{"id":186435,"date":"2026-05-25T07:40:16","date_gmt":"2026-05-25T07:40:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/186435\/"},"modified":"2026-05-25T07:40:16","modified_gmt":"2026-05-25T07:40:16","slug":"robert-lippin-riigikaitsekolonni-tagumine-ots-vajab-tugevdamist-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/186435\/","title":{"rendered":"Robert Lippin: riigikaitsekolonni tagumine ots vajab tugevdamist | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kui kriis on p\u00e4riselt kohal, ei k\u00fcsi inimene esimesena, mitu protsenti SKP-st l\u00e4ks riigikaitsesse, ta k\u00fcsib, kus on varjumiskoht, kust saab vett, kas telefon t\u00f6\u00f6tab ja kes infot annab.<\/p>\n

Eestis liigume s\u00f5jalise kaitse tugevdamisel t\u00e4isk\u00e4igul edasi, aga selle k\u00f5rval on \u00fcks palju maisem k\u00fcsimus: kas omavalitsusel on kriisi ajal p\u00e4riselt v\u00f5ime inimesi aidata? Kui eesliin tugevneb, aga tagala logiseb, on s\u00fcsteemis n\u00f5rk koht olemas.<\/p>\n

Haagis toimunud NATO tippkohtumine andis 2025. aasta juunis<\/a> liitlastele selge suuna, 2035. aastaks tuleb panustada riigikaitsesse kokku viis protsenti SKP-st. Sellest v\u00e4hemalt 3,5 protsenti peab minema s\u00f5jalisteks p\u00f5hivajadusteks ning kuni 1,5 protsenti v\u00f5ib minna kriitilise infrastruktuuri, tsiviilvalmiduse ja kerksuse arendamiseks.<\/p>\n

Eesti on kaitsekulude kasvatamisel vajutanud gaasi p\u00f5hja. 2026. aasta riigieelarves on s\u00f5jalise kaitse tugevdamiseks kavandatud v\u00e4hemalt viis protsenti SKP-st NATO kriteeriumite j\u00e4rgi.<\/p>\n

Rahandusministeeriumi andmetel planeeritakse aastatel 2026\u20132029 eraldada s\u00f5jaliseks riigikaitseks keskmiselt 5,3 protsenti SKP-st aastas. Selle raha eest kasvatatakse<\/a> \u00f5hu- ja raketikaitset, drooniv\u00f5imekust, kaug- ja t\u00e4ppisl\u00f6\u00f6gi v\u00f5imet, luuakse \u00f5hukaitsebrigaad ja uued pioneeripataljonid. Meie julgeolekukeskkonnas ei ole see priiskamine, vaid h\u00e4davajalik kulutus. Kui naaber on agressiivne, siis padruneid ja \u00f5hut\u00f5rjet ei asenda ilusad s\u00f5nad.<\/p>\n

Sellest tuleneb ebamugav teema. Kui Eesti teeb s\u00f5jalise kaitse osas \u00e4ra suure t\u00f6\u00f6, siis kas me v\u00f5tame sama t\u00f5siselt ka tagala tugevdamist? Elanikkonnakaitse ei ole luksus, millega tegeleda kunagi hiljem, kui muud asjad on korras.<\/p>\n

Siseministeeriumi<\/a> kirjelduse j\u00e4rgi ulatub elanikkonnakaitse kriisiaja tegevustest palju kaugemale, see puudutab vastutavate riigiasutuste ja elut\u00e4htsate teenuste toimepidevust, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi ning iga\u00fche valmisolekut ja vastupanuv\u00f5imet.<\/p>\n

Elanikkonnakaitse on ohuteavitus, p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6d, evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, v\u00e4ltimatu sotsiaalabi, ps\u00fchhosotsiaalne kriisiabi ning muud elanikele h\u00e4davajalik abi. V\u00e4ga lihtsalt \u00f6eldes on see osa riigikaitsest, mis otsustab, kas inimene saab kriisi ajal reaalselt varju, vett, infot ja abi v\u00f5i mitte. See osa k\u00e4ib vallas, linnas, koolimajas, hooldekodus, spordihoones ja kogukonnakeskuses.<\/p>\n

Kui omavalitsuse eelarvele suruvad korraga peale haridus, sotsiaalhoolekanne, teed, k\u00fctte ja veetorustiku rajamine v\u00f5i renoveerimine, kultuur ja muu v\u00e4ltimatu, l\u00fckatakse elanikkonnakaitse ilma selge rahastusotsuseta tahapoole. Mitte pahatahtlikkusest, lihtsalt teised vajadused karjuvad iga p\u00e4ev k\u00f5vemini. Just seep\u00e4rast tuleb elanikkonnakaitset k\u00e4sitleda p\u00fcsiva v\u00f5imearendusena, mitte v\u00e4iksemahulise toetusmeetmena.<\/p>\n

Olen varem k\u00fcsinud, kas omavalitsuse eelarvest peaks elanikkonnakaitsele minema 0,1; 0,5 v\u00f5i isegi \u00fcks protsent omavalitsuse eelarvest. N\u00fc\u00fcd tuleb see k\u00fcsimus esitada veel otsemalt. Kui riik r\u00e4\u00e4gib viiest protsendist riigikaitsele, siis kui suur ja kui kindel rahaline koht on selles omavalitsuste elanikkonnakaitsel?<\/p>\n

Praegune pilt n\u00e4itab, et kohaliku tasandi kerksust k\u00fcll toetatakse, kuid mahud on endiselt tagasihoidlikud. Siseministeeriumi 2026. aasta kogukondade kriisivalmiduse meetme maht on 1,6 miljonit eurot \u00fcle Eesti. Selle eest saab rajada v\u00f5i arendada varjumiskohti ja kerksuskeskusi, kindlustada energia- ja veevarustust, soetada side- ja esmaabivahendeid ning korraldada koolitusi ja \u00f5ppusi. Vajalik samm, kuid mitte l\u00e4bimurre.<\/p>\n

Ka omavalitsuste kriisivalmiduse tugevdamiseks on riik aastateks 2025\u20132027 suunanud kolm miljonit eurot, millest 2,25 miljonit l\u00e4heb KOV-idele. Sellest saab alustada, aga n\u00fc\u00fcdisaegset kohaliku tasandi elanikkonnakaitset selle najal \u00fcles ei ehita.<\/p>\n

Mida omavalitsuse tasandil tegelikult vaja on? Vaja on toimivaid kriisiinfokeskusi (kerksuskeskusi), millel on varutoide, side ja elementaarne v\u00f5ime inimesi vastu v\u00f5tta. Vaja on avalikke veev\u00f5tukohti, kaardistatud varjumisv\u00f5imalusi, generaatoriv\u00f5imekust, kriisikommunikatsiooni lahendusi, evakuatsioonipunkte ja toimivaid kohalikke plaane hooldekodude, koolide ning sotsiaalteenuste jaoks. Vaja on ka kohalikke vabatahtlike v\u00f5rgustikke ja regulaarseid \u00f5ppusi.<\/p>\n

K\u00f5ike ei pea nullist ehitama. Rekonstrueeritav tee v\u00f5ib olla ka evakuatsioonimarsruut, spordihoone jaotuspunkt, koolimaja kriisiinfokeskus. Selle k\u00f5ige eelduseks on inimesed, kellel on kriisivalmiduse eest selge vastutus. Seda ei saa j\u00e4\u00e4dagi tegema muu t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt.<\/p>\n

Miks sellest nii otse r\u00e4\u00e4kida? Sest riigikaitse ei toimi siis, kui \u00fcks osa s\u00fcsteemist on tugev ja teine n\u00f5rk. Kui meil on olemas laskemoon, \u00f5hut\u00f5rje ja liitlassuhted, aga elanikkonnakaitse liigub aeglaselt, j\u00e4\u00e4b s\u00fcsteemi sisse selge haavatavus.<\/p>\n

“S\u00f5jaline v\u00f5ime ilma tsiviilse toimepidevuseta on poolik. Eesliin v\u00f5ib olla tugev, kuid kui tagala ei pea vastu, n\u00f5rgeneb kogu kaitsev\u00f5ime.”<\/p>\n

Vaenlane ei testi ainult rindel olevat \u00fcksust, vaid kogu \u00fchiskonna vastupidavust. Seet\u00f5ttu ei ole tsiviilvalmidus ja kerksus Haagi kokkuleppes juhuslikult eraldi esile t\u00f5stetud. S\u00f5jaline v\u00f5ime ilma tsiviilse toimepidevuseta on poolik. Eesliin v\u00f5ib olla tugev, kuid kui tagala ei pea vastu, n\u00f5rgeneb kogu kaitsev\u00f5ime.<\/p>\n

Seep\u00e4rast tuleks teha j\u00e4rgmine suur samm. Alanud on 2027. aasta riigieelarve koostamine ja eelarvestrateegia \u00fclevaatamine. Kui Eesti otsustaks suunata aastatel 2027\u20132029 omavalitsuste elanikkonnakaitsesse 0,5 protsenti SKP-st aastas, t\u00e4hendaks see rahandusministeeriumi 2026. aasta kevadprognoosi alusel umbes 232 miljonit eurot 2027. aastal, 243 miljonit 2028. aastal ja 254 miljonit 2029. aastal. Kokku ligikaudu 729 miljonit eurot kolme aasta peale.<\/p>\n

See on suur raha, aga selle eest saaks luua p\u00e4ris v\u00f5ime, mitte j\u00e4tta kohaliku tasandi valmisolekut projektide ja juhulahenduste peale. See 0,5 protsenti SKP-st ei ole s\u00fcmboolne \u017eest, vaid tase, millest alates saab r\u00e4\u00e4kida p\u00fcsivast v\u00f5imest, mitte \u00fcksikutest meetmetest.<\/p>\n

Selle rahaga saaks rajada \u00fcle Eesti toimiva kriisiinfokeskuste v\u00f5rgu, tugevdada varutoidet ja sidet, korrastada varjumiskohti, parandada evakuatsiooniv\u00f5imet, toetada kohalikke vabatahtlikke ning tagada, et igas omavalitsuses oleks olemas inimesed, kellel on kriisivalmiduse eest selge vastutus. Kui kohaliku tasandi elanikkonnakaitse on osa riigikaitsest, peab see kajastuma ka rahastuses.<\/p>\n

S\u00f5jalisse kaitsesse panustamine on v\u00e4ltimatu ja \u00f5ige. Ei ole m\u00f5tet teeselda, et saaksime praeguses julgeolekukeskkonnas odavamalt l\u00e4bi. Aga sama ausalt tuleb r\u00e4\u00e4kida ka teisest poolest, kui omavalitsuste elanikkonnakaitse j\u00e4\u00e4b alarahastatuks, ehitame tugeva eesosa ja n\u00f5rga tagalaga s\u00fcsteemi.<\/p>\n

Eesti vajab droone ja \u00f5hut\u00f5rjet, aga ka toimivat kohalikku valmisolekut. Just viimane otsustab kriisi ajal, kas inimesed saavad abi, infot ja kaitset. Selle j\u00e4rgi hinnataksegi l\u00f5puks, kas riik, valitsus ja omavalitsused, toimib p\u00e4riselt v\u00f5i ainult paberil.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui kriis on p\u00e4riselt kohal, ei k\u00fcsi inimene esimesena, mitu protsenti SKP-st l\u00e4ks riigikaitsesse, ta k\u00fcsib, kus on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":186436,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,12725,34,36,31,32,21,4080,6470,28,29,19,25,1016,3400,4624,30080,23,24,22,20,30],"class_list":["post-186435","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-linnade-ja-valdade-liit","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kohalikud-omavalitsused","tag-kriisivalmidus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigieelarve","tag-riigieelarve-2027","tag-riigikaitse","tag-robert-lippin","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116634086648146606","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=186435"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186435\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/186436"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=186435"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=186435"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=186435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}