![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3596338ha0a9t24.png\"\/)
“Midagi t\u00f5elist” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\nM\u00e4rtsi l\u00f5pu ja aprilli alguse\u00a0Zeitgeist\u00a0n\u00e4ib olevat suhtev\u00e4givald ja sellega seotud vastuolud. V\u00f5i nagu \u00fcks filmitegija oma Letterboxi kontol v\u00e4lja t\u00f5i: on t\u00f5esti m\u00e4rgiline, et Evar Anvelti deb\u00fc\u00fct-t\u00e4ispikk “Midagi t\u00f5elist” esilinastus umbes-t\u00e4pselt samal ajal, kui Mallu Mariann Treimann-Legrant pedofiilide ja v\u00e4givallatsejate kohta infot koondava veebilehe l\u00f5i. Kellel p\u00e4riselus arenevatest aruteludest seoses suhtev\u00e4givalla ja s\u00fc\u00fcdlaste \u00fcle omakohtu m\u00f5istmisega v\u00e4heks on j\u00e4\u00e4nud, saab kinosaalist lisa otsida.<\/p>\n
Ontlik pereisa Leo (Jan Uusp\u00f5ld) tahab oma ellu midagi t\u00f5elist \u2014 ta tutvub sotsmeedias lapseohtu naisega. Vastselt vanglast vabanenud Karl (Kristo Viiding) on lubanud k\u00fcll sotsiaalinstantside silmis heaks poisiks hakata, kuid tema uus suhe, \u00fcksik\u00adema Leila (Jaanika Arum), ja tolle napilt teismeline t\u00fctar m\u00e4ngivad avant\u00fcristist Karlile k\u00e4tte j\u00e4rjekordse v\u00f5imaluse elu t\u00e4iel rinnal elada. Pahaaimamatu Leo t\u00f5mmatakse Karli v\u00e4ljapressimiskeemi ning et v\u00e4ltida pedofiilias\u00fc\u00fcdistusega kaasnevat mainekahju, on Leo n\u00f5us sulidest armastajapaarile oma taskud iga kuu t\u00fchjaks puistama. Lugu p\u00f5hineb filmi stsenaristi Martin Alguse samanimelisel romaanil, mis p\u00e4lvis 2018. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ja aasta hiljem Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna.<\/p>\n
Kerjusest kuningaks ja\u00a0vice versa<\/p>\n
Karli ja Leo vastupidiste edukaarte n\u00e4ol lubavad filmi tootjad provotseerivat ja m\u00f5tlemapanevat trillerit, milles k\u00e4sitletakse pornos\u00f5ltuvust, \u00fcksildust, igatsuste illusoorsust ja meeste ootusi iseendale. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Evar Anvelt n\u00e4ib pressis\u00f5numis r\u00f5huvat rohkem emotsioonile \u2014 k\u00fc\u00fcnilisele ja tumedale p\u00f5nevikule. Iseenesest pole sotsiaalsete teemade lahkamises l\u00e4bi trilleri\u017eanri midagi vastuolulist. Vennad Safdied on seda n\u00e4iteks v\u00e4gagi osavalt suutnud teha filmis “Hea aeg” (2017) \u2014 noor ja raevu t\u00e4is suli Connie p\u00fc\u00fcab koos oma puudega venna Ni\u00adckiga heale j\u00e4rjele saada, ent tema s\u00fcdikusest hoolimata lendab pooltoores pangar\u00f6\u00f6vi plaan vastu taevast. Politsei k\u00e4tte langenud Nick satub Rikers Islandi vanglasse ja valvurite hoolimatus sotsiaalsete erivajaduste suhtes juhib ta, ja \u00fches temaga vaataja, aina s\u00fcgavamale Ameerika \u00f5iguss\u00fcsteemi p\u00f5rgusse. Samal ajal m\u00e4ssivad Connie katsed venda p\u00e4\u00e4sta teda aina rohkem tema enda kaevatud skeemidesse. Teatud sarnasust v\u00f5ib n\u00e4ha ka Anvelti ja Safdiede filmi pealkirjade tonaalsuses. “Tugevast stardist” hoolimata ei koge Connie ja Nick midagi, mida saaks ilma irooniata “heaks ajaks” nimetada. Filmis “Midagi t\u00f5elist” satub virtuaalmaailmast armastust otsiv Leo millessegi liigagi t\u00f5elisse, mida ta uneski ei osanud ette n\u00e4ha.<\/p>\n
“Midagi t\u00f5elist” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Kui aga minna kaugemale romaani sisukokkuv\u00f5ttest \u2014 internetist salaja t\u00f5elist armastust otsiv abielumees satub p\u00e4ris maailmas ootamatult petuskeemi \u2014, siis on filmis v\u00e4he n\u00fc\u00fcdisaegset h\u00fcperrealismi lahkavat sotsiaalkriitikat. Mida on siis filmiga ikkagi \u00f6elda tahetud? Kas on tahetud teha lihtsalt p\u00f5nevat lugu?<\/p>\n
Hargnevate teede l\u00f5putu r\u00e4gastik<\/p>\n
Proovime vaadelda asja skeleti tasandil. Tehniliste poole pealt l\u00e4henedes tuleb filmile au anda. Esimene pooltund suudetakse vaatajat konksu otsas hoida. Isegi kui selles hiljem \u00fcksjagu vastuolusid s\u00fcnnib, on Karliga seonduv p\u00f5nevalt \u00fcles ehitatud. \u00dcsna mitut sisup\u00f6\u00f6ret tema arengus toetavad l\u00e4bim\u00f5eldud r\u00fctmiga montaa\u017e ja elektrooniline heliriba. Anvelti, Maarja Nuudi ja Robert Nikolajevi koost\u00f6\u00f6s loodud muusikat tuleb kindlasti esile t\u00f5sta ning nii m\u00f5nigi tr\u00e4kk, eriti filmi pulseeriv algus, v\u00e4\u00e4riks eraldi v\u00e4ljaandmist. Tundub, et \u00fcsna nappide vahenditega \u2014 peaaegu inimt\u00fchi Patarei vangla ja m\u00f5ni pimedas koridoris jaurav\u00a0 narkar \u2014 on suudetud luua \u00fcllatavalt m\u00f5jus pilt Tallinna agulielust. Selline tume ja elektronmuusikasse m\u00e4ssitud pealinna kujutamine n\u00e4itab re\u017eiss\u00f6\u00f6ri ja operaatori tugevat koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Kuna film nii algab kui ka l\u00f5peb kriminaalist Karliga, v\u00f5iks proovida k\u00e4sitleda teda loo peategelasena. Mehe avant\u00fcristlikust ja t\u00e4isringiga samasse kohta v\u00e4lja j\u00f5udvast arenguteest saaks v\u00e4lja lugeda autori soovi luua Ida-
Euroopa oma Sisyphose m\u00fc\u00fct. Miks aga elada kaasa tegelasele, kes p\u00e4rast k\u00e4ivitavat s\u00fcndmust (petuskeemi v\u00e4ljatulek) ja enne finaali p\u00f5rmugi kannatama ei pea?\u00a0 Paremale j\u00e4rjele saamine ei n\u00e4i Leilat ja tema peret eriti vaimustavat ja see r\u00f6\u00f6vib v\u00e4iksemagi v\u00f5imaluse n\u00e4ha Karli manipuleerivat k\u00e4itumist kuidagi heas valguses, taandades ta pigem \u00fcsna igavaks antagonistiks. Omaette k\u00fcsimus on, kas Karli-sugune t\u00e4naval karastunud mees suudaks \u00fcldse kasutada oma kasut\u00fctart pedofiilide peibutisena. Seda t\u00fc\u00fcpi tegelased kipuvad ju olema lastevastaste kurjategijate k\u00f5ige suuremad kohtum\u00f5istjad. Seda enam et alguses on Karl \u00fcsna sihikindel naisepeksjate karistaja. Vastuolud k\u00e4itumises ei anna head v\u00f5tit tema tegude t\u00f5lgendamiseks ja kui tegemist on lihtsalt manipuleeriva ps\u00fchhopaadiga, siis miks ta kahetsema hakkab, kui Lea t\u00fctre elu loo finaalis ohtu satub?<\/p>\n
Skeemi t\u00f5mmatud Leo kannatab sajaga. Ta ei saa tunnistada oma abikaasale, et on tahtnud abielu rikkuda, aga iga p\u00e4evaga tuleb \u00fcha enam ilmsiks mehe rahapuudus ja silmapiiril terendab ka v\u00f5imalik s\u00fc\u00fcdistus pedofiilias. Kahjuks ei suuda ta oma t\u00e4bara olukorraga suurt muud peale hakata, kui “jah” ja “ei” m\u00f6giseda, mis ei tee temast kahjuks Karlile erilist vastast.<\/p>\n
Tulles korraks tagasi filmi turunduses k\u00f5lanud pornos\u00f5ltuvuse ja meeste \u00fcksilduse temaatika juurde, tahaks k\u00fcsida, miks ei antud Leole tegelasena selget p\u00f5hjust oma abielus kahelda. Et illustreerida Karli maskuliinsust, n\u00e4idatakse teda filmi alguses \u00fcsna toorel viisil naisega vahekorras olemas. Kui niimoodi tutvustataks aga Leod? Armastav abikaasa ei suuda vastata Leo nihestunud arusaamale seksuaalsusest, mis\u00a0 p\u00f5hineb pornolehek\u00fclgedel n\u00e4htud, l\u00f5puni mehe ihade jaoks tehtud produktil. V\u00e4\u00e4rinformatsiooni k\u00f5rgajastu kubiseb l\u00f5pututest valetsitaatidest, millest \u00fchte omistatakse iroonilisel kombel h\u00fcperrealismi isale Baudrillardile: “Pornograafia keskmes on seksuaalsus, mida vaevab selle enda kadumine.” Kuidagi pidanuks Leod avama, et vaataja talle kas v\u00f5i mingil vaimuteooria tasemel kaasa suudaks elada, isegi kui tema probleemidega isiklikult samastuda ei saa. Seda v\u00f5imaldavatele motiividele ja teemaarendusele aga erilist t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6rata ja raske on arvata, kas h\u00e4da on loo viimistlemata j\u00e4tmises v\u00f5i j\u00e4i asi raamatu \u00f5igusi omava produktsioonifirma ja re\u017eiss\u00f6\u00f6ri lahkarvamuste taha romaani ekraniseerimisel, nii et turundati filmi, mida l\u00f5puks ei tehtud. Kuna ma pole romaani lugenud , ei julge ma siinkohal p\u00e4rjatud algmaterjali suhtes kriitiline olla.<\/p>\n
Hoopis kolmandat lugu r\u00e4\u00e4gib erinevates kajastustes \u00fcksjagu koomilist vastukaja saanud nunn, kelle abil p\u00fc\u00fctakse loo l\u00f5pul justkui mingit seni avaldumata filosoofilist plaani m\u00e4ngu tuua.<\/p>\n
P\u00fcsivad\u00a0ja ebap\u00fcsivad reaalsused<\/p>\n
Lood on elu metafoorid. Lood alluvad omaenda sisemistele kausaalsusreeglitele. P\u00fcsivad reaalsused on maailmad, milles filmi algul kehtestatud reeglid j\u00e4\u00e4vad samaks kuni filmi l\u00f5puni. \u00dcdini realistlikud filmimaailmad (nt puhtakujuline sotsrealism) on enamjaolt p\u00fcsivad reaalsused, aga selle m\u00e4\u00e4ratluse alla l\u00e4heb ka hulk filme, mis kuuluvad fantaasia valdkonda. Stsenaristikaguru Robert McKee on lahanud seda j\u00e4rgmiselt: “Oletame, et filmis “J\u00e4nes Roger” (1988, re\u017e Robert Zeme\u00adckis) ajab p\u00e4ris inimene taga multifilmi tegelast, j\u00e4nes Rogerit, kes p\u00f5geneb kinnise ukse poole. \u00dcht\u00e4kki muutub j\u00e4nes Roger kahem\u00f5\u00f5tmeliseks pannkoogilatakaks ja libiseb ukse alt sisse. Inimene aga p\u00f5rutab otse vastu ust. Tore. N\u00fc\u00fcd saab sellest aga filmi sisemine reegel: \u00fckski inimene ei suuda j\u00e4nest kinni p\u00fc\u00fcda, sest j\u00e4nes suudab alati kahem\u00f5\u00f5tmeliseks muutudes neil peost libiseda. Sooviks stsenarist m\u00f5nes j\u00e4rgnevas stseenis, et j\u00e4nes kinni nabitaks, peaks ta m\u00f5tlema v\u00e4lja kas mitteinimesest agendi v\u00f5i algse j\u00e4litusstseeni \u00fcmber kirjutama.”1<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3279918h1ed0t24.png\"\/)
“Midagi t\u00f5elist” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Ebap\u00fcsivad reaalsused seevastu on filmimaailmad, kus p\u00f5imuvad erinevad toimimisloogikad; episoodid h\u00fcppavad pidetult \u00fchest “reaalsusest” teise, et tekitada absurditunnet. Sellises maailmas on ainsaks reegliks j\u00e4rjekindlalt reegleid murda. N\u00e4iteks filmis “P\u00fcha T\u00f5nu kiusamine” (2009, re\u017e Veiko \u00d5unpuu) segunevad erinevad maailmad kohe filmi alguses, kui keset\u00a0 iljarepinlikku matuserongk\u00e4iku sapakaroolis olev oss \u00e4kki pangalt merre kihutab. Isa matustelt koju s\u00f5itev T\u00f5nu ajab koduteel autoga kogemata alla koera. Koera metsa alla lohistades avastab ta sealt aga j\u00e4rsku lademetes maha raiutud j\u00e4semeid. P\u00e4rast eba\u00f5nnestunud ja k\u00fcllaltki kummastavat katset politseile oma leiust teada anda naaseb T\u00f5nu realistlikumasse argiellu, abikaasa juurde p\u00f5llul haigutavas uusrajoonis. Kuna loo reeglid on algusest peale olnud \u00fcsna ebakindlad ja erinevate maailmade vastandamine teksti sisse kirjutatud, ei sega T\u00f5nu kodus ja t\u00f6\u00f6kohal valitsev argireaalsus vaatajal uskumast, kui m\u00f5nik\u00fcmmend minutit hiljem Eevald Aaviku kehastatud pastor gravitatsiooni eirab ja m\u00f6\u00f6da kabeliseina vaimust vaevatult \u00fcles tammuma hakkab.<\/p>\n
P\u00f5hjus, miks filmis “Midagi t\u00f5elist” nunn tahtmatult koomiliselt m\u00f5jub, tuleb sellest, et film toimetab l\u00f5viosa ajast just p\u00fcsivas reaalsuses. N-\u00f6 filosoofiline ja maagilisrealistlik plaan tuleb sisse alles viimastel minutitel. M\u00f5nes muusikast kantud sekventsis on k\u00fcll p\u00fc\u00fctud m\u00e4ngu tuua pisut tinglikkust , aga see on seotud rohkem internetitemaatikaga ja m\u00f5jub pigem atmosf\u00e4\u00e4ri loovalt kui sisu kommenteerivalt, mist\u00f5ttu ei teki sellest mingit kandvat loogikat. Vaataja jaoks on nunn aga veel \u00fcks lisakolu juba niigi viiep\u00e4isele h\u00fcdrale, kelle k\u00f5ik koonud \u00fcksteist j\u00e4ravad.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes pole selles midagi traagilist, kui re\u017eiss\u00f6\u00f6ri teine film ja esimene t\u00e4ispikk film stsenaarsel tasandil rappa jookseb. Loo temaatiline puhastamine ongi k\u00f5ige keerulisem asi, mida lavastajal \u00f5ppida, isegi kui algtekst on hea. Nagu Andres S\u00f6\u00f6t on \u00f6elnud: “Selle filmi vigu parandan j\u00e4rgmise filmiga.” Paber ja teater on palju tinglikumad meediumid kui halastamatu kinolina. Ka Tammsaare “T\u00f5e ja \u00f5iguse” I osas puudub kolmeaktiline struktuur, mida eepilise teose ekraniseerimine nii v\u00e4ga vajab.<\/p>\n
1\u00a0Robert McKee 2014. Story. Methuen, lk 53\u201354.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00e4rtsi l\u00f5pu ja aprilli alguse\u00a0Zeitgeist\u00a0n\u00e4ib olevat suhtev\u00e4givald ja sellega seotud vastuolud. V\u00f5i nagu \u00fcks filmitegija oma Letterboxi kontol…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187341,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,34749,208,12877,140,27094,36694,6635,6637],"class_list":["post-187340","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-evar-anvelt","tag-film","tag-martin-algus","tag-meelelahutus","tag-midagi-toelist","tag-silver-oun","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116639528793661784","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187340","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187340"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187340\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187340"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187340"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187340"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}