{"id":187081,"date":"2026-05-25T19:15:45","date_gmt":"2026-05-25T19:15:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/187081\/"},"modified":"2026-05-25T19:15:45","modified_gmt":"2026-05-25T19:15:45","slug":"helin-puksand-segadus-pohikooli-lopueksamitega-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/187081\/","title":{"rendered":"Helin Puksand: segadus p\u00f5hikooli l\u00f5pueksamitega | Arvamus"},"content":{"rendered":"

T\u00e4navu p\u00f5hikooli kolmandas astmes alustavad \u00f5pilased ei tea, kuidas nad p\u00f5hikooli l\u00f5petavad. E-eksamitest on r\u00e4\u00e4gitud juba kaua, kuid eri p\u00f5hjustel on need edasi l\u00fckkunud, kirjutab Helid Puksand algselt Sirbis<\/a> ilmunud kommentaaris.<\/p>\n

K\u00e4es on mai, \u00fcks ilusamaid kuid \u2013 ja ka eksamite aeg. Kui looduses k\u00e4ib k\u00f5ik seadusp\u00e4raselt, siis hariduss\u00fcsteemis on see kevad kaasa toonud palju segadust p\u00f5hikooli l\u00f5pueksamitega: sooritamise aeg, eksamil\u00e4vendi langetamine \u00fchele punktile, j\u00e4releksamite tegemise v\u00f5imaluse kadumine ja taastekkimine, e-eksamite tulemine\/mittetulemine.<\/p>\n

P\u00f5hikooli l\u00f5pueksamid t\u00f5steti aprilli juba eelmisel \u00f5ppeaastal. \u00d5petajate protesti peale, et \u00f5ppekavas ette n\u00e4htud materjali ei j\u00f5ua selleks ajaks l\u00e4bi v\u00f5tta, soovitati k\u00f5rgemalt poolt j\u00e4tta v\u00e4hem t\u00e4htsad teemad maikuusse.<\/p>\n

Eesti keele eksamit\u00f6\u00f6de avamisel selgus t\u00f5siasi, et \u00fches \u00fclesandes tuli v\u00f5\u00f5rnimesid k\u00e4\u00e4nata \u2013 selle suhteliselt keerulise \u00fclesandega ei saa sageli hakkama ka k\u00f5rgharidusega inimesed. Kuigi teema on \u00f5ppekavas, j\u00e4taksin eesti keele \u00f5petajana just selle enne eksamit k\u00e4sitlemata, kui peaksin tegema valiku, mida \u00f5petada, mida mitte: keskenduksin pigem t\u00e4he\u00f5igekirjale, kokku-lahkukirjutamisele, kirjavahem\u00e4rkidele ja algust\u00e4htedele.<\/p>\n

Segadust tekitabki \u00f5ppet\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumine p\u00e4rast eksameid. Eksam on ju kokkuv\u00f5te p\u00f5hikoolis \u00f5pitust, kuid n\u00fc\u00fcd peavad eksamiainete \u00f5petajad motiveerima \u00f5pilasi \u00f5ppima pealekauba “v\u00e4hem t\u00e4htsaid teemasid”.<\/p>\n

Kui seni tuli p\u00f5hikooli eksamitel saavutada v\u00e4hemalt 50 protsenti maksimumpunktidest, siis sellest aastast saab p\u00f5hikooli l\u00f5petada ka siis, kui eksamil on saadud vaid \u00fcks punkt. Seejuures kehtib meil sellest \u00f5ppeaastast \u00f5ppimiskohustus 18aastaseks saamiseni v\u00f5i kesk- v\u00f5i kutsehariduse omandamiseni. Kuhu l\u00e4heb noor, kes on k\u00fcll ametlikult eksami sooritanud, kuid kelle tulemus on j\u00e4\u00e4nud alla 50 protsenti? Missugused koolid neid ootavad?<\/p>\n

N\u00e4iteks matemaatikaeksamil ei saavutanud 50 protsendi piiri koguni veerand \u00f5pilastest. See ei olnud ootamatu, sest \u00fcsna sama on muster olnud ka varem, kuid \u00f5pilane sai siis kahe n\u00e4dala p\u00e4rast eksami uuesti sooritada.<\/p>\n

Koolikaugele inimesele v\u00f5ib paista, et kahe n\u00e4dalaga ei ole v\u00f5imalik eksamimaterjali omandada, kuid n\u00e4iteks \u00fclikoolis me nii ei arva: iga \u00fcli\u00f5pilane v\u00f5ib eksami eba\u00f5nnestumise korral eksami uuesti sooritada ja kui seegi eba\u00f5nnestub, siis pakutakse v\u00f5imalust ainekursus j\u00e4rgmisel aastal uuesti l\u00e4bida. P\u00f5hikooli\u00f5pilasele aga uuesti tegemist ei v\u00f5imaldata. Siiski, ka haridusministeerium muutis meelt: v\u00f5imaldatakse k\u00fcll, aga alles j\u00e4rgmisel aastal, kui \u00f5pilane on l\u00e4binud ettevalmistava \u00f5ppe.<\/p>\n

“Kui 50 protsendist on j\u00e4\u00e4nud puudu m\u00f5ni punkt, siis piisab t\u00f5esti paarin\u00e4dalasest kordamisest.”<\/p>\n

Kes on aga \u00f5ieti n-\u00f6 l\u00e4bikukkujate seas? Kui palju on toevajadusega \u00f5pilasi, kui palju neid, kes lihtsalt ei k\u00e4i koolis v\u00f5i ei viitsi \u00f5ppida, ja kui paljud ei tulnud eksami\u00e4revusega toime? Iga\u00fcht tuleks vaadata eraldi. Kui 50 protsendist on j\u00e4\u00e4nud puudu m\u00f5ni punkt, siis piisab t\u00f5esti paarin\u00e4dalasest kordamisest. \u00dcks punkt v\u00f5ib olla ka protest s\u00fcsteemi vastu.<\/p>\n

Nagu praegusest segadusest oleks veel v\u00e4he \u2013 lahtine on ka tulevik. Kas ja millal tulevad e-eksamid? \u00dchel p\u00e4eval r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcht ja teisel p\u00e4eval teist. Kui olin rohkem kui viisteist aastat tagasi g\u00fcmnaasiumi eesti keele riigieksami arendusr\u00fchmas, oli asi selge: \u00f5pilane peab teadma kooliastme alguses, kuidas ta kooliastme l\u00f5petab.<\/p>\n

Praegu tehakse aga muudatusi lausa kooliaasta sees, nii et t\u00e4navu p\u00f5hikooli kolmandas astmes alustavad \u00f5pilased ei tea, kuidas nad p\u00f5hikooli l\u00f5petavad. E-eksamitest on r\u00e4\u00e4gitud juba kaua, kuid eri p\u00f5hjustel on need edasi l\u00fckkunud.<\/p>\n

Kui m\u00e4rtsi l\u00f5pus oli teada, et esimesed e-eksamid tulevad p\u00f5hikoolis 2027. aasta kevadel eesti keeles, eesti keeles teise keelena ja inglise keeles1, siis maikuu t\u00f5i teate, et eesti keele e-eksamit siiski ei tule, kuna tekkinud on mugavusprobleemid (lugemistekst ei mahu ekraanile ja \u00f5pilane peab teksti edasi-tagasi kerima)2.<\/p>\n

Et seesugune ekraanikuva v\u00f5ib tulemust m\u00f5jutada, ei olnud muidugi keegi m\u00f5elnud. \u00dcle\u00fcldse ei ole tehtud meil suuremahulisi uuringuid, et n\u00e4ha, kuidas m\u00f5jutavad e-eksamid \u00f5pilaste kirjutamisoskust v\u00f5i arvutiga vestlemine suhtlemisoskust.<\/p>\n

Seega: tahtsime parimat, aga v\u00e4lja tuli nagu alati.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu p\u00f5hikooli kolmandas astmes alustavad \u00f5pilased ei tea, kuidas nad p\u00f5hikooli l\u00f5petavad. E-eksamitest on r\u00e4\u00e4gitud juba kaua, kuid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187082,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,78877,37,33,35,4495,34,36,31,32,406,21,10694,405,7440,28,29,19,4435,25,1278,23,24,22,20,30],"class_list":["post-187081","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-e-eksam","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eksamid","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-helin-puksand","tag-kool","tag-koolielu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pohikool","tag-populaarseimad-lood","tag-sirp","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116636819315089596","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187081","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187081"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187081\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187082"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187081"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187081"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187081"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}