Valitsuses heaks kiidetud kliimakindla majanduse seaduse eeln\u00f5ust peaks nime j\u00e4rgi saama seadus, kuid suur osa eeln\u00f5u tekstist tegelikult seadus ei ole, nendib K\u00fclli Taro Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Seadus on \u00f5igusakt, \u00f5igusnormide kogum, mis s\u00e4testab kellelegi \u00f5igused, kohustused ja keelud ning mille t\u00e4itmist tagab riik sunniv\u00f5imu abil. Kliimakindla majanduse seaduse eeln\u00f5us on k\u00fcll hulk paragrahve, kuid v\u00e4he \u00f5igusnorme, mis paneksid riigiv\u00f5imu asutustele v\u00f5i eraisikutele selged \u00f5igused ja kohustused ning tagaksid nende t\u00e4itmise vaidlustamis\u00f5iguse v\u00f5i sanktsioonide kaudu.<\/p>\n
Enamik eeln\u00f5u paragrahvidest sisaldab hoopis m\u00f5istete selgitusi, \u00fcldp\u00f5him\u00f5tteid v\u00f5i eesm\u00e4rke. Kuid eesm\u00e4rkide seadmiseks, ilma et oleks t\u00e4psustatud, kes ja mida selle saavutamiseks tegema peab, mida eraisikutel on \u00f5igus riigilt v\u00f5i teistelt n\u00f5uda ning kuidas reeglite t\u00e4itmine tagatakse, sobivad pigem strateegilised dokumendid.<\/p>\n
Ka need paragrahvid, mis sisaldavad \u00f5igusnorme, j\u00e4\u00e4vad sageli v\u00e4ga \u00fclds\u00f5naliseks. Mida n\u00e4iteks arvata kohustusest, mis tuleb t\u00e4ita “v\u00f5imaluse korral” v\u00f5i “nii palju kui v\u00f5imalik”? Avaliku sektori kohustused tagada “kiire ja efektiivne” tegevuslubade menetlemine v\u00f5i mingit tegevust “soosida” m\u00f5juvad \u00fcsna deklaratiivselt. Ei tahaks olla halduskohtu rollis, kes peaks hakkama hindama, kas seadust ikka t\u00e4ideti “nii palju kui v\u00f5imalik”.<\/p>\n
Kliimaseadus, nii nagu igasugune seadus, mis s\u00e4testaks eri osapoolte \u00f5igused ja kohustused ning rakendaks eesm\u00e4rkide saavutamiseks vajalikke keelde ja piiranguid, eeldab selgeid poliitilisi kokkuleppeid ning oskust need kokkulepped \u00f5igesti s\u00f5nastada ja sobivate poliitikainstrumentidega tagada.<\/p>\n
Eeln\u00f5uga p\u00fc\u00fctakse kahtlemata saavutada \u00f5ilsaid eesm\u00e4rke. Kuid selleks, et \u00fchiskonnas midagi tegelikult muuta ja poliitikakujundamisega soovitud tulemusi saavutada, tuleb muutuste elluviimiseks kasutada sobivaid vahendeid ehk poliitikainstrumente.<\/p>\n
Klassikaliselt jagatakse poliitikainstrumendid kolmeks: piits, pr\u00e4\u00e4nik ja teavitus. Piitsad on regulatiivsed sunnivahendid, n\u00e4iteks seadused. Pr\u00e4\u00e4nikud on majanduslikud stiimulid, n\u00e4iteks toetused. Teavitus h\u00f5lmab informatsioonilisi vahendeid, n\u00e4iteks teavituskampaaniaid. N\u00fc\u00fcdseks on sellele kolmikjaotusele lisatud ka neljas instrument, n\u00fcgimine ehk k\u00e4itumuslik suunamine, mille puhul tehakse soovitud valikute tegemine inimestele lihtsaks. Nii muudetakse n\u00e4iteks pr\u00fcgi sorteerimine mugavaks v\u00f5i puhas energia k\u00e4ttesaadavamaks.<\/p>\n
“Igal juhul pole \u00f5ige informatsioonilist t\u00fc\u00fcpi instrumendi ehk strateegia sisu vormida regulatiivseks instrumendiks ehk seaduseks.”<\/p>\n
Seejuures strateegiaid nimetavad m\u00f5ned teadlased informatsioonilisteks instrumentideks, mis s\u00f5nastavad eesm\u00e4rgid, annavad suunised, kujundavad ootusi ja arusaamu, just nagu enamus kliimakindla majanduse seaduse eeln\u00f5u tekstist. Teised teadlased \u00fctlevad, et strateegiad polegi \u00fcldse klassikalised poliitikainstrumendid, vaid koordineerivad dokumendid, mis koondavad erinevaid instrumente \u00fchtseks raamistikuks. Igal juhul pole \u00f5ige informatsioonilist t\u00fc\u00fcpi instrumendi ehk strateegia sisu vormida regulatiivseks instrumendiks ehk seaduseks. See lihtsalt ei hakka t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
Deklaratiivseid paragrahve, mille t\u00e4itmine ei ole tegelikult kuidagi tagatud, leidub Eesti \u00f5igusaktides muidugi teisigi.<\/p>\n
N\u00e4iteks 2015. aastal maksukorralduse seadusesse lisatud p\u00f5him\u00f5te, et maksumuudatuste vastuv\u00f5tmise ja j\u00f5ustumise vahele peaks \u00fcldjuhul j\u00e4\u00e4ma v\u00e4hemalt kuus kuud, ei ole kuidagi takistanud avalikul v\u00f5imul kehtestamast l\u00fchemaid j\u00f5ustumist\u00e4htaegu. M\u00f5ne k\u00e4ibemaksumuudatusega kohanemiseks ei ole antud isegi kuud aega. Ka ilma sellise paljas\u00f5nalise paragrahvita tuleneb p\u00f5hiseadusest \u00f5iguskindluse p\u00f5him\u00f5te, mille j\u00e4rgi peab iga\u00fchel olema \u00f5igusp\u00e4rane ootus riigi tegevuse etteaimatavusele, v\u00f5imalus saada maksumuudatustega kohanemiseks m\u00f5istlik aeg.<\/p>\n
Kardetavasti j\u00e4\u00e4ks ka hiljuti peaminister Kristen Michali v\u00e4lja k\u00e4idud m\u00f5te kirjutada riigieelarve seadusesse eesm\u00e4rk v\u00e4hendada eelarvedefitsiiti igal aastal poole protsendi v\u00f5rra pelgalt deklaratiivseks eesm\u00e4rgiks, kui sellega ei kaasneks selgeid \u00f5iguslikke tagaj\u00e4rgi. Pealegi valdkondades, kus eesm\u00e4rgi t\u00e4itmise v\u00f5ti on t\u00e4ielikult avaliku v\u00f5imu k\u00e4es, pole m\u00f5tet riigil hakata iseendale kirjutama \u00f5igusnorme, mille t\u00e4itmist kuidagi ei tagata. Sest ka ilma igasuguste t\u00e4iendavate \u00f5igusaktideta saab riik eelarvedefitsiiti v\u00e4hendada v\u00f5i j\u00e4tta maksumuudatustele m\u00f5istliku j\u00f5ustumisaja.<\/p>\n
Miks on \u00fcldse oluline, et avalik v\u00f5im kasutaks oma eesm\u00e4rkide elluviimiseks sobivaid poliitikainstrumente? Kui ka \u00f5iget poliitikat viia ellu valede vahenditega v\u00f5i tegelikku k\u00e4itumise muutust asendada mitte kedagi mitte millekski s\u00f5naselgelt kohustavate regulatsioonidega, siis t\u00f5en\u00e4oliselt soovitud tulemust ei saavuta. K\u00fcll aga kahjustab niisugune l\u00e4henemine tublisti riigi tegevuse usaldusv\u00e4\u00e4rsust.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n