“Nende jaoks on see \u00e4ri, kuritegelik \u00e4ri, mis toob neile v\u00e4ga palju raha sisse. Seal kindlasti mingit piiri veel ees ei ole. Ei nende oskustes, selles, mida nad \u00fcritavad. Enamus \u00e4riettev\u00f5tted ei l\u00f5peta lihtsalt, et “sellest meile piisab”. V\u00f5ime neid kelme t\u00e4pselt samamoodi vaadata \u2013 nad ei l\u00f5peta, proovivad paremaks saada,” \u00fctles PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu.<\/p>\n
Skeem t\u00f6\u00f6tab laitmatult ja mitmekihiliselt. Esimese k\u00f5ne v\u00f5i e-kirjaga aetakse ohver segadusse.\u00a0<\/p>\n
“Teiseks r\u00f5hutakse autoriteedi peale. “Politseinik” r\u00e4\u00e4gib korralikult, viskab paragrahve \u00f5hku. Ja kolmandaks, see lugu on niiv\u00f5rd hea, mida nad vestavad. Nad on seda nii palju harjutanud. Ja sealt siis inimesed, kui nad juba selle laulu sees on, siis sealt on h\u00e4sti raske v\u00e4lja tulla,” s\u00f5nas Toompuu.<\/p>\n
Viimane juhtum, kus Eesti kunstnike liit kaotas kelmidele ligi 700 000 eurot, oli t\u00e4iuslik \u00f5pikun\u00e4ide. T\u00f6\u00f6taja tegi kelmidega koost\u00f6\u00f6d, ulatas neile ise k\u00f5ik ettev\u00f5tte seadmed ja paroolid ja uskus viimase hetkeni, et teeb politseiga koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
“Juhtumite kirjeldusest, see, mis inimesed ise kirja panevad, tuleb ka v\u00e4lja see, et nad viiakse nagu h\u00fcpnoosi. Inimesed ise \u00fctlevad ka, et ma ju tean, et ega p\u00e4rast Eesti Kunstnike Liidu juhtumit… see ei olnud viimane. Politsei laual on juba j\u00e4rgmisi t\u00e4pselt samasuguse kirjeldusega juhtumeid olemas,” r\u00e4\u00e4kis Toompuu.<\/p>\n
Viimase aja levinumad viisid, kuidas inimesi lohku t\u00f5mmatakse, on n\u00e4iline k\u00f5ne kullerfirmalt, kes teatab, et teile on saabunud pakk, v\u00f5i tahab energiaettev\u00f5te elektriarvesti v\u00e4lja vahetada. M\u00f5lemal juhul k\u00fcsib kelm PIN-koode, mida kumbki asutus tegelikkuses ei palu.\u00a0<\/p>\n
Sel kuul k\u00e4ivitus uus petukampaania, mis teatab tasumata liiklustrahvist. Ja otse loomulikult saab seal klikkida lingile, et oma raha petturitele \u00fcle anda.\u00a0<\/p>\n
Aasta algusest hoogustus ka kohtut\u00e4iturite nimel esinemine, kus ohvrile j\u00e4etakse mulje, et tal on v\u00f5imalik enda vastu esitatud n\u00f5ue \u00e4ra maksta kordades v\u00e4iksemas mahus.<\/p>\n
“Kui enne oli tema vastu n\u00f5ue n\u00e4iteks 7000 eurot, siis \u00f6eldakse, et sa saad rahulikult 500 euroga hakkama t\u00e4na, me kustutame k\u00f5ik n\u00f5uded \u00e4ra, siis v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega ta leiab selle v\u00f5imaluse maksmiseks,” \u00fctles kohtut\u00e4itur Risto Sepp.<\/p>\n
Inimeste teadlikkus on ajapikku \u00f5nneks paranema hakanud, kuid on kasvatanud ka umbusaldust. Nii ei anta vastuseid enam uuringufirmadest helistajatele v\u00f5i ei lasta uksest sisse p\u00e4\u00e4steameti suitsuanduri kontrolle. Ja kas kohtut\u00e4itur ikka on see, kes ta v\u00e4idab end olevat?<\/p>\n
“Inimesed on mulle menetlustel aastate jooksul v\u00e4itnud ka, et kuidas ma \u00fcldse usun, et sa oled kohtut\u00e4itur. Kui ma ametit\u00f5endit n\u00e4itan, siis ka sellest ei piisa \u2013 \u00f6eldakse, et Ameerika filmides on n\u00e4htud, et niisugust m\u00e4rki v\u00f5ib j\u00e4rgi teha iga nurga peal,” m\u00e4rkis Sepp.<\/p>\n
Kuigi see k\u00f5ik n\u00e4ib \u00fche l\u00f5putu \u00f5udusunen\u00e4ona, on siiski ka \u00fcht-teist kelmidele vastumeelset \u00e4ra tehtud. Mobiilsideettev\u00f5tted suudavad praeguseks takistada k\u00fcmneid miljoneid k\u00f5nesid aastas. Suuremad telekomid liitsid j\u00f5ud ka numbrite v\u00f5ltsimise vastu. Selle tulemusel on v\u00e4hem neid juhtumeid, kus helistatakse n\u00e4iteks Ukrainast, kuid numbrit kuvatakse kohalikuna.<\/p>\n
“Uue trendina v\u00f5ib v\u00e4lja tuua selle, et tuleb v\u00e4ga palju k\u00f5nesid v\u00e4lismaistelt numbritelt. Sulle v\u00f5ib tulla lausa kaheksa kuni k\u00fcmme k\u00f5net j\u00e4rjest, erinevatest riikidest, erinevatelt numbritelt. Neid on raske t\u00f5kestada. Panime ka roboti neile vastama, et nende tegevust aeglustada, et nad ei j\u00f5uaks j\u00e4rgmise kliendini. Ja ka see, et kui me selle k\u00f5ne robotiga vastame, siis ka kelmid-petturid hakkavad ise maksma selle k\u00f5ne eest,” r\u00e4\u00e4kis Telia \u00fchendusteenuste juht Evelin Neerot.<\/p>\n
Muudatusi plaanitakse ka seaduse tasandil. Kuigi vaidlused on veel tulised, siis t\u00f5en\u00e4oliselt saavad pangad peatselt \u00f5iguse kahtlasi makseid paremini peatada.\u00a0<\/p>\n
“Kui nad n\u00e4evad, et m\u00f5ne \u00fclekande taga v\u00f5ib olla kurjategija, siis on tal \u00f5igus \u00fclekannet mitte teha, v\u00f5tta \u00fchendust sellega, kelle kontolt raha liigub, ja v\u00e4lja selgitada, kas ta p\u00e4riselt tahab seda teha v\u00f5i see ongi siis kellegi raha \u00e4ra varastamine. Samuti tekib pankadel \u00f5igus infot omavahel jagada ja politseile ja RIA-le sellest teada anda,” m\u00e4rkis rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivam\u00e4gi.<\/p>\n
Rahandusministeerium arvab, et senisest rohkem tuleb keskenduda ka neile, kes pole meedia tarbijaid ja kelle infov\u00e4ljast on k\u00f5ik kelmusjuhtumid m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud. Neile tellib ministeerium 300 000 eurot maksva teavituskampaania.\u00a0<\/p>\n
“N\u00e4eme, et vanemad inimesed, venekeelsed v\u00f5ib-olla uuesti on sellised, kelleni enamasti need petturid j\u00f5uavad. Paljud pettused on uuesti l\u00e4inud sularaha \u00e4raandmisele. Kasv\u00f5i alustades sealt, kus need inimesed tavaliselt k\u00e4ivad. M\u00f5ned vanemad inimesed k\u00e4ivad raamatukogudes, perearstikeskustes, ootavad bussipeatuses bussi,” r\u00e4\u00e4kis Liivam\u00e4gi.<\/p>\n
Kuid, nagu \u00fctles politsei, siis uutest pettuse juhtumitest kuuleb kindlasti veel. V\u00f5itlus nende vastu aga j\u00e4tkub.\u00a0<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“AK. N\u00e4dal”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Nende jaoks on see \u00e4ri, kuritegelik \u00e4ri, mis toob neile v\u00e4ga palju raha sisse. Seal kindlasti mingit piiri…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":186212,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10108,5993,28,29,19,3211,353,25,4262,81266,23,24,22,20,30],"class_list":["post-186211","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kelm","tag-kuritegu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pettus","tag-politsei","tag-populaarseimad-lood","tag-ppa","tag-telefonikelm","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116632155780169170","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186211","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=186211"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186211\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/186212"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=186211"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=186211"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=186211"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}