Viimastel kuudel sagenenud GPS-h\u00e4ired L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas m\u00f5jutavad nii tsiviillennundust kui ka s\u00f5jalises kasutuses olevaid droone. Teadlase s\u00f5nul peab lennundus ja kaitsesektor \u00fcha enam arvestama olukorraga, kus GPS ei pruugi olla usaldusv\u00e4\u00e4rne ning alternatiivsed navigatsioonis\u00fcsteemid muutuvad tavap\u00e4raseks.<\/p>\n
H\u00e4ired m\u00f5jutavad nii tsiviillennundust kui ka s\u00f5jalises kontekstis kasutatavaid droone. Hiljuti kirjutas rahvusvaheline meedia juhtumist, kus Eestist Suurbritanniasse liikunud Briti kaitseministri lennuki GPS-signaal oli v\u00e4idetavalt h\u00e4iritud. Samal ajal on t\u00e4helepanu saanud k\u00fcsimus, miks Ukraina s\u00f5jaga seotud droonid satuvad aeg-ajalt L\u00e4ti v\u00f5i Soome \u00f5huruumi.<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikooli vanemlektor Ivo M\u00fc\u00fcrsepp r\u00e4\u00e4kis “Terevisioonis”, et GPS-h\u00e4irete puhul kasutatakse sageli \u00fcht \u00fcldist m\u00f5istet, kuigi tegelikult tuleb eristada v\u00e4hemalt kahte erinevat tehnoloogiat: segamist ja eksitamist. “Segamine t\u00e4hendab p\u00f5him\u00f5tteliselt seda, et karjutakse p\u00e4ris signaalist \u00fcle. Eksitamine on natuke keerukam: seadmele sosistatakse ette vale asukoht,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Eksitamine t\u00e4hendab olukorda, kus lennuk v\u00f5i droon ei pruugi kaotada signaali t\u00e4ielikult, vaid saab hoopis valed koordinaadid ja liigub seet\u00f5ttu soovimatule trajektoorile. Just see muudab GPS-h\u00e4ired s\u00f5jalises kontekstis eriti problemaatiliseks.<\/p>\n
Lennukite kogutud andmed GPS-h\u00e4irete kohta n\u00e4itavad selget mustrit. Kui suurem osa L\u00e4\u00e4ne-Euroopast ja P\u00f5hja-Ameerikast paistab h\u00e4irekaartidel peaaegu probleemivaba, siis Venemaa piirialade \u00fcmbruses on m\u00e4rgata ulatuslikke kollaseid ja punaseid piirkondi. Punane t\u00e4histab alasid, kus \u00fcle k\u00fcmnel protsendil viimase \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul piirkonda l\u00e4binud lennukitest on tuvastanud GPS-h\u00e4ireid.<\/p>\n
Eesti ja Soome \u00fcmbrus ning Kaliningradi piirkond kuuluvad just selliste alade hulka. M\u00fc\u00fcrsepa s\u00f5nul ei t\u00e4henda see tingimata \u00fche v\u00e4ga v\u00f5imsa segamiss\u00fcsteemi olemasolu, vaid pigem mitmest seadmest koosnevat v\u00f5rgustikku.<\/p>\n
“Siinsamas piiri taga on neid segajaid p\u00e4ris mitu. V\u00e4idetavalt on seal \u00fcsna suur v\u00f5rk v\u00e4iksemaid segajaid, mis paigutatakse n\u00e4iteks mobiilsidemastidesse. Iga\u00fcks neist v\u00f5ib katta umbes 25 kilomeetri raadiusega ala,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Selliste s\u00fcsteemide eesm\u00e4rk on eesk\u00e4tt kaitsta Venemaa territooriumil asuvaid strateegilisi objekte droonir\u00fcnnakute eest. Kuna Ukraina on s\u00f5ja jooksul sihtinud ka s\u00fcgavamal Venemaa territooriumil asuvaid objekte, on navigatsioonih\u00e4irete tekitamine muutunud \u00fcheks kaitsemeetmeks.<\/p>\n
GPS-satelliidid asuvad umbes 20 000 kilomeetri k\u00f5rgusel Maa kohal. Selle pika vahemaa t\u00f5ttu j\u00f5uab satelliidi signaal maapinnale suhteliselt n\u00f5rgana. Just see muudabki selle segamise lihtsaks..<\/p>\n
M\u00fc\u00fcrsepa s\u00f5nul ei pea segamisseadmed tingimata olema v\u00e4ga keerukad ja hiiglaslikud. V\u00e4iksemaid GPS-segajaid on v\u00f5imalik ehitada \u00fcsna kompaktsetest komponentidest ning neid saab kasutada piiratud ulatuses isegi kaasaskantavate seadmetena. Eestis on selliste seadmete kasutamine \u00fcldjuhul keelatud, kuid tehnoloogia ise pole uus ega raskesti k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n
Ta t\u00f5i n\u00e4iteks programmeeritavad raadioseadmed, mille funktsiooni saab muuta tarkvara abil. Sama seade v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tada n\u00e4iteks raadiona, mobiilsidemastina v\u00f5i GPS-segajana. “Sellise v\u00e4ikse seadmega saab v\u00f5ib-olla segada m\u00f5nek\u00fcmne v\u00f5i m\u00f5nesaja meetri ulatuses. Sadade kilomeetrite m\u00f5ju jaoks on vaja juba suuremaid s\u00fcsteeme ja rohkem v\u00f5imsust,” selgitas ta.<\/p>\n
GPS-h\u00e4irete vastu v\u00f5itlemiseks kasutatakse mitmeid tehnoloogiaid. Lennukites on n\u00e4iteks olemas inertsiaalsed navigatsioonis\u00fcsteemid, mis arvutavad asukohta liikumise p\u00f5hjal ega s\u00f5ltu satelliitsignaalidest. Samuti saab arendada seadmeid, mis v\u00e4hendavad segamise m\u00f5ju v\u00f5i filtreerivad v\u00e4lja h\u00e4ireid. Need lahendused on aga kallid ning seni pole neid olnud k\u00f5ikjal vaja rakendada.<\/p>\n
Lisaks seab piiranguid ka f\u00fc\u00fcsika. Raadiolained ei levi l\u00f5putult ning nende m\u00f5ju v\u00e4hendavad n\u00e4iteks maapinna kumerus ja takistused. Mida kaugemale soovitakse segamiss\u00fcsteemi m\u00f5ju ulatada, seda k\u00f5rgemale tuleb seadmed paigutada ja seda suurem peab olema v\u00f5imsus.<\/p>\n
Ivo M\u00fc\u00fcrsepa s\u00f5nul tuleb arvestada, et sajaprotsendilist kaitset ei ole v\u00f5imalik saavutada. Nii nagu k\u00fcberr\u00fcnnakute v\u00f5i \u00f5hut\u00f5rje puhul, j\u00e4\u00e4b ka siin alati alles teatav risk. See t\u00e4hendab, et nii lennundus, kaitsesektor kui ka kriitiline taristu peavad \u00fcha enam valmistuma olukorraks, kus satelliitnavigatsioon ei pruugi olla alati usaldusv\u00e4\u00e4rne ning alternatiivsed s\u00fcsteemid muutuvad tavap\u00e4raseks, mitte erandiks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimastel kuudel sagenenud GPS-h\u00e4ired L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas m\u00f5jutavad nii tsiviillennundust kui ka s\u00f5jalises kasutuses olevaid droone. Teadlase s\u00f5nul peab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187488,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,1274,37,33,35,34,36,31,32,12321,67551,81465,21,81464,62288,28,29,383,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-187487","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-droonid","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gps","tag-gps-haired","tag-gps-signaal","tag-headlines","tag-ivo-muursepp","tag-laanemere-piirkond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lennundus","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116640189421442199","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187487","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187487"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187487\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187488"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187487"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187487"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187487"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}