{"id":185728,"date":"2026-05-24T08:48:08","date_gmt":"2026-05-24T08:48:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/185728\/"},"modified":"2026-05-24T08:48:08","modified_gmt":"2026-05-24T08:48:08","slug":"cannesi-paevik-12-argpuks-on-lukas-dhonti-karjaari-parim-film-cannesi-paevik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/185728\/","title":{"rendered":"Cannes&#8217;i p\u00e4evik #12: &#8220;Argp\u00fcks&#8221; on Lukas Dhonti karj\u00e4\u00e4ri parim film | Cannes&#8217;i p\u00e4evik"},"content":{"rendered":"<p>Tristan Priim\u00e4gi t\u00f5mbab oma seekordsele Cannes&#8217;i p\u00e4evikule joone alla kahe filmiga: Lukas Dhonti &#8220;Argp\u00fcks&#8221; ja Clio Barnardi &#8220;Ma n\u00e4en maju langemas kui v\u00e4lgust&#8221;.<\/p>\n<p>\t\t\t\t\t&#8220;Argp\u00fcks&#8221;<br \/>&#8220;Coward&#8221;<br \/>Lukas Dhont<br \/>Belgia<br \/>P\u00f5hiv\u00f5istlusprogramm<\/p>\n<p>Festheartil on t\u00e4navu Cannes&#8217;is t\u00f5eline l\u00f5ikuspidu, parima LGBTXXX-filmi auhinnale Queer Palmile kandideeris t\u00e4navu lausa 22 nimetust.<\/p>\n<p>Ja ega nende lugude kvaliteedi \u00fcle ka nuriseda ei saa. N\u00e4gin Lukas Dhonti uut filmi &#8220;Argp\u00fcks&#8221; juba mitu p\u00e4eva tagasi kinnisel linastusel, aga kuna esialgu oli embargo, siis kirjutada ei saanud ja p\u00e4rast juba j\u00e4i kahe silma vahele.<\/p>\n<p>\u00dclihea film, seda \u00fctleks alustuseks. Ma pole olnud tema suur f\u00e4nn, nii &#8220;T\u00fcdruk&#8221; kui &#8220;L\u00e4hestikku&#8221; olid korralikud t\u00f6\u00f6d, aga emotsionaalselt mind miskip\u00e4rast l\u00f5puni ei k\u00f5netanud \u2013 eks see ole tihti ka s\u00fcgavalt personaalne m\u00f5\u00f5dupuu. &#8220;Argp\u00fcks&#8221; aga k\u00fcll.<\/p>\n<p>Kui m\u00f5\u00f5ta Cannes&#8217;is v\u00f5istlusprogrammi selle j\u00e4rgi, kes suutis end \u00fcletada, siis ei k\u00fc\u00fcndinud oma senise tipptasemeni praktiliselt keegi \u2013 ka mitte Zvjagintsev, Pawlikowski ega muud. V\u00e4lja arvatud t\u00f5esti Lukas Dhont, kes on teinud oma karj\u00e4\u00e4ri k\u00f5ige parema filmi just n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3594655\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3594655hab91t24.jpg\"\/>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Lukas Dhont Autor\/allikas: Thomas Nolf<\/p>\n<p>Filmi algimpulsiks oli I Maailmas\u00f5ja-aegne rindefoto naiseks riietunud mehest \u2013 ajaloost, mis on Dhonti s\u00f5nul arhiivides kangelaslugude taha hoolikalt \u00e4ra peidetud. Ennek\u00f5ike seet\u00f5ttu, et julgeb n\u00e4idata meeste \u00f5rnemat poolt keskkonnas, kus k\u00f5ike m\u00f5\u00f5detakse maskuliinsusega. Kuna naisi rindetsooni ei lastud, siis kehastusid mehed naisteks ja tegid erinevaid muusika- ja variteekavasid, ja eks sealt kasvas v\u00e4lja ka ebatraditsionaalseid suhteid, nagu siingi filmis kahe v\u00e4ga tugeva ja diametraalselt erineva noormehe vahel, kes v\u00f5itsid eile \u00f5htul oma esituse eest kahepeale ja Cannes&#8217;i parima n\u00e4itleja preemia.<\/p>\n<p>Kas teema k\u00f6idab v\u00f5i mitte, v\u00f5i peletab lausa eemale, on iga\u00fche sisetunde k\u00fcsimus, aga Dhont on v\u00e4ga julgelt ette v\u00f5tnud t\u00f6\u00f6 n\u00e4idata midagi sellist, mida me muidu sellises kombinatsioonis n\u00e4inud pole. Ja lihtsalt re\u017eiss\u00f6\u00f6rina on ta siin teinud t\u00e4iesti v\u00f5rratuid stseene, puhtalt oma k\u00e4sit\u00f6\u00f6- ja kunstiandega lavastanud emotsionaalseid hetki, kus ei lausuta \u00fchtki s\u00f5na, aga k\u00f5ik on ilmselge ja kannab. Kui me kipume unustama, et film on audiovisuaalne kunst, mis peaks lugu r\u00e4\u00e4kima pildiga, siis &#8220;Argp\u00fcks&#8221; tuletab meile j\u00e4lle meelde, milleks filmikunst oma parematel hetkedel v\u00f5imeline on.<\/p>\n<p>8,5 \/ 10<\/p>\n<p>&#8220;Ma n\u00e4en maju langemas kui v\u00e4lgust&#8221;<br \/>&#8220;I See Buildings Fall Like Lightning&#8221;<br \/>Clio Barnard<br \/>UK<br \/>Quinzaine des cineastes<\/p>\n<p>Ja teine v\u00e4ga tugev lisanduski siia viimasesse p\u00e4eva. Noortest briti naistest on Clio Barnard mulle alati rohkem korda l\u00e4indukui n\u00e4iteks Andrea Arnold, kes on miskil moel kogu kiituse endale saanud. Alates ajast, kui n\u00e4gin &#8220;The Arborit&#8221; kuni &#8220;Ali&amp; Avani&#8221; siinsamas Cannes&#8217;is aastal 2021, ja n\u00fc\u00fcd ta uue filmini \u2013 mulle on alati meeldinud Barnardi lugude r\u00fctm ja tonaalsus ning tema loojutustamise viis, mis lihtsalt m\u00e4rkab inimest.<\/p>\n<p>Barnard v\u00f5tab osalt \u00fcle Ken Loachi t\u00f5rviku ning n\u00e4itab l\u00e4bi viieliikmelise keskikka j\u00f5udnud s\u00f5pruskonna lugude briti eluasemekriisi koledust. Ka siin on oma loengumoment, aga see on filmi orgaaniline osa, mitte nagu \u00fcks eriti piinlik marksistlik-sotsialistlik loeng keset RyusukeHamaguchi t\u00e4navust filmi siin.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3594658\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3594658h79e4t24.jpg\"\/>&#8220;Ma n\u00e4en maju langemas kui v\u00e4lgust&#8221; Autor\/allikas: BFI<\/p>\n<p>Barnard paneb oma tegelastele nii v\u00e4ikese vaevaga kaasa elama, et kui asjad kipuvad hakkama metsa minema, siis oleme juba iga\u00fchte sellest viisikust niiv\u00f5rd emotsionaalselt investeerinud, et mitte kuidagi ei sooviks neile kannatusi. Nagu elus ikka, juhtub m\u00f5lemat \u2013 head ja halba. K\u00fcsimus on ainult selles, mis me paratamatusega peale hakkame ja kuidas sellest l\u00e4bi tuleme.<\/p>\n<p>8 \/ 10<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tristan Priim\u00e4gi t\u00f5mbab oma seekordsele Cannes&#8217;i p\u00e4evikule joone alla kahe filmiga: Lukas Dhonti &#8220;Argp\u00fcks&#8221; ja Clio Barnardi &#8220;Ma&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":185729,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[81191,11814,19242,80021,81193,81192,37,33,35,173,34,36,208,81195,81190,81194,140,11271,6217],"class_list":["post-185728","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-argpuks","tag-cannes","tag-cannesi-filmifestival","tag-cannesi-paevik","tag-clio-barnard","tag-coward","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-film","tag-i-see-buildings-fall-like-lightning","tag-lukas-dhont","tag-ma-naen-maju-langemas-kui-valgust","tag-meelelahutus","tag-tristan","tag-tristan-priimagi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116628691864144525","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185728","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=185728"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185728\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/185729"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=185728"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=185728"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=185728"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}