![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3594832h359bt24.jpg\"\/)
“Ooper” Autor\/allikas: Sille Riin Rand<\/p>\nS\u00f5brad \u00fctlesid, et selle aasta parim aprillinali on Marto M\u00e4gi “Ooper”, mis esietendus t\u00e4pselt esimesel aprillil. Et kui kuskil mingit nalja vaja, \u00e4kki k\u00e4id v\u00e4lja selle? Vastasin, et ma ei tunne Martot nii h\u00e4sti, mine tea, \u00e4kki solvub. Pealegi on Marto nii kodaniku kui kunstnikuna mulle s\u00fcmpaatne ja viimane asi, mida Eestis teha, on kellegagi nalja p\u00e4rast t\u00fclli minna. Niisiis j\u00e4tsin selle tegemata.<\/p>\n
Instagramis hakkas, jah, info levima, et Marto M\u00e4gi ujub \u00fcle Soome lahe, t\u00e4hendab, ei, et Marto\u00a0slackline’ib \u00fcle Soome lahe, nii et k\u00f6ie \u00fcks ots on kinnitatud Teletorni tippu ja teine Helsingi raudteejaama k\u00fclge, kust Marto seiklused j\u00e4tkuvad Oulu suunas. See projekt tundus mulle v\u00e4ga suur ja p\u00f6\u00f6rane ettev\u00f5tmine, eriti Marto poolt, kes pole mingi\u00a0slackliner. M\u00f5ned r\u00e4\u00e4kisid veel, et Marto teeb seda k\u00f5ike paljalt, aga no see on juba saunajutt, eks ikka tahetakse inimesi paljalt ette kujutada, aga kurat teab, \u00e4kki teebki? Vahepeal kuulsin juba, et Marto kutsub inimesi Helsingisse vastu ja et Tallinnast v\u00e4ljub laev nimega Megamega Superstaar, aga siis j\u00e4lle jutud vaibusid ja pulss ka. Kuni tuli v\u00e4lja, et Marto hakkab ooperit tegema. T\u00f5sijutt! Tuli otse vettpidavast allikast, Von Krahli teatri lehelt, kuigi kes neidki l\u00e4bi n\u00e4eb. Marto M\u00e4gi, kelle varasem looming passiks pigem kr\u00e4kisuitsetajate suvep\u00e4evadele, hakkab n\u00fc\u00fcd ooooperit kirjutama ja Saaremaa ooooperip\u00e4evadele minema?<\/p>\n
“Ooper” Autor\/allikas: Sille Riin Rand<\/p>\n
“Nii see on,” kinnitas Marto enesekindlalt. “Ja enne seda h\u00fcppan Kaarsillalt peakat. Homme punkt kell 12.00 t\u00f5ukan jalad silla k\u00fcljest lahti.” (Ma j\u00e4tsin k\u00fcsiva pausi.) “Mis siis?” “Mozart h\u00fcppas Kaarsillalt juba 12-aastaselt, miks mina siis hakkama ei peaks saama?” Pole oluline, et Mozart oli vetteh\u00fcppegeenius, see vette h\u00fcppamine pole tegelikult nii keeruline, kui n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlema hakata.<\/p>\n
Marto pani ette kuldsed ujumisprillid ja jalga kuldsed Speedod, s\u00e4ravamad veel kui lauah\u00f5be, ning ronis Kaarsilla peale, kust oli hea vaade Emaj\u00f5e kallastele kogunenud juubeldavale rahvamassile. Ta otsis tuttavaid n\u00e4gusid. M\u00f5ned olid. Seej\u00e4rel vaatas vett, mis \u00fclevalt paistis nii kaugel-kaugel. “Oh, raisk\u2026,” tuli tal v\u00e4rin sisse. Inimesed juba skandeerisid braa-vo braa-vo, nagu Viini ooperis, aga korraga tundus, et tuul on kuidagi petlik, puhub vastu ja k\u00fclje pealt ja\u2026 “Kurat, ma saan surma ju,” vaatas Marto \u00fcle \u00e4\u00e4re. “Peakat lubasin, mitte tikku?” Kell oli 11.58.<\/p>\n
“\u00c4ra tee seda,” p\u00f6\u00f6rdus Marto poole v\u00e4ike Kiil, kes parasjagu Emaj\u00f5ge \u00fcletas. “M\u00f5tle oma perele. M\u00f5tle oma tulevikule. Tahad teada, mis p\u00e4rast h\u00fcpet saab?”<\/p>\n
“Jah?”<\/p>\n
“Mitte midagi. K\u00f5ik unustatakse ja parimal juhul muutud linnalegendiks, aga eks neid h\u00fcppajaid ole teisigi olnud\u2026 Marto, tule n\u00fc\u00fcd maa peale\u2026 sa ei pea ooperit tegema.”<\/p>\n
“Aga sambad on poleeritud, punane vaip lahti rullitud, paks naine seisab laval, inimesed ootavad!”<\/p>\n
“Mida?”<\/p>\n
“Suuri asju!”<\/p>\n
“Kellelt?”<\/p>\n
“K\u00f5ikidelt noortelt. Minult, Lindalt, Kadrilt, Liisamarilt, nendelt kahelt t\u00fc\u00fcbilt veel, kes minuga laval olid, aga kelle nime ma ei tea.”<\/p>\n
“Hahahaa,” naeris Kiil, mis k\u00f5las rohkem nagu t\u0161a-t\u0161a-t\u0161aa, “nimeta \u00fcks noor, kes on p\u00e4riselt midagi suurt teinud! Nagu laulupidu-suurt v\u00f5i s\u00fcmfoonia-suurt.”<\/p>\n
“P\u00e4rt kirjutas esimese s\u00fcmfoonia, kui oli 25. Sama vana kui mina. Kelly Sildaru tuli 17-aastaselt ol\u00fcmpiav\u00f5itjaks!”<\/p>\n
“Sportlased ei loe, nemad peavadki noorelt saavutama. Marto\u2026 rahu, mitte keegi ei oota sinult midagi. See on k\u00f5igest ealine ise\u00e4rasus, aga m\u00f6\u00f6duv, m\u00f5tle n\u00e4iteks teismeliste poiste peale, nad arvavad, et kui kuusteist kukub, on vaja kohe hakata pidu ja keppi tegema, nii et maa must \u2014 miks? Nad ei tea, aga seda neilt ju oodatakse?! Hiljem saavad aru, et see pole nii: maailm ei oota neilt midagi, riik ei oota midagi, pidu ja kepp v\u00f5inuks ka hiljem alata, nagu EKA l\u00f5petajatel, n\u00e4itused ja raamatud ja ooperid v\u00f5ivad tulla mitme aasta p\u00e4rast.”<\/p>\n
“Muidugi v\u00f5ivad, aga ei saa vastu vaielda, et ootused on \u00f5hus!”<\/p>\n
“Ise sa oled \u00f5hus, kui siin kaua kiigud! Ainuke, kes sinult midagi ootab, on ema, et sa talle emadep\u00e4evaks lilli viiksid, ja s\u00f5brad, et sa nende s\u00fcnnip\u00e4evi \u00e4ra ei unustaks. K\u00f5ik muu on su enda h\u00fcsteeria ja luuletus.”<\/p>\n
Marto vaatas j\u00f5ge ja j\u00f5gi vaatas Martot. \u00dcht\u00e4kki hakkas j\u00f5gi sosistama; nagu tartlased r\u00e4\u00e4givad, et Emaj\u00f5gi sosistab siis, kui teda k\u00f5ige rohkem vaja on. “Sa ei pea jooksma, sa ei pea h\u00fcppama, sa ei pea iga p\u00e4ev olema parim versioon iseendast.”<\/p>\n
“Kuuled?” k\u00fcsis Kiil ja Marto kuulis.<\/p>\n
“Sa ei pea suutma, sa ei pea j\u00f5udma, sa ei pea \u00e4rkama kell viis hommikul, kuna teised sinuvanused ei \u00e4rka ka kell viis ja neil on t\u00e4pselt samad mured mis sul, aga kui sina teed ooperit, teeb j\u00e4rgmine operetti ja \u00fclej\u00e4rgmine\u00a0double-operetti, \u00e4ra astu sinna teele, Marto, \u00e4ra toeta l\u00e4bip\u00f5lemismasinat, ole merit\u00e4ht kaugel rannaliival.”<\/p>\n
“Nagu kasutan ooperile omaseid elemente, aga sisuliselt ajan hoopis teist rida. N\u00e4iteks seda ootuste rida ja armastuse rida ja\u2026”<\/p>\n
Marto sai k\u00f5igest aru ja vaatas kallastele kogunenud rahvast hoopis teise pilguga. Ta tundis piinlikkust, et oli niimoodi kuldsete Speedodega Kaarsillale roninud ja lubanud inimestele midagi t\u00e4iesti jaburat, mida ta isegi teha ei taha. Aga siiski:<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3594829h4d36t24.jpg\"\/)
“Ooper” Autor\/allikas: Sille Riin Rand<\/p>\n
“\u00c4kki ma ikkagi teen ooperi, aga mitte p\u00e4ris ooperi? Nagu, kasutan oope\u00adrile omaseid elemente, aga sisuliselt ajan hoopis teist rida. N\u00e4iteks seda ootuste rida ja armastuse rida ja\u2026”<\/p>\n
Kiil vangutas tundlaid. “Pigem suht kahtlane. Kas alguses paneks t\u00fcmmi k\u00e4ima?”<\/p>\n
“Jep, kohe t\u00fcmm k\u00e4ima ja siis h\u00fcppaks mingi viis minutit. See t\u00f6\u00f6tab alati.”<\/p>\n
“Nagu munast koorumine? Maailma algus?”<\/p>\n
“Ja siis ma l\u00e4heks lapsep\u00f5lve, v\u00f5i isegi kaugemale, teismeikka, kus k\u00f5ik on veel h\u00e4sti ja naiivne ja lootustandev, aga samas foon on kurjakuulutav. \u00c4kki lisaks ka \u00fche poeetilisema detaili, mis s\u00fcmboliseeriks aega ja selle pidevat liikumist, timmiks k\u00f5ik helid kellaseierite tiksumisele?”<\/p>\n
“\u00c4ra minu k\u00e4est k\u00fcsi, mees, ma oskan vaid elulist n\u00f5u anda, mitte kunstilist.”<\/p>\n
“Kas alguses paneks t\u00fcmmi k\u00e4ima?”<\/p>\n
Niiviisi k\u00e4is uuest ideest hullunud Marto terve lavastuse dramaturgia l\u00e4bi ja kurnas vaest Kiili igasuguste detailidega, mis kohati tundusid vaimukad, aga lihtsale Kiilile, kes on harjunud looduses esineva loogikaga, p\u00e4ris kummalised ja ebamaised. Marto r\u00e4\u00e4kis jumaluse s\u00fcnnist ja inglitest, samal ajal r\u00f5hutades, et see k\u00f5ik on mitmel tasandil irooniline: “Et on nagu p\u00e4ris, aga samas teeb enda \u00fcle nalja” ja mingitest pillidest, mida tema s\u00f5brad v\u00f5iksid pl\u00f6nnida, m\u00fc\u00fctidest, mida v\u00f5iks ette lugeda. “Kurat, selles juba on midagi!” J\u00f5udes ringiga ikkagi loo tuumani, milleks on, noh, aita n\u00fc\u00fcd, “see tunne, kui sa seisad \u00fcksinda Kaarsillal ja inimesed ootavad, aga sa pole kunagi nii k\u00f5rgelt peakat h\u00fcpanud. Mis teed siis?”.<\/p>\n
“Tunnistad \u00fcles, et idee peakast oli \u00e4gedam, kui see p\u00e4riselt on. \u00c4ra muretse, Marto, eesti teatris juhtub seda sageli, kuna lihtsalt pole aega heast ideest ka head materjali luua, ja pole ka raha, v\u00f5i veel, pole kannatust. Enamasti aga pole aega, sest k\u00f5ik proovivad teatrit\u00f6\u00f6ga samal ajal ka \u00fcle Soome lahe\u00a0slackline’ida ja muud haltuurat teha.”<\/p>\n
“Aga mis teed siis???”<\/p>\n
“Ausalt \u00f6eldes,” vaatas Kiil murelikku Martot ja tema siirast pulksirget keha, “sa oled hea poiss. H\u00fcppa alla ja suva, k\u00fcll hiljem arutame, mis valesti l\u00e4ks. Teine variant on rahvale kummardada ja pea p\u00fcsti alla ronida, \u00f5ppida madalamatel k\u00f5rgustel ja end tasa \u00fcles t\u00f6\u00f6tada.”<\/p>\n
“See tundub igav.”<\/p>\n
“See ongi v\u00e4ga igav. T\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6, kuni l\u00f5puks paned perfektse peaka otse Estonia lavale.”<\/p>\n
“See tundub valus. Siis ma peaks EMTAsse minema.”<\/p>\n
“Ilmselt k\u00fcll.”<\/p>\n
Marto vaatas inimesi ja tema peas hakkas kajama \u00fcks saatanlik h\u00e4\u00e4l, mis saabus kaugelt Atlandi ookeanilt ja laksus otse vastu Marto aju teravaid kaljunukke. “Juurde, veel, rohkem, valjemaks, juurde, veel, rohkem, valjemaks.” Keegi t\u00f5stis Marto suunurki nagu niidiga \u00fcles ja n\u00fc\u00fcd ta juba naeris, veel, rohkem, valjemini, ning otsustas h\u00fcpata. “Ma teen ooperit!” h\u00fc\u00fcdis ta \u00fcle maa ning sadas Kaarsillalt komeedina alla. Prauhti, plahvatas vesi ja imestus publiku n\u00e4ol. Kas t\u00f5esti? Me ju teadsime, et Marto M\u00e4gi julgeb h\u00fcpata, aga seda poleks k\u00fcll arvanud, et\u2026<\/p>\n
“V\u00e4ike ja soe ei t\u00e4henda tegelikult v\u00e4ikest ja sooja, vaid midagi suuremat.”
Sille Riin Ranna fotod<\/p>\n
Ei, m\u00fc\u00fct mehest nimega Marto M\u00e4gi ei l\u00f5pe siin, kuna “Ooper” j\u00f5udis p\u00e4riselt Von Krahli lavale ja seda m\u00e4ngiti p\u00e4riselt mitu korda. Isegi k\u00e4isin vaatamas, kuigi see polnud mul algselt plaanis, sest ma olen t\u00e4pselt samasugune tont nagu Marto M\u00e4gi, kes on oma k\u00f5rvad t\u00e4iesti haige muusikaga peeneks lasknud ja n\u00fc\u00fcd otsib rahu ja vaikust ja v\u00e4iksust, mida iganes see ka ei t\u00e4hendaks, ja “Ooperis” ta, ja ka mina, seda mingil viisil leidsime.<\/p>\n
Mul on hea meel, et Marto Kaarsillalt alla ei roninud ja oma hullumeelset ideed usaldas, kuna ma usun tema talenti ja tean, et see h\u00fcpe oli alles algus. Kaarsild pole ju mingi Golden Gate Bridge, eks ole. Mul on kahju, et sa pead neid ridu siit ajakirjapaberilt lugema; maailm, kus m\u00f5tted j\u00f5uavad sinuni Teater. Muusika. Kino kaudu, pole kindlasti see v\u00e4ike ja soe, mille poole v\u00f5iks p\u00fc\u00fcelda, aga praegu on nii. Luban, et kui j\u00e4rgmine kord n\u00e4eme ja hetk on sobiv, teen sulle \u00f5lle v\u00e4lja.<\/p>\n
V\u00f5imalik, et toimetaja kriipsutab maha selle pealtn\u00e4ha tarbetu “priva vestluse”, aga ma loodan, et see j\u00e4\u00e4b sisse, kuna see on k\u00f5ige siiram asi, mille ma t\u00e4na kirja pannud olen. Ja v\u00f5tab ka k\u00f5ige ausamalt kokku emotsiooni, mis mul teosest j\u00e4i. Kui ehk lisada veel see, et v\u00e4ike ja soe ei t\u00e4henda tegelikult v\u00e4ikest ja sooja, vaid midagi suuremat. Igatahes, elagu Ooper. Elagu Von Krahl. Elagu elektron.art.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00f5brad \u00fctlesid, et selle aasta parim aprillinali on Marto M\u00e4gi “Ooper”, mis esietendus t\u00e4pselt esimesel aprillil. Et kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":186734,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[30705,26,27,37,33,35,960,34,36,31,32,21,28,29,95,64380,19,188,25,177,6635,6637,23,24,22,20,30,959,92,93,94],"class_list":["post-186733","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-andreas-kubar","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektron-art","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-marto-magi","tag-news","tag-ooper","tag-populaarseimad-lood","tag-teater","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-von-krahl","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116635294017385031","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186733","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=186733"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186733\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/186734"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=186733"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=186733"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=186733"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}