Tallinna \u00dclikoolis doktorit\u00f6\u00f6d kaitsev Helene Uppin t\u00f6\u00f6tas enne doktorantuuri nii \u00f5petaja kui ka muuseumi haridust\u00f6\u00f6tajana. Doktorantuuri astus ta eelk\u00f5ige huvist, kas \u00f5pilased muuseumitundides ka p\u00e4riselt \u00f5pivad ning kuidas parandada neid \u00f5ppek\u00e4ike n\u00f5nda, et \u00f5pilaste k\u00e4itumine muutuks positiivses suunas. \u00dcks esimesi oulisi taipamisi seisnes selles, kui kriitilise t\u00e4htsusega on muuseumipoolse juhendaja ja \u00f5petaja koost\u00f6\u00f6.\u00a0<\/p>\n
Tema j\u00e4rgmised uuringud keskendusidki selliste \u00f5petajate tegevusviisidele, kes k\u00e4ivad sageli ja meelsasti \u00f5ppek\u00e4ikudel. “Teaduskirjandus andis alust arvata, et nende k\u00e4est on palju \u00f5ppida. Eelk\u00f5ige seda, kuidas \u00fcletada k\u00f5ikv\u00f5imalikke takistusi ning kuidas neid k\u00e4ike h\u00e4sti teha,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Seej\u00e4rel uuris ta muuseumide ja keskkonnahariduskeskuste juhendajate vaadet. Nii s\u00fcndis \u00fclevaade, kuidas lapsed \u00fcldhariduse kontekstis muuseumis \u00f5pivad ning milline on koolide ja muuseumi koost\u00f6\u00f6.\u00a0<\/p>\n
Iseenesest on muuseumil ja koolil sama eesm\u00e4rk: toetada \u00f5ppimist. Probleemid tekivad aga sageli kehvast infovahetusest. Uppini s\u00f5nul on paljud \u00f5petajad muuseumik\u00fclastuste f\u00e4nnid, kes on \u00f5ppek\u00e4igud enda jaoks l\u00e4bi m\u00f5elnud. Leidub aga ka \u00f5petajaid, kes seda teinud pole.<\/p>\n
“Teinekord ei ole aga muuseumit\u00f6\u00f6tajatele edastatud, mis keelt lapsed \u00fcldse k\u00f5nelevad.”<\/p>\n
“Vahel tulevad nad klassiga muuseumisse nii, et keegi on neile selle k\u00e4igu ja programmi broneerinud ning neil pole isegi infot, mida \u00f5ppima hakatakse. Teinekord ei ole aga muuseumit\u00f6\u00f6tajatele edastatud, mis keelt lapsed \u00fcldse k\u00f5nelevad,” r\u00e4\u00e4kis ta. Seda nimetab Uppin musta kasti olukorraks.\u00a0\u00a0<\/p>\n
“N\u00e4iteks k\u00e4ivad lapsed muusika\u00f5petajast klassijuhatajaga meref\u00fc\u00fcsikateemalises tunnis, aga f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja ei tea sellest k\u00e4igust, mist\u00f5ttu ei oska ta ka sissejuhatust teha, seda kogemust hiljem reflekteerida v\u00f5i \u00fcle\u00fcldse mingeid seoseid \u00f5pilaste kogemusega luua,” t\u00f5i ta n\u00e4ite.<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6 \u00fcks p\u00f5hij\u00e4reldus ongi, et sageli j\u00e4\u00e4vad \u00f5ppek\u00e4igud l\u00e4bim\u00f5tlemata just koolisisese kehva infovahetuse t\u00f5ttu.\u00a0<\/p>\n
Samas leidub\u00a0 Uppini s\u00f5nul palju \u00f5petajaid, kes v\u00e4\u00e4rtustavad \u00f5ppek\u00e4ike v\u00e4ga ja tahaksid neid teha veelgi rohkem. “Ei tasu \u00e4ra unustada, et \u00f5ppek\u00e4igud on olnud \u00fcle 100 aasta tavaline osa koolit\u00f6\u00f6st ja -haridusest. Ajakirjas Kasvatus kirjutati juba 1920. aastatel v\u00e4ga p\u00f5hjalikke metoodilisi juhendeid, kuidas teha h\u00e4id \u00f5ppek\u00e4ike loodusesse,” r\u00e4\u00e4kis Uppin.<\/p>\n
Muuseumipedagooge hakati muuseumite juurde palkama alles 1990. aastate alguses. Varem tegid ekskursioone ka teised muuseumit\u00f6\u00f6tajad, aga need olid akadeemilisema \u00fclesehitusega.<\/p>\n
“T\u00e4nap\u00e4eval on k\u00f5igis suuremates muuseumides ikkagi pedagoogilise ettevalmistusega haridust\u00f6\u00f6tajad, kes on sageli varem ka \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud. \u00dcldine pilt on selline, et tehakse kaasahaaravaid ja metoodiliselt mitmekesiseid tunde, mis on h\u00e4sti tugevalt seotud kooliprogrammiga,” selgitas Uppin.<\/p>\n
\u00d5ppek\u00e4igud on viimase aasta jooksul muutunud Eesti \u00fchiskonnas tuliseks teemaks. Haridus- ja teadusministeerium koostas n\u00fc\u00fcd koolidele ja lapsevanematele selgitava materjali, mis aitab korraldada \u00f5ppek\u00e4ike, muuseumik\u00fclastusi, teatrietendusi ja muid \u00f5ppimist rikastavaid tegevusi nii, et k\u00f5igil \u00f5pilastel oleks v\u00f5imalik neist osa saada.<\/p>\n
“Ma tajusin juba doktorit\u00f6\u00f6 kallale asudes, et HTM-i silmis on \u00f5ppek\u00e4igud hall ja pisut n\u00e4htamatu ala, mis on vastuv\u00f5tlik igasugustele k\u00e4rbetele ja ootamatustele.”<\/p>\n
Uppinile ei tulnud see \u00fcllatusena, et teema \u00fchel hetkel niimoodi p\u00e4evakorda kerkib. “Ma tajusin juba doktorit\u00f6\u00f6 kallale asudes, et HTM-i silmis on see selline hall ja pisut n\u00e4htamatu ala, mis on vastuv\u00f5tlik igasugustele k\u00e4rbetele ja ootamatustele. Tundub, et ministeeriumis veel ei tajuta, mis rikkus peitub muuseumihariduse ja keskkonnahariduse valdkonnas ning kui palju tegelikult \u00f5ppek\u00e4ikudel k\u00e4iakse. Kahjuks mind see poleemika ei \u00fcllatanud,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
\u00dcks p\u00f5hjus peitus koroonaajas. Kui pandeemia 2020. aasta alguses puhkes, said koolid \u00fcsna kiirelt juhised, mida teha. Muuseumid said aga haridusministeeriumilt juhised, kuidas klasse vastu v\u00f5ta, aasta p\u00e4rast pandeemia algust.\u00a0<\/p>\n
“Kahjuks kipub meie m\u00f5tlemine haridusest olema koolimajakeskne. Kui me m\u00f5tleme, mis teeb inimese harituks, siis ma usun, et paljud \u00fctlevad, et inimene peab k\u00e4ima teatris, muuseumis, raamatukogus, teaduskeskuses, matkarajal ja mujal. Ei ole nii, et ainult klassiruumis saab \u00f5ppida,” \u00fctles Uppin.<\/p>\n
\u00d5ppimine on tema s\u00f5nul kontekstuaalne. “Ujuma \u00f5pid ainult vees olles, aga millegip\u00e4rast arvame, et loodust saab ka ainult \u00f5pikust \u00f5ppida,” s\u00f5nas ta. N\u00e4iteks ajalootunnis keskaega \u00f5ppides tasub lisaks \u00f5piku lugemisele ja klassiaruteludele m\u00f5nda keskaegset potikildu ka p\u00e4riselt vaatama ning nuusutama minna.\u00a0<\/p>\n
“Ujuma \u00f5pid ainult vees olles, aga millegip\u00e4rast arvame, et loodust saab ainult \u00f5pikust \u00f5ppida.”<\/p>\n
Uppini doktorit\u00f6\u00f6 \u00fcks soovitus puudutab ka kooliv\u00f5rgu planeerimist. Silmas v\u00f5iks pidada seda, kes on selles piirkonnas muuseumi- v\u00f5i keskkonnahariduse pakkujad. “Neis kohtades v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6l olla maakonna v\u00f5i valla v\u00e4hesed erialaspetsialistid, mis puudutab mingi \u00f5ppeaine \u00f5petamist,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0<\/p>\n
Kuna Eestis on suur aine\u00f5petajate puudus, saaks \u00f5ppek\u00e4ikude kaudu seda ehk veidi leevendada. Seejuures v\u00f5ib olla \u00f5ppeprogrammide juhendamine muuseumis v\u00f5i keskkonnahariduskeskuses alternatiivne rada ka \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4riteel.\u00a0<\/p>\n
Ehkki n\u00e4iliselt on k\u00f5igil lastel v\u00f5rdne v\u00f5imalus \u00f5ppek\u00e4ikudel osaleda, siis reaalsuses see Uppini s\u00f5nul n\u00f5nda ei ole. “Kui sa oled Tallinna kesklinna kooli \u00f5petaja, siis on tunduvalt lihtsam k\u00e4ia \u00f5ppek\u00e4ikudel. Tallinna kesklinna eelvalikuga koolide lapsevanemate keskmine sissetulek on juba sadu eurosid k\u00f5rgem kui teistes Eesti piirkondades. Nende vanemate jaoks maksta klassiraha v\u00f5i kooli fondi, ei ole enamasti mingisugune probleem. Seega on kesklinna koolidel paindlikkust valida, kuhu nad l\u00e4hevad ja mida teevad. Nad ei s\u00f5ltu niiv\u00f5rd toetustest ja nende \u00f5petajad saavad tegutseda paindlikumalt,” kirjeldas ta.\u00a0<\/p>\n
Uppini hinnangul ei tohiks vabatahtlike annetuste kogumist \u00fcle reguleerida. Koolikogukonnad suudavad reeglina ise kokku leppida, kuidas korraldada t\u00f6\u00f6d \u00f5iglaselt ja k\u00f5igi osaliste jaoks v\u00e4\u00e4rikalt ning mille peale raha kulutada.<\/p>\n
Hiljuti v\u00e4rskendatud juhendi s\u00f5nastust, mis lubab k\u00fcsida lastevanemate omaosalust kohustusliku \u00f5ppekavaga sidumata tegevuste eest, peab ta pisut eba\u00f5nnestunuks. \u00d5petajad suudavad nimelt iga kogemust edukalt \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga l\u00f5imida. Pealegi ei korralda koolid \u00f5pilastele \u00fcldiselt tegevusi, mis oleksid \u00f5ppekavaga metoodiliselt, v\u00e4\u00e4rtuseliselt v\u00f5i ainealaselt vastuolus.<\/p>\n
V\u00e4ljaspool t\u00f5mbekeskusi asuvate v\u00e4iksemate piirkondade koolidele\u00a0lisandub aga kopsakas transporditasu. “Mina soovitan \u00f5ppek\u00e4ikude rahastamise puhul seda silmas pidada. Kultuuriministeeriumi rahastatud kultuuriranitsa toetus seda ka arvestab ning need, kes paiknevad t\u00f5mbekeskusest kaugemal, saavad rohkem raha \u00f5pilase kohta,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0<\/p>\n
Uppini s\u00f5nul n\u00e4itavad ka varasemad uuringud v\u00e4ga selgelt, et k\u00f5ige enam vajavad muuseumi- v\u00f5i teatrik\u00fclastusi need lapsed, kes on kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga ja maapiirkondadest.\u00a0<\/p>\n
“Eesti puhul teame, et k\u00f5ige suurem hariduslik kihistumine toimub Tallinnas.”<\/p>\n
“Eesti puhul teame, et k\u00f5ige suurem hariduslik kihistumine toimub Tallinnas: meil on \u00fchelt poolt koolid, mis saavad valida \u00f5pilasi 1. klassi, aga teiselt poolt need koolid, mis v\u00f5tavad vastu k\u00f5ik piirkonna lapsed, sh eriavajadustega ja v\u00e4ga erinevatest kultuuri- ja keeletaustadest. Nende viimaste koolide \u00f5pilastele peaks andma mitmekordselt igasugu v\u00f5imalusi oma kultuurilist repertuaari laiendada ja k\u00fclastada erinevaid \u00f5pipaiku, k\u00e4ia, n\u00e4ha,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
Eelvalikuga koolide \u00f5pilaste pered pakuvad lastele suurema t\u00f5en\u00e4osusega selliseid kogemusi ka kooliv\u00e4lisel ajal. Pealegi on muuseumis v\u00f5i teatris k\u00e4imine igale perele, hoolimata taustast, oluliselt kallim kui klassiga minna.<\/p>\n
Kui ka peredel on raha n\u00e4iteks teatripileti jaoks, siis ei pruugi k\u00f5igil vanematel olla Uppini s\u00f5nul vaimset ressurssi v\u00f5i aega neid k\u00e4ike ette v\u00f5tta. Tulemuseks on aga laste kultuuriline vaesumine ja muud halvad tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6 autor r\u00e4\u00e4kis, et muidugi v\u00f5ib k\u00fcsida, miks \u00f5ppek\u00e4ike \u00fcldse vaja on. Muuseumis \u00f5ppimine arendab tema s\u00f5nul teadmisi, oskusi, toetab elukestvale \u00f5ppimisele avatud m\u00f5tteviisi ja t\u00f5stab \u00f5pimotivatsiooni, rikastab laste maailmapilti ja annab ideid edasisteks karj\u00e4\u00e4rivalikuteks.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Lisaks annab \u00f5ppek\u00e4ik muuseumisse v\u00f5i ka m\u00f5nda muusse kultuuri- ja teadusasutusse lapsele ja noorele kogemuse, et avalikus ruumis on kohti, kuhu ta on oodatud.<\/p>\n
“Et on olemas nn kolmas ruum kodu ja kooli vahel, kus ta saab \u00f5ppida seda, mis just teda huvitab ja kus ei pea ilmtingimata midagi ostma \u2013 nagu n\u00e4iteks raamatukogu. Arvestades kui polariseerunud, ebav\u00f5rdne ja n\u00e4rviline on maailm, siis on \u00fclioluline, et meil on ja me k\u00fclastame selliseid iga\u00fchele avatud, s\u00f5bralikke, \u00fchiskonna silmis usaldusv\u00e4\u00e4rseid kohti” s\u00f5nas Helene Uppin.\u00a0<\/p>\n