Miks saavutab \u00fcks laps t\u00e4iskasvanuna tervema ja vastupidavama elu, teine aga kogeb suuremat vaimset pinget, on altim riskik\u00e4itumisele v\u00f5i vastuv\u00f5tlikum kroonilistele haigustele? Arenguid ajas aitab selgitada Eesti laste isiksuse, k\u00e4itumise ja tervise uuring ehk EstChild. 1998. aastal alanud pikiuuring kaasas kaks s\u00fcnnikohorti, kes olid uuringu alguses 9- ja 15-aastased. Samu inimesi on hiljem j\u00e4lgitud 15., 18., 25. ja 33. aasta vanuses. Uuringusse on kaasatud ka nende vanemad.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli ps\u00fchhof\u00fcsioloogia professor ja uuringu eestvedaja Jaanus Harro s\u00f5nul annab EstChildile erilise v\u00e4\u00e4rtuse pikk ajatelg ja rahvastikup\u00f5hine valim. “\u00dchekordne m\u00f5\u00f5tmine n\u00e4itab hetkeolukorda. Kui j\u00e4lgime samu inimesi lapsep\u00f5lvest t\u00e4iskasvanuikka, hakkame n\u00e4gema arenguteid,” \u00fctles Harro.<\/p>\n
EstChildi uuringus on vaadeldud mitmeid tervist m\u00f5jutavaid n\u00e4itajaid. Uuringus on vaadatud biomarkereid, geenivariante, geenide ja keskkonna koosm\u00f5ju, epigeneetilisi markereid, elustiili, pere ja vanemate rolli, isiksusejooni, impulsiivsust, hirme, tasutundlikkust, agressiivsust, s\u00f6\u00f6misk\u00e4itumist, t\u00e4helepanuh\u00e4ire s\u00fcmptomeid ning haridus- ja vaimse tervisega seotud tulemusi. Artikli andmetel v\u00f5imaldab selline andmestik siduda biomarkerid ja elustiili p\u00e4riselu k\u00e4itumise ning arenguteedega.<\/p>\n
Harro s\u00f5nul on uuringu \u00fcks tugevusi v\u00f5imalus \u00fchendada molekulaarne bioloogia ja p\u00e4riselu k\u00e4itumine. “Inimese tervist ja k\u00e4itumist on oluline selgitada geenide ja keskkonna koosm\u00f5jus ning vaadelda ka seda, millises eluetapis m\u00f5ju avaldub,” s\u00f5nas ta. Uuring on andnud uusi teadmisi ka klassikaliste biomarkerite kohta, n\u00e4iteks kolesterooli ja vereliistakute monoamiini oks\u00fcdaasi aktiivsuse t\u00e4henduse kohta.<\/p>\n
\u00dcks EstChildi j\u00e4reldusi puudutab f\u00fc\u00fcsilise ja vaimse tervise p\u00f5imumist. Artiklis r\u00f5hutatakse, et vaimset ja f\u00fc\u00fcsilist tervist k\u00e4sitletakse sageli eraldi, kuigi vaimne tervis m\u00f5jutab kogu organismi tervist ning vastupidi. Tervisek\u00e4itumise ja \u00fchiste riskimehhanismide m\u00f5ju on omavahel tihedalt seotud.<\/p>\n
See teadmine on t\u00e4htis ka krooniliste haiguste ennetuses. \u00dcks uuringu autor oli Tervise Arengu Instituudi teadussekret\u00e4r Katre Sakala, kelle s\u00f5nul m\u00e4rgatakse kroonilisi haigusi sageli siis, kui inimesel on juba k\u00f5rge verer\u00f5hk, \u00fclekaal, veresuhkru probleemid v\u00f5i diagnoos.\u00a0<\/p>\n
“EstChildi-sarnased pikiuuringud tuletavad meelde, et terviseriskid hakkavad kujunema palju varem, kui neid tavaliselt m\u00e4rgatakse. Lapse igap\u00e4evane keskkond, liikumisaktiivsus ja -v\u00f5imalused, uni, vaimne heaolu, pere toimetulek ja koolikogemus loovad mustreid, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada hilisemat tervisek\u00e4itumist,” \u00fctles Sakala.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul aitab selline vaade nihutada ennetust tagaj\u00e4rgedelt p\u00f5hjustele. “Kui tahame v\u00e4hendada krooniliste haiguste koormust, peab tervist toetav valik olema kodus, koolis, kogukonnas ja tervishoius lihtne,” lisas ta.<\/p>\n
EstChildi tulemused aitavad m\u00f5ista, miks on osa bioloogilise ps\u00fchhiaatria leidudest keeruline korrata. Inimese areng s\u00f5ltub vanusest, soost, perekonnast, \u00fchiskondlikust taustast ja ajast, milles ta kasvab. Artiklis r\u00f5hutavad teadlased, et keskkondlik varieeruvus v\u00f5ib raskendada tulemuste t\u00e4pset kordamist, kui uuringutes ei suudeta olulisi keskkonnategureid kirjeldada.<\/p>\n
Eesti pikiuuringu erip\u00e4ra on seegi, et see j\u00e4lgib s\u00fcnnikohorte, kes kasvasid \u00fcles \u00fchiskondliku muutuse ajal. EstChild on aidanud s\u00f5nastada h\u00fcpoteese selle kohta, kuidas \u00fchendada molekulaargeneetikat ja sotsioloogiat ning kuidas pere ja vanemate roll j\u00e4reltulijate k\u00e4itumist kujundab.<\/p>\n
Jaanus Harro s\u00f5nul teeb see uuringu rahvusvaheliselt v\u00e4\u00e4rtuslikuks. “Kui uurime inimest ainult laboris v\u00f5i v\u00e4ga valitud r\u00fchmades, j\u00e4\u00e4b osa tegelikust elust n\u00e4gemata. Rahvastikup\u00f5hine pikiuuring aitab m\u00f5ista, kuidas bioloogilised eelsoodumused ja elukeskkond p\u00e4riselus kokku saavad,” lausus ta.<\/p>\n
Katre Sakala r\u00e4\u00e4kis, et selline teadmine annab tuge ka poliitikakujundamisele. “Rahvatervises on oluline teada, millal riskid hakkavad kujunema ja millised keskkonnad neid v\u00f5imendavad v\u00f5i leevendavad. See aitab otsustada, kuhu suunata koolikeskkonna tegevused, kogukondlikud ennetusprogrammid, vanemluse tugi ja tervishoiu varajane sekkumine,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Krooniliste haiguste ennetus algab seega lapsep\u00f5lves, kus kujunevad liikumisharjumused, une- ja toitumismustrid, eneseregulatsioon, vaimne vastupidavus ja kogemus sellest, kui lihtne v\u00f5i keeruline on tervist toetavalt elada.<\/p>\n
EstChildi laiem s\u00f5num on, et terviseriskid kujunevad ajas. Neid vormivad geenid, keha, pere, keskkond ja \u00fchiskondlikud olud koos. Just seet\u00f5ttu vajab ennetus pika vaatega otsuseid, mis toetavad inimest enne, kui riskid on haiguseks kujunenud.<\/p>\n
Tervise Arengu Instituut tutvustab krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist ja ennetuse v\u00f5imalusi 26. mail teadusseminaril “Krooniliste haiguste riskitegurite kujunemine: teadusest tegudeni”.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Miks saavutab \u00fcks laps t\u00e4iskasvanuna tervema ja vastupidavama elu, teine aga kogeb suuremat vaimset pinget, on altim riskik\u00e4itumisele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187347,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,81433,34,36,31,32,21,55495,81432,28,29,19,25,563,23,24,22,20,30],"class_list":["post-187346","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estchild","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaanus-harro","tag-katre-sakala","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tervise-arengu-instituut","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116639544614403936","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187346"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187346\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187347"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187346"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187346"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}