{"id":187313,"date":"2026-05-26T06:00:09","date_gmt":"2026-05-26T06:00:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/187313\/"},"modified":"2026-05-26T06:00:09","modified_gmt":"2026-05-26T06:00:09","slug":"teise-matta-otsast-defitsiidimalestus-paneb-eestlase-ostma-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/187313\/","title":{"rendered":"“Teise m\u00e4tta otsast”: defitsiidim\u00e4lestus paneb eestlase ostma | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

Inimesed ostavad asju, sest iga ost pakub l\u00fchikest bioloogilist naudingut. Ostes vabaneb ajus nn \u00f5nnehormoon dopamiin, mis tekitab turvatunnet. \u00c4\u00e4rmuslikul juhul v\u00f5ib see paisuda Soone s\u00f5nul \u0161opaholismiks: “Inimene tahab seda tunnet kogeda j\u00e4lle ja j\u00e4lle. Ta l\u00e4heb ja ostab need asjad \u00e4ra, aga tal pole neid vaja. \u00c4\u00e4rmuslikel juhtudel ta l\u00e4heb koju ja peidab need mitte ainult l\u00e4hedaste, vaid ka enda eest \u00e4ra.”<\/p>\n

“Vajadused on alati palju v\u00e4iksemad kui soovid.” – Ivar Soone<\/p>\n

L\u00fchiajalisele keemilisele naudingule lisandub hirm millestki ilma j\u00e4\u00e4da ehk FOMO-efekt. See sunnib ostma n\u00e4iteks uusimaid tehnikavidinaid. Pidev uute toodete turuletoomine m\u00f5jutab otseselt enesehinnangut, sest esemed n\u00e4itavad inimese staatust ja teatud kogukonda kuulumist. “Mul on n\u00fc\u00fcd ka Apple, istun kohvikus ja \u00f5unake helendab \u2013 ma eksponeerin ennast, ma kuulun,” piltlikustas tarbimisps\u00fchholoog sellist sotsiaalset survet.<\/p>\n

Turundajad jagavad aga tarbija motiivid kaheks: vajadusteks ja soovideks. “Vajadused on alati palju v\u00e4iksemad kui soovid. Samas osad vajadused on vahetud ehk n-\u00f6 elluj\u00e4\u00e4mist garanteerivad ja osad on sotsiaalselt tingitud vajadused,” selgitas Soone.<\/p>\n

Kelleri s\u00f5nul r\u00e4\u00e4givad sotsioloogid ka tarbimiskoridorist, millel on p\u00f5rand ja lagi. “Me justkui saaksime panna paika p\u00f5randa, alla mille ei saa langeda: siis on juba mittev\u00e4\u00e4rikas, puhas h\u00e4da, viletsus ja vaesus,” kirjeldas ta. Kui tarbimisp\u00f5randast saavad k\u00f5ik aru, siis tarbimislaega on Kelleri hinnangul lugu keerulisem. Teoreetiliselt saab tema s\u00f5nul mudeldada k\u00fcll, kui palju inimene planeedi hoidmiseks tarbida v\u00f5iks. Praktikas on aga inimestele tarbimispiire ette seada m\u00e4rksa keerulisem.<\/p>\n

Ivar Soone Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n

L\u00e4\u00e4ne-eurooplane oma kodu ihalust ei m\u00f5ista<\/p>\n

Eestis v\u00f5imendab bioloogilisi instinkte materialistlik m\u00f5tteviis, sest endistele idabloki riikidele on omane defitsiidist v\u00f5rsunud asjakultus. Saatek\u00fclaliste s\u00f5nul pole L\u00e4\u00e4ne-Euroopas tasapisi leviv jagamismajandus siinmail t\u00e4ielikku l\u00e4bimurret saavutanud. “Meil on mingisugune m\u00e4lestus teistsugusest \u00fchiskonnakorraldusest, mist\u00f5ttu on omamisel natuke suurem t\u00e4hendus,” viitas Margit Keller ajaloolisele taustale.<\/p>\n

Soov asju p\u00e4riselt endale saada laieneb ka argiellu: eestlased tahavad kindlasti oma kodu. Seevastu l\u00e4\u00e4neriikide elanikud n\u00e4evad suures isiklikus kinnisvaras sageli hoopis mobiilsuse v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohavahetuse piirajat. “Nemad \u00fctlevad, et “mida ma panen selle raha sinna korteri alla kinni? Ma panen parem investeerin, loon endale t\u00e4iendava pensionisamba ja seni ka rendin. K\u00fcll p\u00e4rast riik v\u00e4lja aitab, kui on midagi viga”,” sedastas Ivar Soone.<\/p>\n

“Meil on mingisugune m\u00e4lestus teistsugusest \u00fchiskonnakorraldusest, mist\u00f5ttu on omamisel natuke suurem t\u00e4hendus.” – Margit Keller<\/p>\n

Siiski liigub ka Eesti \u00fchiskond teatud tooter\u00fchmades tasapisi rendimudelite poole. See v\u00f5imaldab tarbimisps\u00fchholoogi s\u00f5nul s\u00e4ilitada staatust ilma f\u00fc\u00fcsilise esemeta. Louis Vuittoni k\u00e4ekoti v\u00f5i limusiini l\u00fchiajaline laenamine pakub luksust, toomata kaasa pikaajalist rahalist kohustust. Tarbimisps\u00fchholoog t\u00f5i n\u00e4ite esinduslikkuse hoidmisest: “Keegi tegelikult ei tea, kas see on renditud v\u00f5i omandis, aga ta kannab sinu staatust ikka edasi.”<\/p>\n

Koos renditeenuste arenguga muutuvad maailmas ka edukuse s\u00fcmbolid. Nii soosib edu \u00fcha tagasihoidlikumat v\u00e4ljendusviisi. N\u00e4iteks kannab Facebooki looja Mark Zuckerberg br\u00e4ndiriiete asemel lihtsaid teksap\u00fckse ja T-s\u00e4rke. “See signaal t\u00e4hendab tegelikult, et mul on nii palju kontrolli ja kapitali, et ma ei pea seda kellelegi v\u00e4lja n\u00e4itama,” selgitas Soone.<\/p>\n

Eliidi muutuvatest eelistustest hoolimata p\u00fcsib laiatarbekaupade turg vastupidisel loogikal: uute asjade ostmine ja \u00fcletarbimine on tehtud \u00e4\u00e4rmiselt mugavaks. Odav kiirmood v\u00e4hendab aga soovi esemeid l\u00f5puni kasutada v\u00f5i katkisi riideid parandada. Soone s\u00f5nul piirab s\u00e4\u00e4stlikkust ebamugavus. “Sageli on parem maksta see viis eurot poes \u00e4ra, kui hakata kodus istuma ja sokki n\u00f5eluma,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Kelleri s\u00f5nul on paranduskeldrid k\u00fcll olemas, kuid pigem ni\u0161iliikumine. “Ma arvan, et n\u00f5elutud sukaga ikkagi kontorisse t\u00f6\u00f6le ei l\u00e4he \u2013 sealt jookseb kultuuriline piir. N\u00f5eletud sokiga poiss v\u00f5ib jalkat m\u00e4ngima minna, aga l\u00f5puaktusele tuleb ikkagi uued sokid osta, mis seal salata,” arutles ta.<\/p>\n

Margit Keller Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Oota ostuga 30 p\u00e4eva<\/p>\n

Tarbimisele annavad hoogu reklaamid ja postkasti j\u00f5udvad uudiskirjad. Reklaams\u00f5numid tabavad tarbijat sageli ootamatult: need r\u00fcndavad otse alateadvust ja tekitavad kunstlikku s\u00fc\u00fctunnet.<\/p>\n

Kuna aju t\u00f6\u00f6tleb emotsioone kordades kiiremini kui ratsionaalseid argumente, langevad ostjad Ivar Soone s\u00f5nul kergesti kiirkampaaniate ohvriks. “Nagu \u00f6eldakse, siis ratsionaalne \u00fcrginimene on ammu l\u00f5vi k\u00f5hus, samas kui emotsionaalne ehmus ja ronis puu otsa,” kasutas Soone inimese esmast ja elup\u00e4\u00e4stvat reaktsiooni kirjeldades piltlikku v\u00f5rdlust.<\/p>\n

Kes soovib ps\u00fchholoogilisele ostusurvele vastu seista, peab Soone s\u00f5nul v\u00f5tma teadliku pausi ja m\u00f5tlema, kas toodet on \u00fcldse vaja. Spetsialistid soovitavad emotsiooni vaigistamiseks oodata uue eseme ostmisega isegi 30 p\u00e4eva, et v\u00e4ltida asjatuid kulutusi. Soone t\u00f5i n\u00e4ite suuremate p\u00f6\u00f6retega mikserist. “M\u00f5tledki rahulikult l\u00e4bi, mida ma nende suuremate p\u00f6\u00f6retega teen \u2013 ja vahel ununeb asi \u00fcldse \u00e4ra,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

“Kui me ei osta midagi \u00fcleliigset, v\u00f5ime ennast hoopis premeerida […] ja v\u00f5tta seda olukorda nagu m\u00e4ngu.” – Ivar Soone<\/p>\n

Emotsioone aitab vaos hoida ka poenimekiri, mis v\u00e4listab juhuslikud ahvatlused. Distsipliini hoidmine n\u00f5uab Soone s\u00f5nul pingutust, kuid teadlik planeerimine aitab v\u00e4ltida n\u00e4iliselt kasulikke, ent tegelikult mittevajalikke sooduspakkumisi. Tarbimisps\u00fchholoog andis soovituse enesekontrolli premeerimiseks: “Kui me ei osta midagi \u00fcleliigset, v\u00f5ime ennast hoopis premeerida: osta v\u00e4ikese kommipaki v\u00f5i mis iganes kellele meeldib ja v\u00f5tta seda olukorda nagu m\u00e4ngu.”<\/p>\n

Kolmanda nipina pidurdab oste reegel, et iga uue eseme majja toomisel tuleb \u00fchest vanast asjast loobuda. Niimoodi t\u00f5useb ostuotsuse ps\u00fchholoogiline hind. “See teeb otsuse emotsionaalselt kalliks, sest kuidas ma vana lemmiks\u00e4rgi \u00e4ra viskan,” selgitas Soone.<\/p>\n

Ostusurvega v\u00f5itlemine n\u00f5uab \u00fcksikisikult palju aega ja energiat, sest lakkamatu reklaamitulv teeb teadliku tarbimise keeruliseks. L\u00f5plik lahendus peitub Margi Kelleri s\u00f5nul eneserefleksioonis, kus iga\u00fcks hindab ausalt oma vabadust ja s\u00f5ltumatust v\u00e4listest teguritest. Sotsioloog r\u00f5hutas isikliku m\u00f5tlemisv\u00f5ime s\u00e4ilitamise t\u00e4htsust: “M\u00f5ttepaus aitab anal\u00fc\u00fcsida, mida ma teen, kes mind juhib ja kas ma olen v\u00e4ljast juhitav v\u00f5i autonoomne.”<\/p>\n

“Teise m\u00e4tta otsast”. Ivar Soone ja Margit Keller Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi, Airika Harrik\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimesed ostavad asju, sest iga ost pakub l\u00fchikest bioloogilist naudingut. Ostes vabaneb ajus nn \u00f5nnehormoon dopamiin, mis tekitab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187314,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[81426,2700,37,33,35,173,34,36,81428,81425,140,46205,24564,81427,48256,37321,24871,6027],"class_list":["post-187313","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-asjad","tag-defitsiit","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-ivar-soone","tag-margit-keller","tag-meelelahutus","tag-ostmine","tag-ostuhullus","tag-soodushinnad","tag-sooduskampaania","tag-sooduspakkumised","tag-tarbimine","tag-teise-matta-otsast"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116639355805832701","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187313","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187313"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187313\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187314"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187313"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187313"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187313"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}