M\u00f5istmaks, kuidas kolooniad juhi kaotusele reageerivad, eemaldasid University College Londoni teadlased katse k\u00e4igus v\u00e4ljakujunenud kolooniatest kuningannad ning n\u00e4gid, et sellele j\u00e4rgnes kohene segadus.<\/p>\n
Sujuva v\u00f5imu \u00fcleandmise asemel kaasnes juhivahetusega paljude r\u00fchmaliikmete vaheline intensiivne konflikt. Emaste vahelised agressiivsed kokkup\u00f5rked sagenesid, kuna mitmed herilased v\u00f5itlesid paljunemis\u00f5iguse \u00fcle ning koloonia tavap\u00e4rane sotsiaalne v\u00f5rgustik lagunes kiiresti koost.\u00a0<\/p>\n
Kuid vaatamata tekkinud segadusele, kolooniad ei h\u00e4vinenud. M\u00e4su ajal hoidis pesa toimimas hoopis eraldiseisev r\u00fchm isendeid, keda teadlased nimetavad tasakaalustajateks (compensators). Need isendid hoidusid agressiivsetest konfliktidest ja v\u00f5imuv\u00f5itlusest ning panustasid selle asemel elut\u00e4htsatesse \u00fclesannetesse, nagu n\u00e4iteks toidu otsimine ja j\u00e4rglaste eest hoolitsemine. Neid \u00fclesandeid t\u00e4ites aitasid nad s\u00e4ilitada \u00fchiskonna toimimist ka suure sotsiaalse segaduse ajal.<\/p>\n
Tasakaalustajad ei erinenud aga bioloogiliselt nendest isenditest, kes osalesid v\u00f5itlustes. Teadlaste s\u00f5nul viitab see asjaolule, et taoline k\u00e4itumine peegeldab pigem strateegilisi otsuseid kui ettem\u00e4\u00e4ratud rolle. Osa herilasi v\u00f5ib n\u00e4ha dominantsuse saavutamist kui parimat v\u00f5imalust koloonia p\u00fcsimise tagamiseks, samas kui teised p\u00fc\u00fcavad seda saavutada j\u00e4rglaste eest hoolitsemisega.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3596464he0e7t24.png\"\/)
Rahumeelsed herilased ei erinenud bioloogiliselt nendest isenditest, kes osalesid v\u00f5itlustes. Autor\/allikas: University College London<\/p>\n
Uuringu autor dr Owen Corbett nentis, et kuigi konflikt p\u00e4rast kuninganna eemaldamist oli intensiivne, ei andnud see toimunust t\u00e4ielikku pilti. Ta selgitas, et ajal, mil osa isendeid v\u00f5itles v\u00f5imu p\u00e4rast, hoidusid teised konfliktist t\u00e4ielikult ehk koost\u00f6\u00f6 ei kadunud, vaid \u00fclesanded jagati lihtsalt \u00fcmber.<\/p>\n
Uuring pakub haruldast sissevaadet troopiliste herilaste paljunemis\u00f5iguse edasiandmisesse, mida on t\u00e4naseni v\u00e4he uuritud. Enamik varasemaid kolooniate uuringuid on keskendunud parasv\u00f6\u00f6tme liikidele, keda leidub n\u00e4iteks Euroopas v\u00f5i P\u00f5hja-Ameerikas ning kellel on rangelt korrastatud hierarhiad ja ennustatavad juhivahetuse reeglid. V\u00e4rske uuring k\u00e4sitles aga palju v\u00e4hem t\u00e4helepanu saanud r\u00fchma agressioonile tuginevat s\u00fcsteemi ning laiendab arusaama erinevatest viisidest, kuidas loomariigi kooslused v\u00f5imukonflikte lahendavad.<\/p>\n
Tulemused seavad kahtluse alla levinud arusaama, et sotsiaalse koosluse juhivahetus peab toetuma reeglitele, et tagada s\u00fcsteemi stabiilsus. Kuigi sageli eeldatakse, et agressioonil p\u00f5hinev juhivahetus on p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4miseks liiga kulukas, selgub uuringust, et sellised s\u00fcsteemid v\u00f5ivad olla eluj\u00f5ulised, kui tasakaalustajad korvavad konflikti kahjud.<\/p>\n
Uuringu kaasautor professor Seirian Sumner t\u00f5i v\u00e4lja, et loomariigi konfliktide m\u00f5istmine aitab vaadata ka inimeste vahelisele koost\u00f6\u00f6le uue pilguga. Ta lisas, et segastel aegadel s\u00f5ltub \u00fchiskond neist, kes teevad taustal elut\u00e4htsat t\u00f6\u00f6d, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad inimesed olla paljuski herilastega sarnasemad, kui seni on arvatud.<\/p>\n