Eesti Autorite \u00dchingule laekus eelmisel aastal 11,97 miljonit eurot autoritasusid ehk ligi 11 protsenti rohkem kui 2024. aastal.<\/p>\n
EA\u00dc tegevjuht Mati Kaalep \u00fctles ERR-ile, et rekordlaekumise suureks m\u00f5jutajaks oli Tallinna lauluv\u00e4ljak, kus toimus mullu ilmselt k\u00f5ige rohkem suurkontserte Eesti l\u00e4hiajaloos.<\/p>\n
“Elav esitus t\u00f5ukas v\u00e4ga palju meie tulemuste n\u00e4itajat. On ka n\u00e4ha, et sellel aastal nii suuri kontserte samas mahus tulemas ei ole, eelmine aasta oli ikkagi v\u00e4ga suurte kontsertide, sealhulgas laulupeoaasta,” t\u00f5des Kaalep.<\/p>\n
K\u00f5ige suurem osa autoritasudest tuleb muusika pealt, sellele j\u00e4rgnevad audiovisuaalautorid, keda EA\u00dc koost\u00f6\u00f6lepinguga esindab, ning kunst ja koreograafia.<\/p>\n
Kui n\u00e4iteks laenutush\u00fcvitisi saavad kirjanikud tehakse igal aastal koos t\u00e4psete summadega avalikuks, siis autorite \u00fching niisugust tabelit, kust n\u00e4eks, kes ja kui palju v\u00e4ljamakseid sai, ei avalda.<\/p>\n
Kaalep p\u00f5hjendas, et erinevalt laenutush\u00fcvitistest, mille maksab kinni riik, on \u00fchingu v\u00e4ljamaksed autoritele turup\u00f5hised. EA\u00dc kogub tasu vastavalt turuolukorrale ja erinevatest allikatest \u2013 raadiotelt, televisioonilt, kontsertidelt, \u00f6\u00f6klubidelt, kinodelt, taustamuusika kasutajatelt ja nii edasi.<\/p>\n
“Otseselt iga isiku rahakotti me avalikuks ei tee, aga kokku maksime eelmisel aastal v\u00e4lja \u00fcle \u00fcheksa miljoni euro ja nende v\u00e4ljamaksete saajate hulgas on v\u00e4ga eriilmelisi autoreid, ei ole ainult popmuusika esindatud, on nii poppi kui klassikat,” kinnitas Kaalep.<\/p>\n
K\u00fcll aga tegi EA\u00dc avalikuks viis eelmisel aastal k\u00f5ige enam Eesti raadiotes ja televisioonis m\u00e4ngitud muusikateost. Eesti esiviisiku tipus oli Tommy Cashi “Espresso Macchiato”, j\u00e4rgnesid Nublu ja Vaiko Epliku “Lausu t\u00f5tt”, Nublu ja Maria Kallastu “Push it”, Nublu “Peagi saabun” ning An-Marleni “Peegel”.<\/p>\n
V\u00e4lismaistest muusikateostest m\u00e4ngiti Eestis enim Billie Eilishi laulu “Birds of Feather”, j\u00e4rgnesid Rose & Bruno Marsi “APT”, Alex Warreni “Ordinary”, Lady Gaga ja Bruno Marsi “Die with a Smile” ning Damiano Davidi “Born with a Broken Heart”.<\/p>\n
Eestist v\u00e4lja l\u00e4ks 59 protsenti autoritasust. See n\u00e4itab Kaalepi s\u00f5nul, et Eesti on avatud turg ja v\u00e4lisriikide muusika on siin populaarne. K\u00f5ige rohkem makseid tegi EA\u00dc Rootsi, USA-sse ja Suurbritanniasse. EA\u00dc juht selgitas, et Rootsis asuvad suurte USA-d ja Suurbritanniat esindavate kirjastuste allkirjastused.<\/p>\n
“Meie suhtlus vahetute l\u00e4hinaabritega ei ole muusikalises kontekstis v\u00e4ga tihe. Oleme omavahel tihedamalt seotud USA ja Suurbritannia kui L\u00e4ti ja Leeduga,” s\u00f5nas Kaalep. “M\u00f5nes m\u00f5ttes on see loogiline, seal polegi globaalselt suuri artiste, aga see koost\u00f6\u00f6 v\u00f5iks ju olla natuke tihedam.”<\/p>\n
Eesti artistid saavad v\u00e4lisriikidest tasu k\u00f5ige enam Saksamaalt, L\u00e4tist, USA-st ja Suurbritanniast ning L\u00e4ti k\u00f5rge koht on Kaalepi hinnangul veidi \u00fcllatav.<\/p>\n
“Ju siis meie artistid on seal populaarsemad kui nende omad siin. Midagi pole teha, angloameerika kultuuriruum on t\u00e4na muusikas v\u00e4ga v\u00f5imas,” lisas ta.<\/p>\n
Spotify kuulamised autorile eriti tulu ei too<\/p>\n
M\u00f5neti \u00fcllatavaks nimetas EA\u00dc tegevjuht ka seda, et k\u00f5ige rohkem ei tule autoritasusid raadiolt, vaid elava esituse pealt.<\/p>\n
“V\u00e4ga l\u00e4hedal sellele oli salvestus, digi ja online, kus on koos nii audiovisuaalne online, nagu Netflix, Disney, Telia ja Elisa, kui ka ainult audio, nagu n\u00e4iteks Spotify ja Youtube Music,” s\u00f5nas Kaalep ja lisas, et arvestades, kui suur on viimase kahe kasutus, on neilt saadavad tasud v\u00e4ga v\u00e4ikesed.<\/p>\n
Kaalepi s\u00f5nul on Spotify kuulamised muusikule tunnustus ja turundusv\u00f5imalus, kuid selleks, et selle pealt ka h\u00e4sti teenida, peab olema tegu v\u00e4ga suure globaalse artistiga.<\/p>\n
“Meil on hea meel, et Eestis on ka selliseid artiste, kellel on mitusada miljonit kuulamist lugude kohta, aga need on pigem erandid,” t\u00f5des \u00fchingu tegevjuht.<\/p>\n
EA\u00dc liikmetele maksti mullu veidi alla kolme miljoni euro, kokku sai tasu 4600 inimest ja neist 3000 inimese sai aastas alla saja euro. Vaid 19 tasusaajat teenis aastas rohkem kui 20 000 eurot. See n\u00e4itab Kaalepi s\u00f5nul, et v\u00e4ga palju on inimesi, kes natuke midagi teenivad, kuid inimesi, kelle teenistuse maht on arvestatav, on kitsas grupp.<\/p>\n
“Need 19 inimest kokku teenisid 663 915 eurot ehk keskmiselt umbes 35 000 eurot aastas. Nii et selline see jaotus laias laastus on \u2013 h\u00e4sti kitsas \u00fclemine ots, h\u00e4sti lai alumine ots. Paljudes autorite \u00fchingutes see t\u00e4pselt nii ongi, et paljud inimesed saavad autoritasu, aga arvestatavat tasu ikka v\u00e4hesed,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Siiski tuleb arvestada, et paljud autorid on ka ise esitajad, mis t\u00e4hendab, et nad saavad lisaks autoritasudele ka esitajatasu. M\u00f5ned v\u00f5imekamad suudavad ka iseenda fonogramme hallata ehk on ise ka fonogrammitoojad ja nende tulu koguneb sel juhul kolme allika p\u00f5hjal.<\/p>\n
Lisaks \u00fctles Kaalep, et reklaamimuusika puhul esindab iga autor end ise ehk sealt autoritele laekuvatest summadest \u00fchingul \u00fclevaadet ei ole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Autorite \u00dchingule laekus eelmisel aastal 11,97 miljonit eurot autoritasusid ehk ligi 11 protsenti rohkem kui 2024. aastal.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":186703,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[20276,26,27,76663,37,33,34876,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,49563,23,24,22,20,30],"class_list":["post-186702","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-autoritasud","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-eau","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-autorite-uhing","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-suurkontserdid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116635168012694908","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186702","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=186702"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186702\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/186703"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=186702"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=186702"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=186702"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}