Tallinna \u00dclikooli teadlaste rahvastikuprognoos n\u00e4itas, et j\u00e4tkuvalt madal s\u00fcndimus koos tasakaalus r\u00e4ndega viiks selle sajandi l\u00f5puks Eesti elanikkonna kahanemiseni alla 700 000 piiri, samas kui suure sisser\u00e4nde toel s\u00e4iliks praegune rahvaarv.<\/p>\n
Kahel viimasel aastal n\u00e4gi Eestis ilmavalgust alla k\u00fcmne tuhande lapse. Teadaolevalt v\u00e4henesid s\u00fcndimuse vanuskordajad viimastel aastatel l\u00e4bivalt viiendiku v\u00f5rra v\u00f5i enamgi. “Demograafiliste muutuste suur inerts t\u00e4hendab, et negatiivsete suundumuste pidurdamiseks v\u00f5i tagasip\u00f6\u00f6ramiseks kulub aastak\u00fcmneid,” nentisid esmasp\u00e4eval P\u00f5him\u00f5tte Koja demograafiakonverentsil esitletud raporti autorid.<\/p>\n
Taasiseseisvumise j\u00e4rel s\u00fcndinud v\u00e4iksemad p\u00f5lvkonnad on praeguseks j\u00f5udnud lapsevanema ikka, mis v\u00e4hendab s\u00fcndide arvu, nentisid teadlsed. \u00dchiskonnas laiemalt on muutunud v\u00e4\u00e4rtushinnangud ja suhtumine vanemlusse. Lapsesaamise otsuseid l\u00fckkavad edasi ka mitmed v\u00e4lised kriisid ning elukalliduse kiire t\u00f5us, leiti raportis.<\/p>\n
Seda arvesse v\u00f5ttes koostas Tallinna \u00dclikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Martin Klesment kolm peamist tulevikuvaadet, mis j\u00e4lgivad lisaks rahvaarvule ka rahvuskoostise muutumist. Mudelite eesm\u00e4rk ei olnud pakkuda \u00fchte kindlat ennustust, vaid n\u00e4itlikustada s\u00fcndimuse ja r\u00e4nde stsenaariumide koosm\u00f5ju. Klesment m\u00e4ngis l\u00e4bi erinevad variandid, et hinnata Eesti rahvastikku puudutavaid \u00fchiskondlikke protsesse kuni aastani 2100.<\/p>\n
K\u00f5ige s\u00fcngema vaate kohaselt j\u00e4\u00e4b s\u00fcndimus p\u00fcsima praegusele madalale tasemele, kus naine saab keskmiselt 1,3 last. Kui eeldada, et v\u00e4lisr\u00e4nne on tasakaalus, kahaneks Eesti rahvastik sajandi l\u00f5puks ligi poole v\u00f5rra, langedes 670 000 elanikuni. Laste s\u00fcndide arv v\u00e4heneks kahanemise k\u00e4igus kahe kolmandiku v\u00f5rra ehk umbes 3700 s\u00fcnnini aastas.<\/p>\n
Rahvaarvu langust saab paberil v\u00e4ltida positiivse r\u00e4ndesaldoga. Juhul kui Eestisse asuks igal aastal elama 8000 inimest rohkem kui siit lahkub, p\u00fcsiks rahvaarv praegusel tasemel. L\u00f5pptulemusena lisanduks riiki sajandi l\u00f5puks kuni 600 000 uut r\u00e4ndetaustaga elanikku.<\/p>\n
J\u00e4rjepideva sisser\u00e4nde tagaj\u00e4rjel langeks eestlaste osakaal kogurahvastikus alla poole. Laste ja noorte p\u00f5lvkondades j\u00f5uaks eestlaste v\u00e4hemusse j\u00e4\u00e4mine k\u00e4tte veelgi varem.<\/p>\n
“Kestva suure r\u00e4ndesaldo hinnaks oleks Eesti rahvastikukoostise p\u00f5hjalik muutus,” m\u00e4rkis Klesment aruandes.<\/p>\n
Taastetase on 2,1 last naise kohta<\/p>\n
Kolmanda vaatena joonistub v\u00e4lja areng, kus s\u00fcndimus p\u00f6\u00f6rdub l\u00e4hik\u00fcmnenditel uuesti t\u00f5usule. Stsenaariumis, kus naine saaks keskmiselt 1,6 v\u00f5i 1,9 last, muutuks v\u00e4ljavaade nii rahvaarvu kui ka s\u00fcndivate p\u00f5lvkondade suuruse osas tunduvalt positiivsemaks. Isegi 0,3 lapse v\u00f5rra suuremal keskmisel n\u00e4itajal on demograafilisele kestlikkusele pikas plaanis suurt m\u00f5ju.<\/p>\n
Toetudes mudelitele leidis teadlane, et r\u00e4ndevoogude tasakaalu korral ja 1,9-lapselise s\u00fcndimuse juures lisanduks sajandi l\u00f5puks iga aasta \u00fcle 10 700 s\u00fcnni. Keskmise stsenaariumi ehk 1,6 lapse puhul s\u00fcnniks aastas ligikaudu 6630 last.<\/p>\n
Kahanemise v\u00e4ltimiseks t\u00e4iesti ilma sisser\u00e4ndeta peaks summaarne s\u00fcndimuskordaja kerkima aga taastetasemeni ehk 2,1 lapseni.<\/p>\n
Uurijad v\u00f5tsid arvutuste tegemisel aluseks, et valitud s\u00fcndimuse sihttasemed saavutatakse 2040. aastatel. Seej\u00e4rel eeldasid nad nende tasemete stabiilset p\u00fcsimist kuni sajandi l\u00f5puni. K\u00f5ikides rakendatud stsenaariumides prognoositi ka inimeste keskmise eluea j\u00e4tkuvat pikenemist.<\/p>\n
Tulemuste t\u00f5lgendamisel peab arvestama mudelisse sissekirjutatud piirangutega. N\u00e4iteks ei v\u00f5ta koostatud prognoos arvesse sisser\u00e4nnanute osalist assimileerumist, mis suudaks eestlaste osakaalu pisut suurendada. Teadlased hindavad, et reaalsuses sulandub osa uute tulijate j\u00e4rglastest segaperede kaudu aja jooksul nagunii eestlaste sekka. Eestlaste selge \u00fclekaaluga piirkondades on see loomulik protsess kiirem, samas kui p\u00f5lisrahva arvu kahanemine v\u00e4hendab sulandumise v\u00f5imalusi mujal.<\/p>\n
Lisaks m\u00e4\u00e4ras teadlaste mudel eestlaste r\u00e4nde tulevikus nulliks. Eestlaste sisse- ja v\u00e4ljar\u00e4nde voogude tasakaalu eelduse aluseks on t\u00f5siasi, et viimasel k\u00fcmnendil on p\u00f5lisrahva r\u00e4ndesaldo olnud kergelt positiivne. Anal\u00fc\u00fctikute hinnangul aga eestlaste tagasir\u00e4nde potentsiaal tulevikku vaatavalt j\u00e4rjest v\u00e4heneb.<\/p>\n
Selleks, et v\u00e4hemalt praegune heaolu tase ka tulevikus toimiks, soovitavad eksperdid otsida lahendusi siseriiklikest ressurssidest. Fookus peaks liikuma t\u00f6\u00f6elu pikendamisele, eakamate inimeste v\u00f5imestamisele ja s\u00fcndimuse pikaajalisele toetamisele.<\/p>\n
“Rahvastiku kahanemise teadvustamine sunniks kalevi alla panema m\u00e4rgatava osa suurtest ehitusprojektidest,” r\u00f5hutasid autorid aruandes.<\/p>\n
Raporti autorite hinnangul peavad \u00fchiskonnad leidma viise j\u00e4tkusuutmatu rahvastikutaaste peatamiseks. Eestil on vaja taastetaseme l\u00e4hedusse tagasi j\u00f5uda kiiremini kui suurtel rahvastel, leidsid teadlased.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna \u00dclikooli teadlaste rahvastikuprognoos n\u00e4itas, et j\u00e4tkuvalt madal s\u00fcndimus koos tasakaalus r\u00e4ndega viiks selle sajandi l\u00f5puks Eesti elanikkonna…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":186543,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,3298,37,33,35,980,34,36,31,32,21,81318,28,29,19,53136,25,19981,407,23,24,22,20,30],"class_list":["post-186542","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-demograafia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-rahvastik","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kestlikkust-otsides","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pohimotte-koda","tag-populaarseimad-lood","tag-raport","tag-tallinna-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116634519169723508","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186542","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=186542"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186542\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/186543"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=186542"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=186542"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=186542"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}