vaidlus<\/a> selle \u00fcle, kes peaks aitama oma kodus kukkunud eakat, on vaid \u00fcks n\u00e4ide sellest, kuidas vananeva elanikkonna ja krooniliste haiguste tulemusena j\u00e4rjest kasvav abivajavate hulk osutab laiemale probleemile: kuidas me saame toetada oma abivajajaid, kui sotsiaal- ja tervishoius\u00fcsteemi v\u00f5imalused ei tule vajadustele j\u00e4rgi? Kas lahendus v\u00f5iks olla tehnoloogia?<\/p>\nOleme riigina seadnud sihiks toetada inimeste v\u00f5imalusest elada v\u00f5imalikult kaua oma kodus, kuid selle lubaduse \u00fcmber ei ole ehitatud piisavalt tugevat, ennetavat ja selge vastutusega teenuses\u00fcsteemi.<\/p>\n
Eesti on \u00fcleilmselt tuntud kui digiriik, kuid see edu ei ole siiani kandunud sotsiaal- ja hoolekandevaldkonda. Just seal, kus k\u00fcsimus on inimeste igap\u00e4evases toimetulekus, hooldusvajaduses ja v\u00f5imaluses j\u00e4\u00e4da v\u00f5imalikult kauaks oma koju elama, on tehnoloogia kasutamine j\u00e4\u00e4nud katkendlikuks, n\u00f5rgalt l\u00f5imituks ja sageli projektip\u00f5hiseks.<\/p>\n
See mahaj\u00e4\u00e4mus peegeldab valdkonna pikaajalist alav\u00e4\u00e4rtustamist ja alarahastatust. Veel m\u00f5ne aasta eest moodustasid pikaajalise hoolduse kulutused avaliku sektori rahastusest Eestis 0,4 protsenti SKP-st, j\u00e4\u00e4des Euroopa Liidu keskmisele tasemele alla mitu korda (2,2 protsenti SKP-st).<\/p>\n
Soov j\u00e4\u00e4da koju elama<\/p>\n
Juba praegu vajab iga k\u00fcmnes Eesti inimene igap\u00e4evaseks toimetulekuks abi. See on rohkem kui terve Tartu linna jagu inimesi. Samal ajal eelistab 65 protsenti inimestest ka suure hooldusvajaduse korral asutusse kolimise asemel oma koju elama j\u00e4\u00e4mist.<\/p>\n
See on m\u00f5istetav ja \u00f5igustatud soov, kuid teenusekorraldus ei toeta seda piisavalt. Liiga sageli j\u00f5uab eakas v\u00f5i erivajadusega inimene teenuseosutajate vaatev\u00e4lja alles siis, kui p\u00f5hivajaduste rahuldamine on juba t\u00f5siselt h\u00e4iritud ja kriis k\u00e4es, mitte varem ehk siis, kui veel oleks v\u00f5imalik muutustega kohaneda, tuge pakkuda ja koormust jagada.<\/p>\n
Sotsiaal- ja tervishoius\u00fcsteemi parem l\u00f5imimine on vajalik, kuid sellest \u00fcksi ei piisa. Sama oluline on k\u00fcsida, millist elu need s\u00fcsteemid \u00fcldse peaksid toetama. Kui tahame, et inimesed saaksid p\u00e4riselt kauem kodus elada, ei saa me piirduda p\u00f5hivajaduste minimaalse katmisega. Teenused peavad toetama inimese suutlikkust teha otsuseid, hoida suhteid, liikuda, \u00f5ppida ja panustada kogukonda. Just need m\u00f5\u00f5tmed m\u00e4\u00e4ravad, kas inimene kogeb oma elu turvalise, iseseisva ja t\u00e4henduslikuna.<\/p>\n
Eestis, nagu mujalgi, on hakatud lahendust otsima tehnoloogiast, kuid hoolesektori digitaliseerimine ei toimi, kui lihtsalt lisada uusi seadmeid, \u00e4ppe v\u00f5i andmevahetuskihte olemasolevatele teenustele. Hool t\u00e4hendab s\u00f5ltuvust, haavatavust, usaldust, n\u00e4htamatut t\u00f6\u00f6d ja keerulisi vastutussuhteid. Seet\u00f5ttu n\u00f5uab selle digitaliseerimine suurt arenguh\u00fcpet nii sotsiaalvaldkonnalt kui ka tehnoloogiasektorilt.<\/p>\n
Privaatsus, turvalisus ja eetiline kasutus<\/p>\n
Sotsiaalvaldkonna arenguh\u00fcpe t\u00e4hendab ennek\u00f5ike loobumist m\u00f5ttest, et tehnoloogiat saab lihtsalt olemasolevale s\u00fcsteemile juurde panna. Kui teenused on killustunud, info ei liigu, vastutus on hajus ja suur osa hoolest tehakse n\u00e4htamatult kodudes, siis ei loo tehnoloogia ei korda ega mugavust. Halvimal juhul lisab see segadust.<\/p>\n
Andur v\u00f5ib k\u00fcll m\u00e4rgata muutust inimese liikumises, kuid kui ei ole selge, kes sellele reageerib, kuidas info liigub, kes otsustab ja milline teenus sellele j\u00e4rgneb, siis ei ole tegu targema hooldusega, vaid lihtsalt uue andmekihiga vana segaduse peal.<\/p>\n
Tehnoloogiasektorilt n\u00f5uab sotsiaalvaldkonda sisenemine k\u00f5rgemat arenguh\u00fcpet, kuna hoolesektor toob eriti teravalt n\u00e4htavale k\u00fcsimused, mida teistes valdkondades on olnud kergem ignoreerida v\u00f5i pehmendada.<\/p>\n
“Kui s\u00fcsteem teeb inimese eest j\u00e4rjest rohkem otsuseid, siis kas see toetab iseseisvust v\u00f5i \u00f5\u00f5nestab seda?”<\/p>\n
Mis juhtub inimese privaatsusega, kui kodust saab andmepunktide v\u00f5rgustik? Kellel on ligip\u00e4\u00e4s andmetele, mille p\u00f5hjal tehakse j\u00e4reldusi inimese tervise, harjumuste v\u00f5i k\u00e4itumise kohta? Kui tehnoloogia v\u00f5imaldab pidevat seiret, kas see suurendab turvalisust v\u00f5i normaliseerib kontrolli? Kui s\u00fcsteem teeb inimese eest j\u00e4rjest rohkem otsuseid, siis kas see toetab iseseisvust v\u00f5i \u00f5\u00f5nestab seda?<\/p>\n
Pidagem meeles, et abivajajad on antud juhul n\u00f5rgemas positsioonis inimesed. Hoolesektoris ei saa r\u00e4\u00e4kida kvaliteetsest digitaliseerimisest ilma andmete privaatsuse, turvalisuse, eetilise kasutuse, teenuste \u00fchildumise, l\u00e4bipaistvuse, kasutajatoe ja v\u00e4\u00e4rikuse k\u00fcsimusteta. Kui lahendus neid ei arvesta, v\u00f5ib see toetamise asemel kahju tekitada.<\/p>\n
Tehnoloogia saab aidata kaasa teenuse kiiruse ja mugavuse kasvule, kuid selle m\u00f5ju saab olla palju laiem. N\u00e4iteks saab tehnoloogiaga otsustada, kelle vastutus on m\u00e4rgata, reageerida, otsustada ja hoolt kanda. Kui arenduse loogika on kitsalt kulup\u00f5hine, v\u00f5ib digitaliseerimine k\u00fcll v\u00e4hendada avaliku sektori koormust, kuid t\u00f6\u00f6 tegemine lihtsalt nihkub peredele, l\u00e4hedastele ja kogukondadele.<\/p>\n
N\u00e4htamatut hoolet\u00f6\u00f6d tehakse kodudes, t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt ja sageli oma tervise ning heaolu arvelt. Kui tehnoloogia eeldab, et keegi l\u00e4hedane j\u00e4lgib teavitusi, t\u00f5lgendab andmeid, reageerib h\u00e4iretele ja \u00f5petab lahendust kasutama, siis l\u00fckatakse hoolduskoormuse omastehooldajate \u00f5lule. Selline \u00fcmberjagamine suurendab ebav\u00f5rdsust, sest k\u00f5igil ei ole l\u00e4hedasi, oskusi, aega ega vaimset ressurssi seda rolli kanda.<\/p>\n
Tehnoloogia positiivne m\u00f5ju avaldub alles siis, kui see on s\u00fcsteemselt seotud teenuseahelate, t\u00f6\u00f6korralduse ja selge vastutusega. Meil tuleks naabritelt \u00fcle v\u00f5tta arusaam, et tehnoloogia ei asenda, vaid t\u00e4iendab teenust ning peaks olema selge, kuidas ja millisel moel see inimest toetab.<\/p>\n
Sotsiaalministeeriumi algatatud heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm ja laiem tervise- ja sotsiaalvaldkonna l\u00f5imimise reform annavad praegu v\u00f5imaluse heaoluteenuste digip\u00f6\u00f6re l\u00f5puks \u00e4ra teha, aga see on edukas ainult siis, kui seda ei m\u00f5isteta lihtsalt tehnoloogia v\u00f5i juhtimise parandamisena.<\/p>\n
Sotsiaalvaldkond peab \u00f5ppima tehnoloogiat sisuliselt l\u00f5imima ning tehnoloogiasektor peab \u00f5ppima v\u00f5tma hoolt eetilise ja suhete p\u00f5hise valdkonnana. Digiriigi j\u00e4rgmine proovikivi on see, kas Eesti suudab l\u00f5puks tunnistada, et hool on \u00fchiskonna toimimise \u00fcks alustest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kes m\u00e4rkab ja tuleb appi, kui \u00fcksi elav eakas v\u00f5i erivajadusega inimene unustab elut\u00e4htsad ravimid v\u00f5tmata, ei jaksa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":185036,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,2587,2586,2644,37,33,35,34,36,31,32,21,3075,81102,37970,81098,28,29,19,25,81099,37413,372,562,13823,81100,23,24,81101,22,20,30],"class_list":["post-185035","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-digiriik","tag-e-riik","tag-eakad","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hooldekodu","tag-hoolesektor","tag-hooletoo","tag-koduhooldus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-ruth-helene-melioranski","tag-sotsiaalvaldkond","tag-tehnoloogia","tag-tervishoid","tag-toimetulek","tag-toimetulekuraskused","tag-top-stories","tag-topstories","tag-triin-jurgens","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185035","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=185035"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185035\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/185036"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=185035"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=185035"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=185035"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}