{"id":187325,"date":"2026-05-26T06:14:09","date_gmt":"2026-05-26T06:14:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/187325\/"},"modified":"2026-05-26T06:14:09","modified_gmt":"2026-05-26T06:14:09","slug":"usa-eksdiplomaat-ameerika-praegune-sojapidamisviis-ei-toimi-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/187325\/","title":{"rendered":"USA eksdiplomaat: Ameerika praegune s\u00f5japidamisviis ei toimi | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"

USA-l on k\u00fcll inimkonna ajaloo v\u00f5imsaim s\u00f5jav\u00e4gi, kui riik pole enam kui 30 aasta jooksul v\u00f5itnud \u00fchtegi s\u00f5da, t\u00f5des Daalder,<\/a> kes on praegu Harvardi \u00fclikooli Belferi keskuse vanemteadur ja igan\u00e4dalase taskuh\u00e4\u00e4lingu “World Review with Ivo Daalder” saatejuht.<\/p>\n

Daalder kirjeldas, kuidas USA on alates 1945. aastast pidanud suuri s\u00f5du Koreas, Vietnamis, Afganistanis, Iraagis ja n\u00fc\u00fcd ka Iraanis. Aga nende hulgast loetakse t\u00f5eliseks eduks ainult 1991. aastal peetud Lahes\u00f5da, millega t\u00f5rjuti Iraagi v\u00e4ed v\u00e4lja Kuveidist. Ja isegi see k\u00fclvas tulevase katastroofi seemned, lisas ta.<\/p>\n

Samal ajal ulatuvad \u00fclej\u00e4\u00e4nud USA s\u00f5dade tulemused patiseisust ja l\u00fc\u00fcasaamisest strateegilise katastroofini, kusjuures Iraan on v\u00f5ib-olla halvim strateegiline viga, mille USA on p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da teinud, m\u00e4rkis endine diplomaat.<\/p>\n

K\u00fcsides, miks kaotab maailma tugevaim s\u00f5jav\u00e4gi ise alustatud s\u00f5du, leiab Daalder, et selle p\u00f5hjuseks ei ole mitte ebapiisav tulej\u00f5ud, vaid Ameerika vildakas m\u00f5tlemine.<\/p>\n

Suur Preisi s\u00f5jastrateeg Carl von Clausewitz defineeris s\u00f5da kui poliitika j\u00e4tkamist teiste vahenditega. S\u00f5jav\u00e4gi on poliitiliste eesm\u00e4rkide teener \u2013 \u00fcks vahend paljude seas ja alati selgelt m\u00e4\u00e4ratletud eesm\u00e4rgi teenistuses, r\u00f5hutas ta. Aga USA on selle teooria \u00fcmber p\u00f6\u00f6ranud. Washington ei k\u00e4sitle s\u00f5da mitte poliitika j\u00e4tkamise, vaid poliitika l\u00e4bikukkumisena \u2013 viimase abin\u00f5una, mille poole p\u00f6\u00f6rdutakse diplomaatia kokkuvarisemise korral, sageli ilma kindla poliitilise tulemuseta.<\/p>\n

Tulemused on alati samad: j\u00f5udu rakendatakse ilma selgete eesm\u00e4rkideta ja vastuseta k\u00fcsimusele, mis peaks eelnema igale v\u00f5itlusotsusele \u2013 milline tegelikult peaks v\u00f5it v\u00e4lja n\u00e4gema?<\/p>\n

Daalderi hinnangul on president Donald Trump on selle probleemi k\u00f5ige \u00e4\u00e4rmuslikum v\u00e4ljendus: Iraanis viisid performatiivset diplomaatiat l\u00e4bi saadikud, kes ei m\u00f5istnud ei diplomaatiat ega tuumaf\u00fc\u00fcsikat. Seej\u00e4rel algas ulatuslik pommitamiskampaania, mis p\u00f5hines maagilisel uskumusel, et h\u00e4ving toob kaasa alistumise \u2013 v\u00f5i nagu president eelmisel n\u00e4dalavahetusel \u00fctles: me kas saame “hea” tehingu v\u00f5i siis “pommitame nad maatasa”. Kuid l\u00f5pptulemus ei ole kumbki.<\/p>\n

Daalder m\u00e4rkis, et kuigi Trump v\u00f5ib olla Ameerika vigase l\u00e4henemisviisi k\u00f5ige radikaalsem ilming, pole ta kaugeltki ainus.<\/p>\n

USA s\u00f5japidamise kolm struktuurset viga<\/p>\n

Tema hinnangul k\u00e4tkeb USA s\u00f5japidamisviis kolme struktuurilist viga. Esiteks on segi aetud eesm\u00e4rgid ja vahendid: poliitilise eesm\u00e4rgi m\u00e4\u00e4ratlemise ja seej\u00e4rel sobiva vahendi valimise asemel teeb Washington vastupidist \u2013 ta haarab s\u00f5jalise vahendi j\u00e4rele ja loodab, et sellele j\u00e4rgneb poliitiline lahendus. Nii s\u00f5jalistes operatsioonides Vietnamis ja Iraagis ning n\u00fc\u00fcd ka Iraanis kasutas USA \u00fclekaalukat j\u00f5udu usus, et ulatuslik h\u00e4ving annab soovitud tulemuse. Aga seda ei juhtunud.<\/p>\n

Teine viga on liialdamine ambitsioonides. USA s\u00f5jad on raamitud v\u00f5imalikult laiaulatuslike eesm\u00e4rkide \u00fcmber: re\u017eiimivahetus, tsivilisatsiooni \u00fcmberkujundamine, demokraatia kehtestamine, terrorismi l\u00f5petamine. Kuid need ei ole eesm\u00e4rgid, need on fantaasiad; ja s\u00f5jaline j\u00f5ud on nende saavutamiseks kehv instrument, leidis Daalder.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul \u00f5nnestus Lahes\u00f5da (1990-91) just seet\u00f5ttu, et toonane president George H.W. Bush l\u00fckkas selle loogika tagasi. Tema eesm\u00e4rk oli kitsas ja m\u00e4\u00e4ratletud: p\u00f6\u00f6rata tagasi Iraagi sissetung Kuveiti ja taastada endine olukord \u2013 mitte midagi enamat. Ta seisis vastu tohutule survele vallutada Bagdad ja see vaoshoitus ei olnud n\u00f5rkus. See t\u00f5i kaasa t\u00f5elise koalitsiooni, legitiimsuse ja v\u00f5idu, kirjeldas USA endine k\u00f5rge diplomaat.<\/p>\n

Aastaid hiljem k\u00e4itus president George W. Bush \u2013 m\u00f5jutatuna samadest n\u00f5unikest, kes olid tema isal edutult soovitanud s\u00f5da laiendada \u2013 teisiti. Selle tulemuseks oli k\u00fcmme aastat s\u00f5da, tugevnenud Iraan ja palju ebastabiilsem piirkond kui varem.<\/p>\n

Kolmas ja k\u00f5ige olulisem viga on Daalderi hinnangul see, et Washingtonis plaane tegevad ametnikud usuvad, et \u00fclekaalukas j\u00f5ud suudab kompenseerida vastase as\u00fcmmeetrilise motivatsiooni. See ei ole aga v\u00f5imalik. Ameerikal v\u00f5ib olla j\u00f5ud, aga teisel poolel on tahe. Vietkong, Taliban, baathistid, islamirevolutsion\u00e4\u00e4rid \u2013 nemad ei paindu. Neil pole kuhugi minna ja midagi kaotada.<\/p>\n

Kui Vietkong alustas 1968. aastal Tet-pealetungi, r\u00fcnnates samaaegselt enam kui 100 linna, nimetas USA s\u00f5jav\u00e4gi seda vaenlase l\u00fc\u00fcasaamiseks. Ja kuigi taktikaliselt oli see \u00f5ige, oli see strateegiliselt vastupidi. Tet-pealetung murdis USA avalikkuse toetuse ja muutis s\u00f5ja kulgu. Vietkong teadis, mille eest nad v\u00f5itlevad, samas kui Washington oli selle idee juba ammu kaotanud, kirjeldas Daalder.<\/p>\n

Aastak\u00fcmneid hiljem Afganistanis kasutas USA eriv\u00e4gesid ja t\u00e4ppispomme ning kukutas Talibani re\u017eiimi vaid m\u00f5ne n\u00e4dalaga. Aga president Bush k\u00fcsis vaid paar p\u00e4eva enne pommitamise algust, et kes hakka riiki juhtima, kui Taliban on kukutatud \u2013 \u00f5iglane k\u00fcsimus, mida keegi ei tulnud enne B-52 pommitajate valmis panekut k\u00fcsima. Eriv\u00e4gede operatsioonid olid geniaalsed, kuid puudus plaan selle kohta, mis edasi<\/p>\n

USA s\u00f5durid \u00f5ppustel Eestis. Autor\/allikas: Kaitsev\u00e4e Peastaap \/ mil.ee<\/p>\n

saab. Lisaks oli al-Qaeda kauaaegne juht Osama bin Laden endiselt vabaduses.<\/p>\n

Seej\u00e4rel saabus Iraak, kus s\u00f5ja arhitektid ennustasid kerget jalutusk\u00e4iku, kus USA v\u00e4gesid tervitatakse vabastajatena. Kuid okupatsiooniv\u00f5imud saatsid Iraagi armee laiali, heites sajad tuhanded relvastatud, alandatud mehed t\u00e4navatele ilma t\u00f6\u00f6 ja tulevikuv\u00e4ljavaateta. J\u00e4rgnenud \u00fclest\u00f5us ei oleks tohtinud kedagi \u00fcllatada, kuid ikkagi see \u00fcllatas k\u00f5iki, kirjeldas Daalder.<\/p>\n

Iraanis varises loogika veelgi kiiremini kokku. Strateegia oli j\u00e4rgmine: tappa riigi k\u00f5rgeim juht ja loota m\u00f5\u00f5dukamale j\u00e4reltulijale. New York Timesi andmetel panid USA ja Iisrael oma lootused endisele presidendile Mahmoud Ahmadinejadile \u2013 kes ise polnud m\u00f5\u00f5dukas \u2013, et t\u00e4ita vaakum. Kuid neil polnud plaani, kuidas teda ametisse panna, plaani, mida teha eba\u00f5nnestumise korral, ega plaani, kuidas takistada Teherani tegemast seda, mida k\u00f5ik teadsid: sulgeda Hormuzi v\u00e4in k\u00f5ikidele laevadele peale omaenda.<\/p>\n

Praegusel hetkel on Ameerika korduvaid eba\u00f5nnestumisi liiga palju, liiga paljude aastak\u00fcmnete jooksul toime pannud liiga paljud erinevad juhid \u2013 nii vabariiklased kui ka demokraadid \u2013, et neid kokkusattumusteks pidada. Need peegeldavad Ameerika s\u00f5japidamisviisi s\u00fcgavamat puuduj\u00e4\u00e4ki, v\u00f5ttis Daalder kokku.<\/p>\n

Ta pakkus ka v\u00e4lja selle, milline peaks olema parem l\u00e4henemine.<\/p>\n

Lahendus<\/p>\n

L\u00e4htepunkt peab olema rohkem alandlikkust ja v\u00e4hem \u00fclbust.<\/p>\n

Jah, USA s\u00f5jav\u00e4gi on erakordne \u2013 nagu t\u00f5i esile Venezuela presidendi Nicol\u00e1s Maduro kinniv\u00f5tmine jaanuaris. \u00dckski teine \u200b\u200bluureteenistus poleks suutnud bin Ladenit leida ja \u00fckski teine \u200b\u200bs\u00f5jav\u00e4gi poleks suutnud teda s\u00fcgavalt Pakistanist \u00e4ra napsata ilma, et keegi seda m\u00e4rkaks. Kuid need h\u00e4mmastavad v\u00f5imed ei asenda selget m\u00f5tlemist ja usaldusv\u00e4\u00e4rset strateegiat, m\u00e4rkis Daalder.<\/p>\n

Taktikaline \u00fcleolek ei taga strateegilist edu rohkem kui taktikaline n\u00f5rkus tagab l\u00e4bikukkumise, r\u00f5hutas ta.<\/p>\n

USA s\u00f5jav\u00e4e juhid m\u00f5istsid seda juba ammu enne, kui Washington selle unustas. 1984. aastal s\u00e4testas toonane kaitseminister Caspar Weinberger \u2013 keda Vietnami ja Liibanoni s\u00f5jad r\u00e4sisid \u2013 oma raamistikus selgelt, millal ja kuidas USA peaks s\u00f5jalist j\u00f5udu kasutama: selged elulised huvid, m\u00e4\u00e4ratletud ja saavutatavad eesm\u00e4rgid, sise- ja rahvusvaheline toetus, \u00fclekaaluka j\u00f5u rakendamine piiratud eesm\u00e4rkide saavutamiseks, selge v\u00e4ljumisstrateegia ja s\u00f5da ainult viimase abin\u00f5una.<\/p>\n

USA \u00fchendatud staabi\u00fclemate komitee endine esimees Colin Powell, kes teenis noore ohvitserina Vietnami s\u00f5jas ja hiljem Weinbergeri s\u00f5jalise abina, t\u00e4psustas ja teravdas neid p\u00f5him\u00f5tteid k\u00fcmme aastat hiljem. M\u00f5lemad mehed olid n\u00e4inud, mis juhtub, kui USA v\u00f5itleb ilma strateegiata, ja soovisid selle kordumist v\u00e4ltida.<\/p>\n

Weinbergeri\/Powelli doktriin on t\u00e4nap\u00e4evalgi \u00f5ige raamistik, r\u00f5hutas Daalder. See ei ole patsifism, see on strateegiline loogika \u2013 loogika, mida rakendati edukalt Lahes\u00f5jas. See on ka t\u00e4pselt see, mis on p\u00e4rast seda igast konfliktist puudunud.<\/p>\n

Kaitseminister Pete Hegseth v\u00f5is k\u00fcll Weinbergeri doktriini nimetada Ameerika j\u00f5u kasutamise juhiseks Iraanis, kuid ta ignoreeris k\u00f5iki selle p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n

USA kaotab pidevalt mitte sellep\u00e4rast, et tema s\u00f5jav\u00e4gi oleks n\u00f5rk, vaid seet\u00f5ttu, et ta valib oma vahendid enne eesm\u00e4rkide m\u00e4\u00e4ratlemist. Seda arvestades pole \u00fcllatav, et inimkonna ajaloo v\u00f5imsaim armee ei suuda v\u00f5ita s\u00f5du, mida ta ise alustab, l\u00f5petas USA endine suursaadik NATO-s oma arvamusartikli.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA-l on k\u00fcll inimkonna ajaloo v\u00f5imsaim s\u00f5jav\u00e4gi, kui riik pole enam kui 30 aasta jooksul v\u00f5itnud \u00fchtegi s\u00f5da,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187326,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,40362,53930,28,29,95,19,25,23,24,22,81429,81430,11943,20,30,92,93,94],"class_list":["post-187325","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iraani-rundamine","tag-ivo-daalder","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa-sojaline-voimsus","tag-usa-sojapidamine","tag-usa-valispoliitika","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116639411102152460","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187325","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187325"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187325\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187326"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187325"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187325"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187325"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}