Te k\u00e4isite kuu aega tagasi Ukrainas ja osalesite Lvivis kultuurikonverentsil, kus keskendutigi Ukraina kultuurisektori kaitsele ja taastamisele. Mis need p\u00f5hilised \u00f5ppetunnid Eestile sealt Ukrainast on v\u00f5i mis on see, milleks me peame praegu rahuajal juba valmistuma, et olla valmis?<\/p>\n
Ma arvan, et k\u00f5ige olulisem s\u00f5num sellelt konverentsilt oligi see, et agressor soovib h\u00e4vitada kultuurilist identiteeti samamoodi nagu kaitsev\u00f5imet. Kui me r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks kultuuriv\u00e4\u00e4rtustest, siis me r\u00e4\u00e4gime nendest ikkagi kui rahvusliku identiteedi loojatest.<\/p>\n
On lihtsad n\u00e4ited: ma tahan kaitsta Kuressaare vanalinna, ma olen seal s\u00fcndinud ja kasvanud, ma armastan seda p\u00e4randit ja sellel on minu perekonna lugu \u2013 siis tekib ka see kaitsetahe, r\u00e4\u00e4kimata laulu- ja tantsupeost v\u00f5i muudest kultuurilistest s\u00fcndmustest, kus meie kaitsetahe tekib. \u00dchelt poolt on kultuuril v\u00e4ga oluline roll selle kaitsetahte tekkimisel ja loomisel ning teiselt poolt on meil v\u00e4ga oluline seda identiteeti kaitsta nii kriisiolukorras kui ka s\u00f5jaolukorras.<\/p>\n
Ukraina s\u00f5da on t\u00f5estanud, et Venemaa v\u00e4ga ei hooli sellest, mida ta pommitab. Ta r\u00fcndabki teadlikult muuseume, kirikuid ja arhiive, \u00fcritades niiviisi Ukraina identiteeti, ajalugu ja keelt f\u00fc\u00fcsiliselt h\u00e4vitada?<\/p>\n
T\u00e4pselt nii, agressori eesm\u00e4rk on seal h\u00e4vitada Ukraina identiteeti ja sellep\u00e4rast r\u00fcnnatakse sihilikult kultuuriobjekte. UNESCO hinnangul on juba \u00fcle 500 kultuuriv\u00e4\u00e4rtusliku hoone juba h\u00e4vitatud.<\/p>\n
Ukrainlaste enda hinnangul on see arv \u00fcle 1700, nii et kordades suurem. R\u00e4\u00e4kimata objektidest, mis on kultuuriga seotud, aga mis ei ole Eesti m\u00f5istes muinsuskaitse all \u2013 neid objekte on veel rohkem. \u00dchtlasi on nii Odessas, Kiievis kui ka Krimmis h\u00e4vitatud ka UNESCO kaitse all olevaid objekte. Need on sihilikud r\u00fcnnakud ja me ise k\u00e4isime ka Lvivis vaatamas kaht objekti, mida just oli droonir\u00fcnnak tabanud.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime Eesti riigi kaitsmisest, siis me ei saa \u00fcle ega \u00fcmber kultuurist. Kui vaadata ka Eesti p\u00f5hiseaduse preambulat, siis ega seal inimestest ei olegi v\u00e4ga juttu, seal on r\u00e4\u00e4gitud, et k\u00f5ikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri s\u00e4ilimise l\u00e4bi aegade.<\/p>\n
Jah, meil on meie riik sellep\u00e4rast, et me armastame oma kultuuri ja hoiame seda. Rahvusriik p\u00f5hinebki ju sellel.<\/p>\n
Kui me t\u00f5esti tahame seda kultuuri kaitsta, siis eeldus on v\u00f5ib-olla see, et vaenlane soovib t\u00e4pselt samamoodi seda r\u00fcnnata. Potentsiaalsed sihtm\u00e4rgid ongi n\u00e4iteks ERM-i peahoone, Kumu ja sellised Eesti kultuuri jaoks \u00fcliv\u00e4\u00e4rtuslikud ehitised. Kas siit v\u00f5ib siis teha j\u00e4relduse, et tegelikult tugineb suur osa kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste kaitsest s\u00f5jaseisukorra ajal suuresti sellele, kui kiiresti me suudame v\u00e4\u00e4rtuslikud museaalid \u00f5igel hetkel piisavalt kiiresti \u00e4ra evakueerida. N\u00e4iteks Eesti lipu Eesti Rahva Muuseumist Tartus?<\/p>\n
Jaa, museaalide evakueerimine on kahtlemata osa nendest kriisiplaanidest. Seda mitte ainult s\u00f5jaseisukorra kontekstis, vaid k\u00f5igis v\u00f5imalikes kriisiolukordades.<\/p>\n
L\u00e4hiajaloost oli Pariisi Notre-Dame’i p\u00f5leng v\u00f5ib-olla \u00fcks olulisemaid s\u00fcndmusi, mis pani kultuurivaldkonna Euroopas erinevateks kriisideks valmistuma ja selles osas me teeme ka palju koost\u00f6\u00f6d. Need on just nimelt teemad, millega me igap\u00e4evaselt tegeleme.<\/p>\n
Ehk kui mingi hoone l\u00e4heb p\u00f5lema, siis oleks inimestel t\u00e4pselt teada, mis on selles hoones k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum ja kuidas saada see v\u00f5imalikult kiiresti kohta, kus enam ei p\u00f5le?<\/p>\n
Jah, mis on k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum, kus on vajalikud pakkematerjalid ning mis on inimeste rollid nii selles muuseumis v\u00f5i kultuuriasutuses kui ka kohalikus kogukonnas.<\/p>\n
Ma arvan, et see v\u00f5is olla isegi rohkem kui viis aastat tagasi, kui meie \u00fcks esimesi laua\u00f5ppusi toimus Haapsalu linnuses. Tagantj\u00e4rele oli selle \u00fcks olulisemaid v\u00e4\u00e4rtusi see, et kohalikud p\u00e4\u00e4stjad said tuttavaks muuseumijuhiga ja vastupidi. Kui sul on telefonis need kontaktid olemas ja sa kohaliku p\u00e4\u00e4stjana tunned seda konteksti, detaile ning neid k\u00e4iguteid, siis see ongi k\u00f5ige olulisem valmistumine potentsiaalseks kriisiks.<\/p>\n
Eestis on juba m\u00f5ni aasta korraldatud selliseid suuri p\u00e4\u00e4stevaldkonna \u00f5ppusi, kus suur hulk inimesi evakueeritakse \u00fchest Eesti kohast teise. Kultuuriministeeriumi haldusalas on n\u00fc\u00fcd samad plaanid. Eesti Kunstimuuseumi \u00fches muuseumis (Kadrioru, Kumu, Niguliste, Mikkeli v\u00f5i Adamson-Ericu muuseumis – toim.) harjutatakse juba m\u00f5ne kuu p\u00e4rast, kuidas toimetada kriisiolukorras v\u00f5imelikult kiiresti turvalisse kohta v\u00e4\u00e4rtuslikud kultuuriesemed. Ma saan aru, et piltlikult \u00f6eldes v\u00f5etaksegi n\u00e4iteks maalid v\u00f5imalikult kiiresti seintelt maha, pakitakse paberisse ja toimetatakse ohutusse kohta. Kas selline \u00f5ppus on teie valdkonna jaoks esmakordne?<\/p>\n
Me nimetame seda v\u00e4li\u00f5ppuseks ja see on t\u00f5esti esmakordne. Me oleme teinud v\u00e4ga palju laua\u00f5ppusi ja ma usun, et enamik muuseumidest on t\u00e4naseks ka laua\u00f5ppusi teinud. See on aga v\u00e4li\u00f5ppus, kus me m\u00e4ngime k\u00f5ik praktiliselt l\u00e4bi ja n\u00e4eme v\u00f5imalikke takistusi. Need takistused v\u00f5ivad tulla v\u00e4ga erinevatest kohtadest, alates veetorudest, mis on n\u00e4iteks kuskil ees, l\u00f5petades vajaliku mullikile puudumisega. See v\u00e4li\u00f5ppus on meil jah selles m\u00f5ttes esmakordne, kuigi teoreetiliselt oleme neid olukordi v\u00e4ga palju l\u00e4bi m\u00e4nginud. N\u00fc\u00fcd saame seda teha ka praktiliselt.<\/p>\n
Mis on siis see, mida te konkreetselt l\u00e4bi m\u00e4ngite?<\/p>\n
Oluliste objektide evakueerimist, aga ka k\u00f5ike sellele eelnevat ja j\u00e4rgnevat. See h\u00f5lmab pakkimist, transportimist ning erinevaid rolle nii muuseumi sees kui ka teistes seotud institutsioonides, n\u00e4iteks p\u00e4\u00e4steametis. \u00dchtlasi v\u00e4ga olulised ka kogu selle protsessi ettevalmistamine ja sellest \u00f5ppimine.<\/p>\n
Kui paljudel Eesti muuseumidel on praegu kuskil keldris valmis pandud mullikile, niiskuskindlad kastid, teiplint ja muud vahendid?<\/p>\n
Enamikul on need olemas. Need on muuseumidele igas olukorras tuttavad materjalid, sest koguhoidjad on selle valdkonna ja materjalide pakkimisega juba kaua tegelenud. Aga just kriisiolukorras just nendele konkreetsetele objektidele sobivate kastide, mullikilede v\u00f5i muude materjalide tagamine on see, millega me praegu tegeleme.<\/p>\n
Statistikaameti andmetel on Eestis kokku 101 muuseumit 160 k\u00fclastuskohaga ja seal s\u00e4ilitatakse kokku umbes seitset miljonit museaali. Meditsiinivaldkonnas on kriisiolukorras kasutusel triaa\u017e \u2013 otsustatakse, keda aidata esimesena ja keda viimasena. Kas Eesti kultuurip\u00e4randis on selline triaa\u017e juba tehtud?<\/p>\n
Jaa, me oleme defineerinud k\u00f5ige olulisemad objektid ja teinud nende osas ettevalmistusi.<\/p>\n
Need on siis Eesti Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum?<\/p>\n
Need on objektid erinevates muuseumides ja v\u00f5ib-olla isegi objektid, mis ei asu muuseumides. Kultuuriv\u00e4\u00e4rtused ja kunstim\u00e4lestised on n\u00e4iteks ka kirikutes, need asuvad \u00fcle Eesti.<\/p>\n
Kes on see, kes paneb n\u00e4pu peale v\u00f5i kes on juba otsustanud, et selle Wiiralti graafika me j\u00e4tame siia p\u00f5lengusse ja v\u00f5tame kaasa hoopis Konrad M\u00e4e maali? Kuidas see k\u00e4ib?<\/p>\n
Kriisiolukorrad on muidugi alati h\u00e4sti erinevad. Me oleme teinud plaane, aga ma r\u00f5hutan, et meie eesm\u00e4rk on ikkagi p\u00e4\u00e4sta ja s\u00e4ilitada k\u00f5ik kogud. See h\u00f5lmab kogu kultuurip\u00e4randit, mis on kas museaalina v\u00f5i ehitusobjektina arvele v\u00f5etud. Mis on parimad viisid selle s\u00e4ilitamiseks v\u00f5i selle evakueerimiseks \u2013 see s\u00f5ltub konkreetsest olukorrast.<\/p>\n
Ehitusp\u00e4randi puhul ei saa me paraku enamasti evakueerimisest r\u00e4\u00e4kidagi, vaid me r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks 3D-digiteerimisest v\u00f5i muudest kaitsmise viisidest, nagu akende sulgemine v\u00f5i liivakottide kasutamine, mis on Ukrainas v\u00e4ga levinud.<\/p>\n
L\u00e4htuvalt objekti liigist on selle kultuurip\u00e4randi p\u00e4\u00e4stmiseks erinevaid viise ja k\u00f5ik s\u00f5ltub olukorrast. Meie eesm\u00e4rk on alati p\u00e4rand maksimaalselt p\u00e4\u00e4sta, lihtsalt teatud nimekiri on esmaj\u00e4rjekorras p\u00e4\u00e4stmiseks.<\/p>\n
Ning t\u00f5en\u00e4oliselt on paratamatult mingeid objekte, mille puhul peab leppima, et neid ei olegi v\u00f5imalik p\u00e4\u00e4sta. N\u00e4iteks kaitsev\u00e4e juhataja Andrus Merilo \u00fctles paar kuud tagasi “Esimeses stuudios”, et Auvere elektrijaam on Narva j\u00f5ele lihtsalt niiv\u00f5rd l\u00e4hedal, et kui s\u00f5da tuleb, peame valmistuma selle kaotamiseks. Sama l\u00e4hedal piirile on meil ju ka Narva linnus v\u00f5i Kurem\u00e4e klooster?<\/p>\n
Sellep\u00e4rast ma \u00fctlesingi, et eri objektide puhul on eri stsenaariumid. Kui me r\u00e4\u00e4gime nendest kahest nimetatud objektist, siis on t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige m\u00f5istlikum stsenaarium digiteerimine. Niimoodi me olemegi proovinud need objektid l\u00e4bi m\u00f5elda.<\/p>\n
Tegelikult on kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste puhul s\u00f5da vaid \u00fcks kriis, me r\u00e4\u00e4gime ju ka tulekahjudest ning elektrikatkestustest. M\u00f5nel juhul r\u00e4\u00e4gime ka uputustest, mis on paraku meie mitmeid kogusid erinevates kohtades kahjustanud. Need kriisid on kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste kontekstis mingil m\u00e4\u00e4ral ka igap\u00e4evane elu, r\u00e4\u00e4kimata erinevatest h\u00fcbriidohtudest, mida me n\u00e4eme t\u00e4na \u00fcha rohkem. Sinna kuuluvad ka k\u00fcberr\u00fcnnakud, kui me r\u00e4\u00e4gime digitaalsest p\u00e4randist.<\/p>\n
Digiteerimine on vist \u00fcks lihtsamaid viise, kuidas kultuurip\u00e4randit s\u00e4\u00e4sta just f\u00fc\u00fcsiliste ohtude eest, nagu n\u00e4iteks p\u00f5leng, veeuputus v\u00f5i elektrikatkestus. Kas praeguseks hetkeks on meil digiteeritud kogu see osa Eesti kultuurip\u00e4randist, mida me p\u00e4riselt soovime digiteerida?<\/p>\n
T\u00f5si on see, et kultuuriministeerium on alates 2018. aastast digiteerimisega tegelenud. Euroopa Liidu toel oleme me saanud l\u00e4bi viia suured massdigiteerimisprojektid, mis on v\u00f5imaldanud meil k\u00f5ige olulisema osa oma p\u00e4randist digiteerida. Me oleme alustanud ka 3D-digiteerimisega, kuigi selles kontekstis ei ole meil kindlasti veel k\u00f5ige olulisem osa digiteeritud, aga me praegu teeme seda. Selles vallas oleme eeskujuks ka teistele riikidele ning seda k\u00e4iakse palju vaatamas nii Euroopast kui ka mujalt maailmast.<\/p>\n
Mida me veel selles valdkonnas oleme eest vedamas, on see, et meil on soov luua \u00fcleeuroopaline lahendus digiteeritud materjali s\u00e4ilitamiseks \u00fcle riigipiiride. Euroopas on paljud riigid meiega kaasa tulnud ja soovivad samamoodi \u00fchist lahendust. Iga riik ei pea ise leiutama, kuidas digiteeritud kultuuriv\u00e4\u00e4rtusi v\u00e4ljaspool riigipiiri s\u00e4ilitada, vaid me soovime leida Euroopa Liidu toel \u00fchise lahenduse.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et n\u00e4iteks see digiteeritud seto leelo asub kuskil v\u00e4lismaa serveris?<\/p>\n
Just.<\/p>\n
V\u00e4lismaast r\u00e4\u00e4kides t\u00f5statub k\u00fcsimus ka v\u00e4\u00e4rtuslike kultuuriesemete evakueerimise puhul. Oletame, et meil on kunstimuuseum, me v\u00f5tame sealt maalid seintelt maha, paneme pakendisse. Tuleb auto ja toimetab need ohutusse kohta. Kus see ohutu koht siis on? Kas on juba s\u00f5lmitud ka kokkulepped v\u00e4lisriikidega, et see v\u00e4\u00e4rtuslik Konrad M\u00e4e maal j\u00f5uaks turvaliselt v\u00e4lisriiki?<\/p>\n
Siin saan ma \u00f6elda, et neid evakueerimise viise ja stsenaariume on meil h\u00e4sti erinevaid ja k\u00f5ik s\u00f5ltub konkreetsest olukorrast.<\/p>\n
Ukrainas selgus vist kohe ka see, et kui peaks tulema s\u00f5jaseisukord v\u00f5i suurem kriis, siis rekvireeritakse transpordivahendid, veokid ja k\u00fctus ning kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste transpordiks ei j\u00e4tku autosid ega juhte. Kas kultuuriministeerium s\u00f5lmib juba siduvaid lepinguid, et kui peaks minema n\u00e4iteks Kumu evakueerimiseks kas v\u00f5i p\u00f5lengu t\u00f5ttu, siis on sul kellelegi helistada ja sa tead, et ta tuleb oma veokite ja inimestega kohale?<\/p>\n
Jah, siin v\u00f5ib k\u00fcll \u00f6elda, et need stsenaariumid on meil l\u00e4bi m\u00e4ngitud ja siduvad lepingud on meil olemas.<\/p>\n
Praegu r\u00e4\u00e4kisime k\u00fcll s\u00f5jaks valmistumisest, aga nagu te ise v\u00e4lja t\u00f5ite, siis ei pruugigi kriis olla \u00fcldse s\u00f5jaseisukord. Palju t\u00f5en\u00e4olisem kriis on v\u00f5ib-olla hoopis pikaajaline elektrikatkestus, kui n\u00e4iteks m\u00f5ni kaabel on Soome lahel uuesti puruks s\u00f5idetud. Kui paljudel kultuuriasutustel on praegu generaator olemas, et niisuguse pikaajalise elektrikatkestusega toime tulla?<\/p>\n
Arvu ei oska \u00f6elda, aga see on samuti \u00fcks stsenaarium, mida me oleme l\u00e4bi m\u00e4nginud. Ma usun, et k\u00f5ik olulised asutused on t\u00e4naseks need generaatorid endale ka muretsenud.<\/p>\n
Seal on siis l\u00e4bi m\u00e4ngitud ka see, kuidas need museaalid ja arhiivid s\u00e4iliksid n\u00e4iteks olukorras, kus voolukatkestus toob kaasa k\u00fctte v\u00f5i jahutuse kadu? Maalid on ju h\u00e4sti tundlikud igasugustele temperatuuri k\u00f5ikumistele.<\/p>\n
T\u00e4pselt nii. Mulle meenub isiklik seik Eesti Kunstimuuseumi laua\u00f5ppusest, kus oli stsenaariumis samuti elektrikatkestus. Siin peab aga \u00fctlema, et enamasti elektrikatkestus meie kogusid ja muuseume v\u00e4ga palju ei m\u00f5juta, kuigi see oleneb ka ilmaoludest. Kui uksed on suletud ja \u00f5hk ei liigu, siis p\u00fcsivad temperatuurid p\u00e4ris kaua, nii et me peame r\u00e4\u00e4kima v\u00e4ga pikaajalisest elektrikatkestusest. Seda siis juhul, kui r\u00e4\u00e4gime jahutustest ja muudest s\u00fcsteemidest, mis on kogude hoidmiseks vajalikud.<\/p>\n
Ma pean k\u00fcsima ka raha kohta, sest asjadest ei saa r\u00e4\u00e4kida ilma rahalist poolt mainimata. Milline on kultuuriministeeriumi eelarve kultuurip\u00e4randi kaitsev\u00f5ime tugevdamiseks j\u00e4rgmistel aastatel? Praegu pannakse j\u00e4rgmise aasta eelarvet kokku \u2013 esitate te mingi lisataotluse?<\/p>\n
Kusjuures j\u00e4rgmistel aastatel on meil v\u00f5imalus valmistuda kriisiks Norra ja P\u00f5hjamaade ministrite n\u00f5ukogu toel. Meie p\u00f5hjanaabrid on Eestile ettevalmistuste tegemiseks andnud ligikaudu kuus miljonit, sealhulgas ehitame Hiiumaa p\u00e4randihoidla. See saab olema v\u00e4ike kriisikindel hoidla p\u00e4randi s\u00e4ilimise tagamiseks.<\/p>\n
Lisaks sellele on kultuuriministeerium koost\u00f6\u00f6s siseministeeriumi ja teiste asutustega taotlenud laiapindse riigikaitse vahendeid oma kriisiks ettevalmistamiseks. Samas ei ole need kulud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed, sest nagu ma juba nimetasin, on kultuurivaldkonnas kriisiks valmistumine tegelikult asutuste igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 juba varem olnud. Eks me oleme proovinud seda v\u00f5imalikult palju edasi teha olemasolevate inimeste ja j\u00f5ududega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Te k\u00e4isite kuu aega tagasi Ukrainas ja osalesite Lvivis kultuurikonverentsil, kus keskendutigi Ukraina kultuurisektori kaitsele ja taastamisele. Mis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":185627,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,19737,37,33,35,1790,34,36,31,32,21,10230,81181,28,29,19,8169,25,23,24,262,22,20,30],"class_list":["post-185626","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-digiteerimine","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kunstimuuseum","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kultuuriparand","tag-kultuuriparandi-kaitse","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-oppus","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116628015198651611","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185626","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=185626"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185626\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/185627"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=185626"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=185626"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=185626"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}