{"id":18557,"date":"2025-10-13T12:57:18","date_gmt":"2025-10-13T12:57:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/18557\/"},"modified":"2025-10-13T12:57:18","modified_gmt":"2025-10-13T12:57:18","slug":"annika-alavere-ja-grete-marleen-kongo-iga-noor-vaarib-turvalisi-suhteid-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/18557\/","title":{"rendered":"Annika Alavere ja Grete Marleen Kongo: iga noor v\u00e4\u00e4rib turvalisi suhteid | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Noorte v\u00f5imalus saada kaasaegset seksuaalharidust ei tohiks s\u00f5ltuda juhusest. Kui koolides puudub antud teemal l\u00e4bim\u00f5eldud l\u00e4henemine ja \u00f5petajatele tugi, j\u00e4\u00e4vad paljud noored ilma teadmistest ja oskustest, mis aitavad hoida tervist ning kujundada turvalisi ja lugupidavaid suhteid, kirjutavad Annika Alavere ja Grete Marleen Kongo, kes koolitavad koolinoori seksuaalhariduse teemal.<\/p>\n<p>Olukorra m\u00f5istmiseks tuleb alustada veidi kaugemalt. M\u00f6\u00f6dunud aastal ilmunud <a href=\"https:\/\/tai.ee\/sites\/default\/files\/2024-05\/Seksuaalharidus%20koolis%20ja%20selle%20seosed%20%C3%B5pilaste%20teadmiste%20ja%20hoiakutega%2C%20noorte%20seksuaaltervise%20uuringu%20tulemused.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Tervise Arengu Instituudi noorte seksuaaltervise uuringu<\/a> tulemused n\u00e4itasid, et kuigi seksuaalhariduse teemad on inimese\u00f5petuse ainekavas olemas, on selle sisu ja kvaliteet kooliti erinev. K\u00f5iki uuritud teemasid oli koolis k\u00fcll k\u00e4sitletud, kuid \u00f5pilaste hinnangul eba\u00fchtlaselt ja v\u00e4hese p\u00f5hjalikkusega. \u00d5pilaste teadmiste tase oli eba\u00fchtlane ja pigem madal.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks uuritud 2224-st 7.\u20139. klassi \u00f5pilasest teadis vaid 26 protsenti t\u00e4pselt, kuidas levib inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HIV. Lisaks ainult 23 protsenti m\u00f5istis sugulisel teel levivate infektsioonide levikut ja 15 protsenti oskas nimetada nende v\u00e4ltimise meetodeid.<\/p>\n<p>Veelgi k\u00f5nekam on, et mida p\u00f5hjalikumalt oli noorte s\u00f5nul koolis seksuaalharidust k\u00e4sitletud, seda paremad olid teadmised seksuaaltervisest, sallivam suhtumine HIV-ga elavatesse inimestesse, positiivsem suhtumine kondoomi kasutamisse ning, mis peamine, seda rohkem oli noortel v\u00f5rd\u00f5iguslikkust ja turvalist seksuaalk\u00e4itumist soosivaid hoiakuid. See t\u00e4hendab, et p\u00f5hjalik ja j\u00e4rjepidev seksuaalharidus m\u00f5jutab otseselt noorte tervist ja suhete turvalisust.<\/p>\n<p>Klassiruum peegeldab \u00fchiskonna hoiakuid<\/p>\n<p>Anname arstitudengitena koolides seksuaalhariduse teemal vabatahtlikena loenguid ja n\u00e4eme samuti, et teadmised ja oskused klassides on eba\u00fchtlased. Leidub noori, kes on seksuaaltervise teemadel juba teadlikud ja huviga kaasa l\u00f6\u00f6mas ning leidub neid, kes puutuvad seksuaalharidusega kokku esimest korda, teema teeb nalja v\u00f5i valmistab piinlikkust.<\/p>\n<p>Meie kogemus loengutest n\u00e4itab, et kooli seksuaalhariduses on rida barj\u00e4\u00e4re, mis takistavad noorte tervise ja suhetega seotud teadmiste j\u00e4rjepidevat kujundamist.<\/p>\n<p>Esiteks tundub, et seksuaalhariduse teemadele ei p\u00fchendata k\u00f5ikides koolides piisavalt aega. Eriti problemaatiline on see juhul, kui seksuaalharidust on vaid \u00fcks tund aastas v\u00f5i vastava ettevalmistusega \u00f5petaja puudub.<\/p>\n<p>&#8220;Liiga tihti ei osata kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida pornofitseeritud meediapilti, teadvustada soostereot\u00fc\u00fcpe v\u00f5i &#8220;iluideaalide&#8221; kahjulikku m\u00f5ju tervisele.&#8221;<\/p>\n<p>N\u00e4eme ka oma loengutes, et paljudes klassides tuleb meil esmalt avada seksuaalsuse t\u00e4hendust, st \u00f5pilastel pole eelnevalt olnud v\u00f5imalust arutleda selle mitmekesise olemuse osas, kuidas see igale inimesele korda l\u00e4heb ning mil moel on see seotud iga\u00fche turvalisuse, heade suhete ja ka tervisega. Liiga tihti ei osata kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida pornofitseeritud meediapilti, teadvustada soostereot\u00fc\u00fcpe v\u00f5i &#8220;iluideaalide&#8221; kahjulikku m\u00f5ju tervisele.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu peaksime nii koolis kui ka terves \u00fchiskonnas k\u00e4sitlema seksuaalsust palju laiemalt, alates oma keha tundma \u00f5ppimisest kuni noorte suhtev\u00e4givalla ennetamise ning usaldusv\u00e4\u00e4rse info ja abi leidmiseni. Just selle arusaama muutmine on meie t\u00f6\u00f6 esimene ja k\u00f5ige olulisem samm.<\/p>\n<p>Vajalik on s\u00fcsteemne ja j\u00e4rjepidev muutus<\/p>\n<p>Ka viidatud teadust\u00f6\u00f6 kinnitab, et noored just sisukamat \u00f5pet ootavadki. Tervelt 42 protsenti hindas koolis seksuaalhariduse teemade k\u00e4sitlemist heaks v\u00f5i v\u00e4ga heaks, samas ligikaudu sama hulk noori hindas seda neutraalselt ja 14 protsendi arvates oli teemade k\u00e4sitlemine halb v\u00f5i v\u00e4ga halb.<\/p>\n<p>Seega on \u00f5pilaste hinnangud seinast seina ja s\u00f5ltuvad koolist, kus \u00f5pitakse. \u00dcle poole vastanutest soovis, et koolis k\u00e4sitletaks rohkem seksuaalhariduse teemasid (55 protsenti), neile p\u00fchendataks rohkem aega (42 protsenti) ning toodaks rohkem n\u00e4iteid reaalsest elust (35 protsenti). Lisaks sooviti, et teemasid anal\u00fc\u00fcsitaks t\u00f5sisemalt, positiivsemalt ja et tunde alustataks varasemas eas. Seega on noortel olemas selge ootus saada koolist asjalikku ja p\u00f5hjalikku seksuaalharidust igas kooliastmes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Noorte v\u00f5imalus saada kaasaegset seksuaalharidust ei tohiks s\u00f5ltuda juhusest. Kui koolides puudub antud teemal l\u00e4bim\u00f5eldud l\u00e4henemine ja \u00f5petajatele&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18558,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[11107,26,27,37,33,35,34,36,31,32,11108,406,21,4057,28,29,19,1218,408,25,11106,11105,562,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-18557","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-annika-alavere","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-grete-marleen-kongo","19":"tag-haridus","20":"tag-headlines","21":"tag-koolid","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-noored","26":"tag-opetajad","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-seksuaalharidus","29":"tag-seksuaaltervis","30":"tag-tervishoid","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18557","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18557"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18557\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18558"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18557"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18557"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18557"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}