{"id":187108,"date":"2026-05-25T19:57:13","date_gmt":"2026-05-25T19:57:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/187108\/"},"modified":"2026-05-25T19:57:13","modified_gmt":"2026-05-25T19:57:13","slug":"suu-ja-sorataudi-levik-laieneb-euroopa-jalgib-olukorda-tahelepanelikult","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/187108\/","title":{"rendered":"Suu- ja s\u00f5rataudi levik laieneb \u2013 Euroopa j\u00e4lgib olukorda t\u00e4helepanelikult"},"content":{"rendered":"<p>Puhangud on kinnitatud mitmel pool L\u00e4his-Idas ja Vahemere \u00e4\u00e4res ning hiljuti ka Hiinas. \u00dcRO Toidu- ja P\u00f5llumajandusorganisatsioon (FAO) on hoiatanud ka v\u00f5imaliku taudi esinemise p\u00e4rast Vene F\u00f6deratsioonis.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/a74e3f61-5b6e-45ed-a414-9a100004ffd1.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"PTA juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm\"\/><\/p>\n<p>Venemaal Siberi piirkonnas kirjeldatakse alates aasta algusest ulatuslikke taudit\u00f5rje samme. Kehtestatud on ranged karantiinid ja liikumispiirangud, kontrollpunktid ning on teated k\u00fcmnete tuhandete loomade hukkamisest. <\/p>\n<p>Kuigi ametlikult on meetmeid seostatud past\u00f6relloosi ja \u00fcksikute marutaudijuhtude t\u00f5rjega, on reaktsiooni ulatus pigem sarnane suu- ja s\u00f5rataudi t\u00f5rjele. Lisam\u00e4rgina ei v\u00f5ta Kasahstan sellest piirkonnast p\u00e4rit liha ja piima enam vastu.<\/p>\n<p>SST viirusel on mitu serot\u00fc\u00fcpi ning vaktsiinikaitse pole \u201euniversaalne\u201c. See t\u00e4hendab, et kaitse tekib peamiselt selle serot\u00fc\u00fcbi vastu, mille vastu vaktsineeritakse. Probleem on selles, et Aasias ja n\u00fc\u00fcd ka Vahemere piirkonnas leviv SAT1 serot\u00fc\u00fcp ei kuulu paljudes piirkondades tavap\u00e4rasesse vaktsiinikoostisesse. Lisaks on SAT1 vaktsiinide k\u00e4ttesaadavus maailmas piiratud.<\/p>\n<p>Kiire levik Vahemere piirkonnas<\/p>\n<p>SST levik turistide hulgas populaarsetes Vahemeremaades on sellel aastal olnud eriti tormiline. Kui T\u00fcrgis on suu- ja s\u00f5rataud levinud juba aastaid, siis K\u00fcprosel on SST levik kestnud ligi neli kuud. <\/p>\n<p>Avastatud on \u00fcle 100 nakatunud farmi, nakatunud veiseid, lambaid, kitsi ja sigu on kokku \u00fcle 76 tuhande looma. Kreeka Lesbose saarel tuvastati haigus kolm n\u00e4dalat hiljem, kuid juba on kinnitatud 86 nakatunud farmi, kus peeti \u00fcle 30 tuhande veise, lamba ja kitse.<\/p>\n<p>Eesti valmisolek ja ennetusmeetmed<\/p>\n<p>Eestis registreeriti viimane SST juhtum 1982. aastal. Just seet\u00f5ttu on praeguse leviku taustal oluline rakendada hoolsalt j\u00e4rgmisi abin\u00f5usid, mis aitavad taudi leviku riski maandada:<\/p>\n<ul>\n<li>\n<p>loomapidajate t\u00e4helepanelikkus oma loomade tervise osas (iga kahtlane s\u00fcmptom ja haigestumine vajab kiiret reageerimist);<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p>bioturvalisus (k\u00fclastuste ja veokite kontroll, riiete, jalan\u00f5ude vahetus ja puhastus, loomade liikumise piiramine);<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p>varajane avastamine ja teavitamine, et v\u00f5imalik kolle saaks kiiresti lokaliseeritud.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p><a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/90380239\/pollumajandus-ja-toiduamet\" tag-id=\"90380239\">P\u00f5llumajandus- ja Toiduamet<\/a> j\u00e4lgib olukorda pidevalt ning on tugevdanud oma taudit\u00f5rjev\u00f5imekust, sealhulgas investeerides desinfitseerimislahendustesse piiripunktides ning suurendades valmisolekut v\u00f5imalike puhangute likvideerimiseks.<\/p>\n<p>Mida peaksid teadma reisijad?<\/p>\n<p>SST levib kiiresti nii otsese kontaktiga kui ka saastunud esemete ja loomsete saaduste kaudu. Teatud tingimustes v\u00f5ib viirus levida ka \u00f5hu kaudu.<\/p>\n<p>Selleks, et taud ei j\u00f5uaks meie loomadeni, on ka tavainimestel oluline reisimisel teada ja kinni pidada m\u00f5nest lihtsast p\u00f5him\u00f5ttest:<\/p>\n<ul>\n<li>\n<p>\u00e4ra too reisilt kaasa liha ja piima ning nendest valmistatud tooteid;<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p>v\u00e4lismaal olles v\u00e4ldi kontakti loomadega;<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p>koju naastes pese oma riided ja puhasta jalan\u00f5ud;<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p>p\u00e4rast v\u00e4lisreisi hoidu kontaktist p\u00f5llumajandusloomadega v\u00e4hemalt 48 tundi.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p>SST on \u00e4\u00e4rmiselt nakkav ja majanduslikult v\u00e4ga suure m\u00f5juga loomataud, mis ohustab peamiselt veiseid, kuid ka sigu, lambaid, kitsi ning uluks\u00f5ralisi. Seet\u00f5ttu on ennetus, teadlikkus ja kiire tegutsemine v\u00f5tmet\u00e4htsusega, et hoida Eesti loomakasvatus haigusest puutumatuna.<\/p>\n<p>Taust<\/p>\n<p>Suu ja s\u00f5rataud on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse k\u00f5ige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja s\u00f5rataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile. <\/p>\n<p>Suu ja s\u00f5rataud on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse k\u00f5ige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks.<\/p>\n<p>2001. aastal levis suu ja s\u00f5rataud ulatuslikult \u00dchendkuningriigis, kus registreeriti kokku \u00fcle 2000 taudistunud farmi, taudit\u00f5rjel hukati umbes 6 miljonit kodulooma. Kokku arvatakse UK SST epideemia p\u00f5hjustatud majandusliku kahju suuruseks ligikaudu 8 miljardit naelsterlingit.<\/p>\n<p>2025. aastal j\u00f5udis suu- ja s\u00f5rataud taas Euroopa Liitu. Saksamaal tuvastati \u00fcksikjuhtum, millele j\u00e4rgnesid puhangud Ungari ja Slovakkia farmides. Saksamaa, Ungari ja Slovakkia kaotasid oma suu- ja s\u00f5rataudi vaba staatuse, mille tagaj\u00e4rjel kehtestasid mitmed riigid sisseveokeelu nendest riikidest p\u00e4rit loomadele, liha ja piimatoodetele ja muudele toiduainetele.<\/p>\n<p>Suu- ja s\u00f5rataud on \u00e4gedalt kulgev, v\u00e4ga nakkav kodu- ja uluks\u00f5raliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suu\u00f5\u00f5ne ja keele limaskestas, ninal, s\u00f5ravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske s\u00fcdamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon. <\/p>\n<p>Suu- ja s\u00f5rataudile on vastuv\u00f5tlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluks\u00f5ralised.<\/p>\n<p>Haiguse levikuteed<\/p>\n<p>Viiruse levitajaks on haiged v\u00f5i varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist s\u00fclje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli p\u00e4eva enne haiguse tunnuste tekkimist ja v\u00f5ib j\u00e4tkuda veel mitme kuu jooksul p\u00e4rast looma terveks saamist. Sead v\u00f5ivad nakatuda haigustekitajaga saastunud j\u00e4\u00e4tmeid s\u00fc\u00fces. <\/p>\n<p>Viirus levib ka \u00f5hu kaudu, tuulega v\u00f5ib viirus levida k\u00fcmnete kilomeetrite kaugusele..<\/p>\n<p>Haigusele iseloomulikud tunnused veistel on:<\/p>\n<p>\u2022 palavik, isutus, v\u00e4risemine, piimatoodangu langus 2-3 p\u00e4eva; <\/p>\n<p>\u2022 suur s\u00fcljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli; <\/p>\n<p>\u2022 lonkamine, tabandunud j\u00e4semele mitte toetumine; <\/p>\n<p>\u2022 villid ninal, mokkadel, s\u00f5ravahes ja udaral; <\/p>\n<p>\u2022 p\u00e4rast 24 tundi: villide l\u00f5hkemisel tekivad haavandid;<\/p>\n<p>T\u00fcsistustena tekivad: keele haavandid, p\u00f5letiku teke haavanditel, s\u00f5ra moondumine, udarap\u00f5letik ja p\u00fcsiv piimatoodangu langus, s\u00fcdamelihase p\u00f5letik, abort, p\u00fcsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (l\u00f5\u00f5tsutamine). Noorloomadel surm s\u00fcdamelihase p\u00f5letiku tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n<p>Rohkem infot suu- ja s\u00f5rataudi kohta leiab <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/pta.agri.ee\/suu-ja-sorataud-euroopas\" data-rel-date-range=\"[]\">siit.<\/a><\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/maaleht.delfi.ee\/artikkel\/120586211\/suu-ja-sorataudi-levik-laieneb-euroopa-jalgib-olukorda-tahelepanelikult\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/maaleht.delfi.ee\/artikkel\/120586211\/suu-ja-sorataudi-levik-laieneb-euroopa-jalgib-olukorda-tahelepanelikult\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Puhangud on kinnitatud mitmel pool L\u00e4his-Idas ja Vahemere \u00e4\u00e4res ning hiljuti ka Hiinas. \u00dcRO Toidu- ja P\u00f5llumajandusorganisatsioon (FAO)&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187109,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,3752,19,6769,25,5451,54292,23,24,22,20,570,30,92,93,94],"class_list":["post-187108","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-maamajandus","tag-news","tag-pollumajandus-ja-toiduamet","tag-populaarseimad-lood","tag-pta","tag-suu-ja-sorataud","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaktsineerimine","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116636984934420286","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187108","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187108"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187108\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187109"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187108"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187108"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187108"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}