Mullu talvel tuvastas riigi laboriuuringute ja riskihindamise keskus (LABRIS) Eestis esimest korda L\u00e4\u00e4ne-Niiluse viiruse. See s\u00e4\u00e4skede kaudu leviv viirushaigus ohustab ka inimest, tekitades gripisarnaseid s\u00fcmptomeid, m\u00f5nikord ka l\u00f6\u00f6vet. Nii kaugel P\u00f5hja-Euroopas polnud L\u00e4\u00e4ne-Niiluse palavikku varem tuvastatud, t\u00f5des LABRISe asedirektor Imbi Nurmoja. \u201eMeie jaoks oli see suur \u00fcllatus,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4ne-Niiluse palavik avastati surnuna leitud kanakullilt. Viirus levib eelk\u00f5ige lindude seas, kuid v\u00f5ib s\u00e4\u00e4sehammustuse kaudu kanduda imetajatele. Inimeselt inimesele see viirus ei levi. \u201eSee \u00fcksik leid ei pruugi t\u00e4hendada, et ta siin alaliselt eksisteerib,\u201c r\u00f5hutas Nurmoja, et ehkki seire k\u00e4ib, ei ole laialdasemat L\u00e4\u00e4ne-Niiluse palaviku levikut Eestis seni t\u00e4heldatud. <\/p>\n
Nii Nurmoja kui ka terviseameti<\/a> nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva s\u00f5nul leidub ridamisi haigusi, mis v\u00f5ivad kliimamuutuste, inimeste ja kaupade liikumise ning keskkonnamuutuste t\u00f5ttu peagi Eestisse j\u00f5uda ja siin senisest laialdasemalt levida.<\/p>\n Puugid levivad \u00fcha j\u00f5udsamalt<\/p>\n Peamiselt liiguvad haigustekitajad siirutajate kaudu, kes kannavad need \u00fchelt elusolendilt teisele edasi ise enamasti haigestumata. T\u00fc\u00fcpilised siirutajad on s\u00e4\u00e4sed, k\u00e4rbsed, puugid, aga ka hiired ja nahkhiired. Nurmoja s\u00f5nul on n\u00e4ha, et need siirutajad, keda seni teati leiduvat Kesk- v\u00f5i L\u00f5una-Euroopas, liiguvad j\u00e4rjest p\u00f5hja poole.<\/p>\n Teiste seas tunneb end Eestis \u00fcha mugavamalt meie vaat et k\u00f5ige ohtlikum elukas puuk<\/a>, kes nakatab aina rohkem inimesi. Puugid levitavad peamiselt kahte t\u00f5be: puukentsefaliiti<\/a> ja puukborrelioosi<\/a> ehk Lyme\u2019i t\u00f5be. Selle sajandi jooksul on puugihaiguste, eesk\u00e4tt Lyme\u2019i t\u00f5ve juhtude arv kasvanud. <\/p>\n Vikentjeva s\u00f5nul on raske anda \u00fchest selgitust, miks puugid aina laialdasemalt levivad ja puugihaigusi on rohkem. \u00dchest k\u00fcljest on muutunud linnad rohelisemaks ning inimesed k\u00e4ivad meelsasti ka matka- ja terviseradadel, kus puugid pesitsevad. <\/p>\n Teisalt on pikenenud puugihooaeg \u2013 see t\u00e4hendab suuremat t\u00f5en\u00e4osust, et puuk inimese \u00fcles leiab. Puugihooaja pikenemine paistab v\u00e4lja ka terviseameti statistikast. Kui sajandi alguses registreeriti esimesed puukentsefaliidi juhud mais, siis viimastel aastatel tuvastatakse esimesed haigestumised juba m\u00e4rtsis. <\/p>\n Peale selle, et hooaeg algab varem, kestab see ka kauem. Kui varem j\u00e4id viimased nakatumised oktoobrisse, siis n\u00fc\u00fcd registreeritakse puugihaigusi veel novembris ja detsembriski. \u201e\u00d5nneks kasvab ka vaktsineeritute hulk. Inimesed vaktsineerivad end ja kaitsevad puukentsefaliidi vastu,\u201c m\u00e4rkis Vikentjeva.<\/p>\n Uued puugid liiguvad meie poole<\/p>\n L\u00e4hiaastatel v\u00f5ib Eestisse j\u00f5uda ka p\u00e4ris uus puugiperekond Dermacentor. Vikentjeva s\u00f5nul pole uustulnukat Eestis seni veel tuvastatud, k\u00fcll aga meie naabruses. \u201eTeda on juba leitud Riia kandist,\u201c \u00fctles ta. \u201eAga ta v\u00f5ib juba k\u00fcmne aasta p\u00e4rast meieni j\u00f5uda.\u201c<\/p>\n \u00dchtegi uut haigust Dermacentor endaga kaasa ei too, vaid ta kannab samu haigustekitajaid, mida kannavad praegugi Eestis levivad v\u00f5sa- ja laanepuuk. Sisuliselt lisandub Eesti loodusesse lihtsalt veel \u00fcks haiguskandja.<\/p>\n Suuremat ohtu kujutab Vikentjeva s\u00f5nul aga Aafrikast p\u00e4rit Hyalomma perekonda kuuluv hobupuuk, kes liigub samuti l\u00f5unast p\u00f5hja poole. \u201eSeda hobupuuki on m\u00e4rgatud Saksamaani j\u00f5udvat ja seda j\u00e4lgitakse pidevalt,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n Erinevalt Dermacentorist tooks Hyalomma hobupuuk Eestisse haiguse, mida siin veel ei ole. Nimelt levitab see l\u00f5unamaa puuk Krimmi-Kongo hemorraagilist palavikku. Haigus algab tavaliselt gripilaadsete s\u00fcmptomitega. Ja ehkki suurem osa Krimmi-Kongo palaviku juhtudest kulgeb kergelt v\u00f5i s\u00fcmptomiteta, tekitab see viirushaigus raskematel puhkudel eluohtlikku verejooksu ja k\u00f5rget palavikku ning v\u00f5ib l\u00f5ppeda surmaga.<\/p>\n S\u00e4\u00e4sed ja muud loomad<\/p>\n Lisaks puukidele hoiab terviseamet silma peal ka teistel siirutajatel, kes kinnitavad Euroopas aina rohkem kanda ja v\u00f5ivad samuti kunagi tulevikus Eestisse j\u00f5uda. \u201eSeni, kuni naabritel midagi ei registreerita, on otsene oht meist veel kaugel,\u201c \u00fctles Vikentjeva. \u201eAga me oleme Euroopaga \u00fches v\u00f5rgustikus ja j\u00e4lgime pidevalt, mis liigub l\u00f5unast p\u00f5hja poole.\u201c <\/p>\n Vikentjeva s\u00f5nul on L\u00f5una-Euroopas kaasnenud kliimamuutustega v\u00e4ga suur uute siirutajate leviku oht. K\u00f5ige konkreetsema n\u00e4itena toob ta Aasia tiigers\u00e4\u00e4se, kes on Aafrikast p\u00f5hja poole liikunud ja L\u00f5una-Euroopas juba k\u00fcllaltki tavap\u00e4raseks muutunud. Tiigers\u00e4\u00e4sk levitab chikungunya- ja dengepalavikku, mida on varem seostatud pigem kaugete eksootiliste paikadega. \u201eKliimamuutused on muutnud Euroopa kliima s\u00e4\u00e4sele palju sobivamaks ja see s\u00e4\u00e4sk levitab n\u00fc\u00fcd L\u00f5una-Euroopas neid eksootilisemaid viirusi,\u201c t\u00f5des Vikentjeva.<\/p>\n Et keegi oleks Vahemere-reisilt eksootilise viirusega koju naasnud, terviseametile teada ei ole. K\u00fcll aga on terviseametil kahtlus, et \u00fcks Pariisis ekskursioonil k\u00e4inud koolilaps v\u00f5is sealt saada dengepalaviku. Seda ei olnud siiski v\u00f5imalik kindlalt tuvastada, sest laps oli samal aastal k\u00e4inud ka \u00fches eksootilises riigis.<\/p>\n Kui m\u00f5ni uus haigus peaks l\u00e4hemale j\u00f5udma, koostab amet koost\u00f6\u00f6s arstidega ravijuhised. \u201eSeni, kuni haigus ei ole siia j\u00f5udnud, on v\u00e4ga raske olla valmis,\u201c t\u00f5des Vikentjeva siiski.<\/p>\n Loomade levitatavaid haigusi on rohkem<\/p>\n Vikentjeva s\u00f5nul on \u00fcha enam ka n\u00e4riliste kaudu levivaid zoonoose, n\u00e4iteks viimasel ajal palju t\u00e4helepanu saanud hantaviirus, aga ka leptospiroos ja tulareemia. \u201eMida rohkem neid loomi meie k\u00f5rval elutseb, seda t\u00f5en\u00e4olisem on, et puutume kokku nende eritistega,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n Leptospiroos on bakteriaalne nakkushaigus, mis levib peamiselt loomade uriini kaudu. Inimene v\u00f5ib nakatuda saastunud vee v\u00f5i pinnasega kokku puutudes, n\u00e4iteks seisuveekogus supeldes. Eestis registreeritakse leptospiroosi ainult m\u00f5ni kord aastas. See algab gripi moodi ehk palaviku ning pea- ja lihasvaluga, kuid hiljem v\u00f5ivad tekkida neerufunktsiooni h\u00e4ired, verejooks ning raske kopsupuudulikkus, mis vajavad haiglaravi.<\/p>\n Tulareemia ehk j\u00e4nesekatk on \u00e4ge n\u00e4rilistel esinev bakteriaalne haigus, mis j\u00f5uab inimeseni puugi- ja s\u00e4\u00e4sehammustuse, loomade v\u00f5i saastunud vee kaudu. See algab j\u00e4rsult k\u00f5rge palaviku ja lihasvaludega ja sageli tekib hammustuskoha l\u00e4hedale l\u00fcmfis\u00f5lmede p\u00f5letik. Eestis on tulareemia endeemiline ehk seda esineb meie looduses p\u00fcsivalt, kuid inimesi haigestub sellesse harva. Eesti suurim tulareemiapuhang j\u00e4i aastasse 1996, kui Prangli saarel haigestus 24 arvatavalt s\u00e4\u00e4skedelt nakkuse saanud inimest.<\/p>\n \u00dcleujutused soodustavad haiguste levikut<\/p>\n Vikentjeva m\u00e4rkis, et kliimamuutustega sagenevad paduvihmad ja \u00fcleujutused suurendavad ka vee kaudu levivate haiguste inimesteni j\u00f5udmise riski. \u201e\u00dcleujutuse ajal vesi voolab v\u00e4ga kiiresti l\u00e4bi eri maa-alade ja see must vesi toob endaga palju erinevaid haigustekitajaid,\u201c selgitas ta. <\/p>\n N\u00e4iteks levib inimese v\u00f5i looma roojaga saastunud vee kaudu kr\u00fcptosporidioos. See alglooma p\u00f5hjustatud haigus tekitab tugevat vesist k\u00f5hulahtisust, millega kaasnevad k\u00f5hukrambid, iiveldus ja palavik. Enamasti m\u00f6\u00f6dub haigus iseenesest, kuid v\u00e4ikelastele ja n\u00f5rga immuunsusega inimestele v\u00f5ib see olla ohtlik, p\u00f5hjustades suurt vedelikukaotust.<\/p>\n \u201eMida soojem on vesi, seda t\u00f5en\u00e4olisem on, et selles elutsevad erinevad bakterid. Ka need, mis v\u00f5ivad tekitada haigusi,\u201c s\u00f5nas Vikentjeva ja t\u00f5des, et vee kaudu levivaid haigusi on teisigi, tuues n\u00e4iteks koolera.<\/p>\n Haiguste levikule aitab kaasa inimene<\/p>\n Keskkonnaagentuuri kliimastsenaariumite j\u00e4rgi t\u00f5useb selle sajandi l\u00f5puks Eesti aasta keskmine \u00f5hutemperatuur 2,7\u20134,3 kraadi v\u00f5rreldes 20. sajandi l\u00f5puga. P\u00fcsiva lumikattega p\u00e4evade arv kahaneb tuntavalt, aasta keskmine sademete hulk kasvab 16\u201319 protsenti ja paduvihmad sagenevad. Teisis\u00f5nu muutuvad Eesti olud puukidele, s\u00e4\u00e4skedele ja n\u00e4rilistele soodsamaks. <\/p>\n Vajadus muutuvate oludega arvestada on mainitud ka Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavas. Seejuures on arengukavas kirjas, et kliimamuutuste m\u00f5ju on vastassuunaline: pehmemad talved ja niiskemad perioodid (k\u00fcll mitte paduvihmad) \u00fcldiselt soosivad, samas p\u00f5uaperioodid takistavad haiguste levikut.<\/p>\n Vikentjeva ja Nurmoja s\u00f5nul on uute haiguste leviku taga mitu tegurit. Nagu \u00f6eldud, soodustavad seda kliimamuutused, keskkonnamuutused ning inimeste ja kaupade liikumine. Haiguskandjaid leitakse lillesaadetistest, reisisellide pagasist ja kaubakonteineritest, mida laaditakse putukaid meelitava ereda valguse k\u00e4es. Eraldi ohukohana t\u00f5i Nurmoja esile kriisikolded, kust kaugemale inimesed ja haigused samuti liiguvad. Arvestada tuleb ka laiemat keskkonnamuutust ja seda, kuidas inimene maastikku \u00fcmber kujundab, linna rajab ja looduse endale l\u00e4hemale toob. <\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (13)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mullu talvel tuvastas riigi laboriuuringute ja riskihindamise keskus (LABRIS) Eestis esimest korda L\u00e4\u00e4ne-Niiluse viiruse. See s\u00e4\u00e4skede kaudu leviv…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":185613,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,21583,61798,47680,4744,23,24,22,20,30,81180],"class_list":["post-185612","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-puuk","tag-puukborrelioos","tag-puukentsefaliit","tag-terviseamet","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-zoonoos"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116627928837543566","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185612","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=185612"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185612\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/185613"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=185612"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=185612"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=185612"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}