kolmandaks on vaja kaitsta Euroopa \u00fchiskonda illegaalse immigratsiooni eest.<\/p>\n
Neljandaks, olla kogu maailmas valmis sekkuma inim\u00f5iguste kaitseks.\u00a0<\/p>\n
Milleks loodi Euroopa \u00fchendus? Et tagada vaba kaubandus riikide vahel. Niisiis on vaba, ausa, reeglitep\u00f5hise maailmakaubanduse kaitsmine Euroopa strateegiline huvi. V\u00f5itlus kaubandusteede eest on sama vana kui inimkond. 19. sajandil kontrollis seda v\u00f5itlust Suurbritannia. Suess, Melaka, Hormuz, Bosporus, need on Euroopa jaoks elut\u00e4htsad ja samas v\u00e4ga haavatavad mereteed.<\/p>\n
“Enne teist maailmas\u00f5da olid Soome ja Eesti valmis sulgema Soome lahe Vene laevastikule, olid suured suurt\u00fckid ja \u00fchiselt juhitud allveelaevastik.”<\/p>\n
Tundlikke mereteid pole vaja kaugelt otsida. Soome lahest on saanud v\u00e4ga strateegiline meretee. Enne teist maailmas\u00f5da olid Soome ja Eesti valmis sulgema Soome lahe Vene laevastikule, olid suured suurt\u00fckid ja \u00fchiselt juhitud allveelaevastik, kuhu kuulus ka meie meremuuseumi uhkus, allveelaev Lembitu.<\/p>\n
Kuidas on lood n\u00fc\u00fcd? Kes kontrollib p\u00f5hja mereteed?<\/p>\n
Kaubateed pole ainult mereteed, see on ka lennundus (lennuohutus) ja torujuhtmed. 1999. aastast l\u00f5hati \u00fches James Bondi filmis torujuhe ja 2022. aastal p\u00e4riselt Nord Streami torujuhe.<\/p>\n
Artiklis 42\/7 Euroopa lepingus kohustuvad liikmesriigid \u00fchiselt kaitsma relvastatud kallaletungi ohvriks langenud liikmesriiki.<\/p>\n
\u00dchise kaitse ehitamiseks on tegelikult palju tehtud.\u00a0<\/p>\n
Euroopa Liidu dokumentides (nn valge paber Euroopa kaitsest m\u00e4rtsist 2025, strateegiline kompass maist 2022) on formuleeritud Euroopa kaitsmise eesm\u00e4rgid ja huvid.<\/p>\n
Protokoll nr 10 Euroopa lepingus annab raamid kaitsealasele alalisele struktureeritud koost\u00f6\u00f6le. Selle alusel on k\u00e4ivitatud suur hulk \u00e4\u00e4rmiselt vajalikke koost\u00f6\u00f6projekte. Eesti juhib mehitamata maismaa relvas\u00fcsteemide arendamist (integrated unmanned ground system). Poola ja Eesti arendavad koos teiste riikidega s\u00f5jalist liikuvust (military mobility).<\/p>\n
Euroopa Liit on loonud ja kasutab edukalt \u00fchiseid meres\u00f5jaj\u00f5ude laevanduse ja kaubateede kaitsmiseks \u2013 EU NAVFOR Atalanta v\u00f5itluseks Somaalia piraatidega, Aspides kaubatee kaitsmiseks Punasel merel, EU NAVFOR MED IRINI julgeoleku tagamiseks ja illegaalse immigratsiooniga v\u00f5itlemiseks Vahemerel. Ka \u00fchist piirikaitset (Frontex) on p\u00e4rast 2015. aasta illegaalse migratsiooni r\u00fcnnakut oluliselt tugevdatud.<\/p>\n
Me oleme kummalises olukorras. Me oleme rikkad, meil on raha. Meil on s\u00f5jav\u00e4ed, raketid, laevad ja lennukid. K\u00f5igest sellest piisab Venemaa ja ISIS-e ja illegaalse immigratsiooni t\u00f5rjumiseks. Kui vaid teeksime seda \u00fcheskoos. Kui vaid oleks \u00fchine poliitiline kaitsev\u00f5ime ehk otsustajad, institutsioonid, inimesed ja avalikku arvamuse toetus. Poliitiline kaitsev\u00f5ime, see on usutav poliitiline heidutus k\u00f5igepealt, t\u00f5eline, usutav, valmisolek otsustada \u00fchiselt j\u00f5udu kasutada. Ja et meil oleks valmisolek \u00fcletada nn last mile ehk kasutada \u00e4\u00e4rmuslikke j\u00f5uvahendeid, kui enam midagi muud ei toimi.<\/p>\n
“Meie vaenlased leiavad sisepoliitikas s\u00f5pru, kes on valmis \u00fchist tegutsemist blokeerima.”<\/p>\n
Liikmesriigid kaitsevad kiivalt oma v\u00f5imalust \u00f6elda ei. K\u00f5ik s\u00f5jalise iseloomuga, sealhulgas missioonide l\u00e4hetamise otsused eeldavad \u00fcheh\u00e4\u00e4lset otsustamist. Liikmesriikidel on veto\u00f5igus. See seab otsustajad s\u00f5ltuvusse sisepoliitilisest olukorrast, koalitsioonide tervisest, l\u00e4henevatest valimistest, tavalisest poliitikast. Pidevalt vahetuvad valitsused. Paindliku operatiivne otsustamine on v\u00e4ga raske v\u00f5i v\u00f5imatu. Mida n\u00f5rgem on liikmesriigi valitsus, seda rohkem kaldub ta \u00fctlema ei. Meie vaenlased leiavad sisepoliitikas s\u00f5pru, kes on valmis \u00fchist tegutsemist blokeerima.\u00a0<\/p>\n
Me kaotame aega. Aeg on \u00fcks usutava heidutuse t\u00e4htsaim koostisosa. Mis kasu on moodsast relvastusest, kui poliitika ei luba seda kasutada?<\/p>\n
Kuidas loodi kodanike vaba liikumise Schengeni ala? Kuidas hakkas k\u00e4ibima euro? Pr\u00fcmi konventsioon? Ja kuidas 1970. aastal loodi konsortsium, mis on n\u00fc\u00fcd maailma k\u00f5ige edukam tsiviillennukit\u00f6\u00f6stus, Airbus, mis valmistab ka s\u00f5jav\u00e4e transpordilennukeid, helikoptereid ja osaleb h\u00e4vituslennukite tootmises. K\u00f5ik need olid ja on poliitiliselt v\u00e4ga tundlikud projektid.\u00a0<\/p>\n
Grupp liikmesriike haaras initsiatiivi ja valdav enamus ruttas tagantj\u00e4rele \u00fchinema. \u00dcheh\u00e4\u00e4lsusest mindi m\u00f6\u00f6da. Selleks on ka olemas nn t\u00f5hustatud koost\u00f6\u00f6 reeglid Euroopa lepingus, aga kahjuks ei luba leping seda kasutada s\u00f5jaliseks koost\u00f6\u00f6ks. Seni.<\/p>\n
Nii Euroopa ida- kui ka l\u00f5unapiiri kaitsmiseks pole ju tarvis muud, kui olemasolevad s\u00f5jalised j\u00f5ud nihutada piiridele l\u00e4hemale. Kellega valmistuvad s\u00f5dima Prantsusmaa ja Saksamaa maav\u00e4ed oma praeguses asukohas?<\/p>\n
Okupatsiooni ajal oli Eesti territooriumil n\u00f5ukogude armee k\u00e4sutuses 1565 objekti, 87 147 hektarit maad 800 kohas. Miks me ei v\u00f5iks pakkuda baase ka liitlasv\u00e4gedele?<\/p>\n
Vahemere p\u00f5hjarannikul on Euroopa Liit. Vahemere l\u00f5una- ja idarannikul on Euroopa naabruspoliitika maad. See eeldab loogiliselt ka Euroopa kui tugeva merej\u00f5u olemasolu Vahemerel. Ka maailmakaubanduse kaitsmiseks oleks kiiresti vaja luua pidevas valmisolekus kiirreageerimisj\u00f5ud.<\/p>\n
Enne teist maailmas\u00f5da j\u00e4id agressorite meelevalda T\u0161ehhoslovakkia, Poola, Soome ja Baltimaad. Eba\u00f5nnestusid k\u00f5ik katsed organiseerida s\u00f5jalist kaitsekoost\u00f6\u00f6d Poola, Baltimaade ja P\u00f5hjamaade vahel. Poola j\u00e4i \u00fcksi, Soome j\u00e4i \u00fcksi, Baltimaad j\u00e4id \u00fcksi. See ei tohi korduda. Poola ning P\u00f5hja- ja Baltimaad v\u00f5iksid haarata initsiatiivi ja alustada \u00fchiste lennuv\u00e4e, \u00f5hukaitse ja \u00f5hutranspordi \u00fcksuste loomisest<\/p>\n
Kogu Euroopa lahenduseks on v\u00e4hemalt osade \u00fchiskaitse otsuste v\u00f5tmine Euroopa Liidu t\u00e4isp\u00e4devusse, nagu seda on tolli- ja konkurentsipoliitika ning eurotsoon. Samuti ka kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamuse rakendamine otsustamisel \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse asemel.\u00a0<\/p>\n
Ajaloo turbulents on tekitanud radikaalseteks otsusteks vajaliku kriisi. On avanenud poliitilise v\u00f5imaluse aken, kui seda kohaliku t\u00e4htsusega poliitikud m\u00e4rkavad. Ja meil on kiire.<\/p>\n
Kommentaar p\u00f5hineb Poola saatkonna korraldatud kaitsepoliitika konverentsil peetud ettekandel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"7. aprillil 2018 ilmnes, et S\u00fc\u00fcria valitsus on keemiar\u00fcnnakuga tapnud arvukalt tsiviilelanikke Liibanonis Douma linnas. J\u00f5hker s\u00f5jakuritegu. N\u00e4dal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":185024,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[13141,286,26,27,37,33,35,34,36,112,590,31,32,21,20574,498,22309,19171,28,29,114,115,81094,95,54,19,7082,111,25,6265,4624,1635,1049,23,24,262,22,20,5843,96,30,92,93,94],"class_list":["post-185023","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-airbus","tag-ajalugu","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-isis","tag-julgeolek","tag-julgeolekupoliitika","tag-laevastik","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-leedu","tag-lennuvagi","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-ohukaitse","tag-poola","tag-populaarseimad-lood","tag-relvastus","tag-riigikaitse","tag-siim-kallas","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valispoliitika","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185023","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=185023"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185023\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/185024"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=185023"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=185023"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=185023"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}