Arstide seast on k\u00f5rgeima brutokuupalgaga suu-, n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurgid, kelle keskmine t\u00f6\u00f6tasu ulatub 9463 euroni kuus, j\u00e4rgnevad neurokirurgid 8160-eurose keskmise palgaga. Palgatabeli alumisse otsa, kus t\u00f6\u00f6tasu on veidi \u00fcle 4000 euro, j\u00e4\u00e4vad t\u00f6\u00f6tervishoiuarstid, plastikakirurgid ja perearstid.<\/p>\n
Tervise arengu instituudi v\u00e4rskete andmete kohaselt teenisid suu-, n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurgid m\u00e4rtsi seisuga keskmiselt 9463 eurot kuus. Veel eelmisel aastal oli nende keskmine t\u00f6\u00f6tasu 8060 eurot.<\/p>\n
Kui viie aasta taha kiigata, siis 2020. aastal olid selle eriala kirurgid palgaedetabeli teisel kohal keskmiselt 4844-eurose kuupalgaga, mis t\u00e4hendab, et viie aastaga on suu-, n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurgide keskmine palk teinud l\u00e4bi 95-protsendilise t\u00f5usu.<\/p>\n
Eelmisel aastal oli palga suuruselt teisel kohal ortodontia keskmiselt 7008-eurose kuupalgaga. Ehkki selleks aastaks on ortodontide keskmine t\u00f6\u00f6tasu kerkinud 7588 euroni, on nad aga palgatabelis mitu kohta allapoole langenud.<\/p>\n
Viis aastat tagasi oli ortodontide palk arstide seas k\u00f5rgeim ja nende toonane t\u00f6\u00f6tasu 6495 eurot ehk nende aastatega on ortodontide palk kerkinud 17 protsenti.<\/p>\n
Hoopis j\u00f5udsamalt on t\u00f5usnud neurokirurgide t\u00f6\u00f6tasu: viie aasta taguselt 4664 eurolt 2025. aastaks keskmiselt 8160 euroni kuus ehk 75 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n
Kardiovaskulaarkirurgid veresoontekirurgia erialal saavad m\u00e4rtsikuu andmetel 7623 eurot brutot\u00f6\u00f6tasu ehk 58 protsenti rohkem kui viie aasta eest. Nende palk oli alles eelmisel aastal keskmiselt 6040 eurot, nii et ka \u00fche aastaga t\u00f5usis see 26 protsenti.<\/p>\n
Oftamoloogide keskmiseks palgaks oli m\u00e4rtsi seisuga 7592 eurot ja aastane palgat\u00f5us oli 21 protsenti. Viie aasta eest said oftamoloogid 4054 eurot kuus ehk viie aastaga on nende keskmine palk t\u00f5usnud 87 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n
\u00dcle 7000 euro ulatub keskmine kuupalk ka radioloogidel, anestesioloogia ja intensiivravi arstidel, nefroloogidel, kardioloogidel ja toraalkirurgidel.<\/p>\n
Aasta eest oli radioloogidel ja anestesioloogide keskmine palganumber \u00fcmardatult tuhatkonna euro v\u00f5rra v\u00e4iksem, viie aasta eest oli see aga vastavalt 4212 ja 4173 eurot kuus.<\/p>\n
Erakorralise meditsiini arstid saavad m\u00e4rtsi seisuga 6562 eurot kuus ja nende viie aasta tagune t\u00f6\u00f6tasu oli 3759 eurot ehk 75 protsenti v\u00e4iksem.<\/p>\n
Hambaarstide t\u00f6\u00f6tasu on viie aastaga t\u00f5usnud 68 protsendi v\u00f5rra ja oli m\u00e4rtsis keskmiselt 6196 eurot.<\/p>\n
Palgatabeli viimases otsas on arst-residendid, kes teenivad 3560 eurot ja seda on 56 protsenti rohkem kui viie aasta eest. V\u00f5rreldes eelmise aastaga saavad residendid ligi 300 eurot rohkem palka.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tervishoiuarstid, kes nii viie aasta eest kui veel ka eelmisel aastal teenisid perearstidest rohkem, on n\u00fc\u00fcdseks samuti allapoole liikunud. Nende keskmine palk on t\u00e4navu 4150 eurot ehk 29 eurot v\u00e4iksem kui eelmisel aastal. V\u00f5rreldes 2020. aastaga on ka t\u00f6\u00f6tervishoiuarstide palk siiski 39 protsenti suurem.<\/p>\n
Perearstide keskmine palk on 4330 eurot, eelmisel aastal oli see 3889 eurot, viis aastat tagasi aga 2657 eurot ehk 63 protsenti v\u00e4iksem.<\/p>\n
K\u00f5ige suuremad on tervishoiut\u00f6\u00f6tajate palgad Tartus<\/p>\n
\u00d5dede keskmine palk oli m\u00e4rtsi seisuga 2832 eurot ehk 67 protsenti rohkem kui viie aasta tagune 1697 eurot. Eelmisel aastal oli \u00f5dede keskmine palk 2604 eurot.<\/p>\n
K\u00f5rgeimalt tasustatud on onkoloogia\u00f5ed 3318-eurose keskmise kuupalgaga, anesteesia-intensiivravi\u00f5ed 3305-eurose palgaga ja erakorralise meditsiini \u00f5ed, kes teenivad 3236 eurot kuus.<\/p>\n
K\u00f5igi nende palk on viie aastaga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud: onkoloogia\u00f5dedel viie aastaga 89 protsenti, anesteesia\u00f5dedel 69 protsenti ja EMO \u00f5dedel 61 protsenti.<\/p>\n
Hooldajate keskmine kuutasu oli 2020. aastal 1061 eurot, mullu 1685 ja t\u00e4navu 1799 eurot, mis teeb nende viie aasta palgat\u00f5usuks 70 protsenti.<\/p>\n
Kui vaadata tervishoiut\u00f6\u00f6tajate keskmist kuupalka maakonniti, siis k\u00f5ige k\u00f5rgemat palka teenitakse Tartus, kus see ulatub arstide puhul 6839 euroni. \u00d5ed ja \u00e4mmaemandad saavad samuti just Tartus k\u00f5ige suuremat t\u00f6\u00f6tasu, j\u00e4rgnevad Hiiumaa ja Tallinn.<\/p>\n
K\u00f5ige v\u00e4hem teenivad arstid J\u00f5gevamaal \u2013 4228 eurot kuus, ning Raplamaal \u2013 4574 eurot kuus. J\u00f5gevamaal said arstid k\u00f5ige v\u00e4hem palka ka viie aasta eest, kuid nende toonane keskmine t\u00f6\u00f6tasu oli praegusest 67 protsenti v\u00e4iksem.<\/p>\n
\u00d5dede puhul on k\u00f5ige kasinamalt tasustatud L\u00e4\u00e4nemaa \u00f5ed, kelle palk on keskmiselt 2411 eurot kuus, j\u00e4rgnevad V\u00f5rumaa ja Tartumaa, kui viimase arvestusest Tartu linn v\u00e4lja j\u00e4tta.<\/p>\n
Eesti keskmine palk oli selle aasta esimeses kvartalis 2011 eurot ning see oli kuus protsenti suurem kui eelnenud aasta samal perioodil. 2020. aastal oli keskmine brutopalk 1448 eurot kuus.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arstide seast on k\u00f5rgeima brutokuupalgaga suu-, n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurgid, kelle keskmine t\u00f6\u00f6tasu ulatub 9463 euroni kuus, j\u00e4rgnevad neurokirurgid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18526,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[5881,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,11084,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-18525","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-arstide-palk","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-odede-palk","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18525","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18525"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18525\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18526"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18525"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18525"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18525"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}