Kliimaministeerium valmistas kliimakindla majanduse seadust ette veidi alla kolme aasta, vajalike uuringute ja kaasamisringide tarbeks kulus selle aja jooksul kokku ligi 375 000 eurot koos maksudega.<\/p>\n
Kliimaseadust hakati koostama 2023. aasta s\u00fcgisel. Eelmisel n\u00e4dalal kiitis valitsus selle heaks ja saatis riigikokku. Seaduse ettevalmistamiseks tegi ministeerium kaasamisseminare, t\u00f6\u00f6r\u00fchmade kohtumisi, tellis m\u00f5juanal\u00fc\u00fcse ja arvutusi.<\/p>\n
“K\u00f5ikide nende tegevuste peale on kulunud kolme aasta jooksul 374 373 eurot ja seda koos k\u00f5ikide maksude, sealhulgas k\u00e4ibemaksuga,” \u00fctles kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem kulus raha m\u00f5juhinnangutele, n\u00e4iteks kasvuhoonegaaside heite v\u00e4hendamise anal\u00fc\u00fcs eri meetmete puhul maksis 110 000 eurot. Lisaks hinnati meetmete sotsiaalmajanduslikke m\u00f5jusid, sellele kulus k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.<\/p>\n
“Kuna kliimakindla majanduse seaduse koostamise ajal k\u00e4isid koos k\u00fcmme t\u00f6\u00f6r\u00fchma, kellest iga\u00fcks kohtus v\u00e4hemalt kaks kuni kolm korda, siis olid teatavad kulud ka seotud kaasamiste l\u00e4biviimisega,” selgitas Remmelgas.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchmade kohtumistele kulus 36 000 eurot, kliiman\u00f5ukogu ekspertide tasud olid kokku ligi 43 000 eurot ning seminaride ja kaasamis\u00fcrituste korraldamine n\u00f5udis ligi 57 000 eurot.<\/p>\n
Asjatuid kulusid seaduse ettevalmisteks Remmelga s\u00f5nul ei tehtud. Isegi kui k\u00f5ik n\u00fcansid seadusesse ei j\u00f5udnud, olid k\u00f5ikides aruteludes l\u00e4bi k\u00e4inud teemad vajalikud.<\/p>\n
“Nii laiapindse seaduse koostamisel oligi vaja k\u00f5ik aspektid v\u00e4ga detailideni l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida ja ka l\u00e4bi arvutada. Ka need meetmed, mis m\u00f5juhinnangutest l\u00e4bi k\u00e4isid, mille kasvuhoonegaaside heide l\u00e4bi arvutati, ja see, et nad hiljem ei pruukinud j\u00f5uda k\u00f5ik n\u00e4iteks teekaartidesse v\u00f5i seaduseesm\u00e4rkide arvutustesse sisse, siis see teadmine, mis on meetmete m\u00f5ju, kas need on k\u00f5ige asjakohasemad tegevused, et iga see anal\u00fc\u00fcs aitas neid kilde ja puslet\u00fckke kokku panna,” r\u00e4\u00e4kis Remmelgas.<\/p>\n
Remmelga hinnangul ei saa kliimaseaduse ettevalmistamisele kulunud summasid\u00a0 h\u00e4sti v\u00f5rrelda teiste seadustega, sest enamasti tuleb seadustes muuta m\u00f5ningaid s\u00e4tteid, mis ei vaja p\u00f5hjalikke lisaanal\u00fc\u00fcse.<\/p>\n
“Kliimakindla majanduse seaduse puhul oli tegemist ju t\u00e4iesti uue seaduse loomisega, kus tuli kogu info algusest peale kokku koondada, protsess \u00fcles ehitada, erinevaid osapooli kaasata. Ta oma mastaabilt on kindlasti suurem kui enamike teiste seaduste loomisi,” lausus Remmelgas.<\/p>\n
Eelpool nimetatud kulutuste hulka ei ole arvestatud ametnike t\u00f6\u00f6aega. \u00dchest k\u00fcljest oleks seda v\u00e4ga keeruline kokku l\u00fc\u00fca, teisalt on tehtud t\u00f6\u00f6d kasutanud eksperdid Euroopa Liiduga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, kus see on olnud v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik materjal, m\u00e4rkis Remmelgas.<\/p>\n
“Kui siin just hiljaaegu Euroopa Liidu tasandil 2040. aasta Euroopa Liidu \u00fcleses kliimaeesm\u00e4rgis kokku sai lepitud, siis Eesti oli l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00e4ga heas positsioonis just t\u00e4nu sellele sisulisele t\u00f6\u00f6le, mis me siseriiklikult olime teinud. Euroopa Liidu kliimam\u00e4\u00e4rus on v\u00e4ga Eesti seisukohtade n\u00e4gu. Ka j\u00e4rgnevates protsessides neid anal\u00fc\u00fcse ja arvutusi kliimaministeeriumi eksperdid saavad h\u00e4sti \u00e4ra kasutada.”<\/p>\n
Eksperdid on kliimaseadust kritiseerinud. Avaliku halduse ekspert K\u00fclli Taro \u00fctles esmasp\u00e4eval Vikerraadios<\/a>, et seda ei saa nimetada seaduseks, sest seal on v\u00e4he \u00f5igusnorme, mis paneksid kodanikele selgeid \u00f5igusi ja kohustusi. Need paragrahvid, mis sisaldavad \u00f5igusnorme, j\u00e4\u00e4vad aga tema hinnangul liialt \u00fclds\u00f5naliseks.<\/p>\n