Selleks, et oma s\u00f5nu ajalukku raiuda, ei pea \u00fctlema sugugi palju \u2013 ka T-s\u00e4rgile maalitud lausekatke v\u00f5ib olla \u00fcllatavalt kaalukas, kirjutas Riste Sofie K\u00e4\u00e4r kultuurikommentaaris.<\/p>\n
Kui algselt v\u00f5eti T-s\u00e4rgid kasutusele alusriidena, siis peale II maailmas\u00f5da sai hoo sisse nende igap\u00e4evar\u00f5ivana kandmine ning tekstidega kaunistamine. \u00dcks varasem T-s\u00e4rgil avaliku s\u00f5numi edastaja oli 1948. aasta USA presidendikandidaat Thomas Dewy, kelle reklaams\u00e4rk kuulutas kalambuurselt: “Dew-it-with-Dewey”. Sellele eeskujule j\u00e4rgnesid peatselt ka teised, kellel midagi m\u00fc\u00fca oli: nii leidsid tee massidesse n\u00e4iteks Miki Hiire s\u00e4rgid, aga ka spordiklubide, karastusjookide ja b\u00e4ndide n\u00e4nn.\u00a0<\/p>\n
Reklaams\u00e4rkide k\u00f5rval kujunesid m\u00e4rgiliseks igasugused loosungitega T-s\u00e4rgid, mille s\u00f5numid olid ja on l\u00fchikesed, l\u00f6\u00f6vad ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 v\u00e4ga lihtsasti juurde toodetavad. Muuseas just oma kopeeritava formaadi t\u00f5ttu on T-s\u00e4rgid \u00fchendanud subkultuure ning kujunenud aktivismist lahutamatuks osaks. Kantavad s\u00f5numid annavad h\u00e4\u00e4le neile, kellelt k\u00fcsida pole taibatud, sageli v\u00e4ljendamaks midagi, mida \u00f6elda ei sobi v\u00f5i saa \u2013 kas siis \u00fctleja liiga t\u00e4htusetu v\u00f5i just t\u00e4htis olemise t\u00f5ttu.<\/p>\n
N\u00e4iteks 1992. aastal kandis Kurt Cobain Rolling Stonesi esikaanel isetehtud s\u00e4rki “korporatiiv-ajakirjad on endiselt n\u00f5medad” (corporative magazines still suck). Siinkandis sai Ukraina s\u00f5ja hakul v\u00e4ga populaarseks loosung “Mutin on Punn”, mida v\u00f5is n\u00e4ha inimeste seljas nii t\u00e4naval kui ka telekas.<\/p>\n
\u00dcheks staa\u017eikamaks meelsuss\u00e4rkide kandjaks ja disaineriks on kindlasti Katharine Hamnett, kes kandis 1984. aastal Margaret Thatcheriga kohtudes s\u00e4rki “58 protsenti ei taha h\u00e4vitust” (58% don’t want Perishing), mis kritiseeris nii Euroopa ja USA relvapoliitikat kui ka tollast peaministrit ennast. T\u00e4nu mitmetele popi-ikoonidele sai legendaarseks ka tema s\u00f5javastane disain “vali elu” (choose life) ning siiamaani reageerib ta maailmas toimuvale vastavate loosungs\u00e4rkide disainimisega \u2013 n\u00e4iteks leiab ta veebilehelt Iisraelikriitilisi, valimistel osalema \u00f5hutavaid ja Brexiti tagasip\u00f6\u00f6ramist n\u00f5udvaid s\u00f5numeid.<\/p>\n
Lisaks kontraloosungitele annab ka keskmise kiirmoepoe kureeritud loosungivalik aimu, mis \u00fchiskonnas parajasti \u00f5hus on. Kui 2010. aastate keskel ja 2020. aastate alguses alguses olid poed ja t\u00e4navapilt t\u00e4is trendikalt feministlikke, muutustele kutsuvaid ja \u00f6komeelseid s\u00f5numeid, siis n\u00fc\u00fcd, 2026. aasta kevadel populaarsed riidepoode k\u00fclastades m\u00e4rkasin: tundub, et sellised loosungid on moest l\u00e4inud.<\/p>\n
Silma paistis kaks peamist s\u00f5numit\u00fc\u00fcpi: esiteks m\u00f5\u00f5dukalt meeldivat ajaveetmist v\u00e4ljendavad, teiseks otseselt anti-intellektuaalsed laused, n\u00e4iteks “mitte \u00fchtegi v\u00e4rsket ideed\/mul pole kahju” (no fresh ideas\/not sorry) ja “ma leidsin \u00f5ndsuse teadmatuses”(I found bliss in ignorance), mis on tehisintellektibuumi kontekstis p\u00e4ris masendavad loosungid.<\/p>\n
Sellest p\u00f5gusast vaatlusest ammendavaid j\u00e4reldusi k\u00fcll teha ei saa, aga m\u00f5tlemapanev on s\u00f5numite vahetumine ajas siiski \u2013 kuna liberaalne, looduss\u00f5bralik ja spirituaalne olemine pole enam nii trendikad, ei ole alles m\u00f5ni aasta tagasi hirmus woke olnud firmadel p\u00f5hjust neid s\u00f5numeid pasundada. Seda on viimasel ajal n\u00e4ha ka mujal, kus suuri otsuseid ja summasid tehakse \u2013 t\u00f5eks kiputakse kuulutama ikka see, mis parajasti paremini m\u00fc\u00fcb, mitte ei p\u00fc\u00fcta t\u00f5de m\u00fc\u00fca.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Selleks, et oma s\u00f5nu ajalukku raiuda, ei pea \u00fctlema sugugi palju \u2013 ka T-s\u00e4rgile maalitud lausekatke v\u00f5ib olla…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":186695,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,5844,140,19222],"class_list":["post-186694","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kultuurikommentaar","tag-meelelahutus","tag-riste-sofie-kaar"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116635152327186685","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186694","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=186694"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186694\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/186695"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=186694"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=186694"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=186694"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}