M\u00f5ttet\u00f6\u00f6ga tegelejate jaoks on p\u00f5hitegevus m\u00f5tlemine. Poliitikute jaoks on p\u00f5hitegevus poliitika tegemine. Puhuti aga teevad m\u00f5tlejad poliitikat ja poliitikud m\u00f5tlevad. Erineva m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 viljad vormuvad tihti ettekanneteks, anal\u00fc\u00fcsideks, raportiteks. Kaks aastat tagasi ilmus Euroopa ja selle kaitsev\u00f5ime seisukohalt mitu kasulikku raportit.<\/p>\n
Need olid Itaalia endise peaministri Enrico Letta raport Euroopa \u00fchisturust, milles ka kaitset\u00f6\u00f6stus teemaks. Teiseks Euroopa Keskpanga endise presidendi Mario Draghi raport Euroopa Liidu reformide vajalikkusest ja s\u00fcgisel n\u00e4gi ilmavalgust Soome endise presidendi Sauli Niinist\u00f6 raport Euroopa tsiviil- ja s\u00f5jalisest valmidusest. Neist enim on vast r\u00e4\u00e4gitud Draghi raportist, millel on k\u00fcll m\u00f5ju olnud, kuid tundub, et mitte piisavalt.<\/p>\n
Draghi raportile tasub juurde lugeda tema hilisemaid m\u00f5tteavaldusi, kasv\u00f5i t\u00e4navu mais Karl Suure auhinna vastuv\u00f5tmisel peetud k\u00f5net. Arvestades Ukraina s\u00f5da ja ookeani tagant valguvat kaootilisust tasub meenutada Draghi hoiatust, et Euroopa \u00fcks suur haavatavus on tema strateegiline s\u00f5ltuvus. Ja teiseks tema tungivat viidet pragmaatilise f\u00f6deralismi vajadusele Euroopas.<\/p>\n
See k\u00f5ik puudutab ka kaitsevaldkonda. \u00d5igemini on see k\u00f5ik strateegiline pundar, milles p\u00f5imuvad julgeolek, tehnoloogia kui oleviku ja l\u00e4hituleviku v\u00f5tmeteema, kaubandus, energeetika ja palju muud.<\/p>\n
T\u00e4navu mais ilmus veel \u00fcks Niinist\u00f6 nime kandev raport, sedapuhku Euroopa julgeoleku konkreetsemate arendamisteede teemal. Niinist\u00f6 on selle mitme m\u00f5ttekoja \u00fchis\u00fcllitise koostanud t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht, osalisi oli kokku 23, vahetult kirjutajaid kolm\u2013neli, pluss veel vaatlejad ja ka raporti esitleja oli tegelikult Steven Blockmans. Kuid see on vormi poole pealt. Kui eelmise Niinist\u00f6 raportiga v\u00f5rrelda, siis seekordne on palju sihitum ja edasiseks arendamiseks ainet pakkuv. Loodetavasti ei j\u00e4\u00e4 see pelgalt m\u00f5tteharjutuseks.<\/p>\n
Raporti pealkiri \u00fctleb \u00fcldsuunitluse kohe \u00e4ra: “Rohkem Euroopat kaitsevaldkonnas”. Soome Yleisradiole antud intervjuus m\u00e4rkis Niinist\u00f6, et ta olla juba Donald Trumpi esimesel presidendiajal selgitanud tollele euroopalikuma NATO m\u00f5ttesuunda. Aga noh, Trumpile v\u00f5ib ju palju selgitada v\u00f5i seletada, vaevalt et see pikka m\u00f5ju omab. Seekordset raportit nimetab Niinist\u00f6 esimeseks konstruktiivseks Euroopa n\u00e4gemuseks sel teemal.<\/p>\n
\u00dcllitis pakub kolm teed Euroopa kaitsev\u00f5ime arendamiseks tingimustes, kus USA osalus v\u00e4heneb v\u00f5i isegi mingil ajal kaob. Esimene tee on NATO Euroopa samba tugevdamine ehk euroopalikum allianss. See on ka t\u00f6\u00f6r\u00fchma eelistatuim variant.<\/p>\n
Eesm\u00e4rk oleks USA kaasatuse s\u00e4ilitamine k\u00f5ige kriitilisemates valdkondades, rajades samal ajal euroopalikumat struktuuri. See t\u00e4hendaks ka NATO juhtstruktuuri euroopalikustamist. Kui NATO v\u00e4gede \u00fclemjuhataja roll j\u00e4\u00e4ks ameeriklastele, v\u00e4hemalt esialgu, siis mitmete \u00fche- kuni kolmet\u00e4rnikindralite ametikohad peaksid minema eurooplastele. Nende seas oleksid eelk\u00f5ige luure, operatsioonide ja planeerimise valdkondade juhtimine.<\/p>\n
Taastada tuleks NATO Eurogrupp, mis eksisteeris aastail 1968\u20131993. S\u00f5jaline paigutumine tuleks korraldada Euroopa liikmesmaade regionaalsete gruppide alusel, n\u00e4iteks idatiib, Arktika ja Vahemere piirkond.<\/p>\n
Vajalik on komandokeskuste viimine v\u00f5imalikule tegevuspiirkonnale l\u00e4hemale. See t\u00e4hendaks n\u00e4iteks maav\u00e4gede staabi tugevdamist Soomes, Mikkelis ja idatiiva eest vastutava \u00fchendstaabi rolli \u00fcleviimist Brunssumist Hollandis uude maav\u00e4gede staapi Poolas. Selle v\u00e4ejuhatuse eesotsas oleks \u00fche Ida-Euroopa riigi k\u00f5rge ohvitser. Brunssumis saaks aga olema NATO v\u00e4gede Euroopa \u00fchendstaap, mis planeeriks ja juhiks Euroopa veetavaid NATO operatsioone.<\/p>\n
“Euroopa Liit aitaks kokku lepitud sihid konkreetseteks investeeringuteks ja s\u00f5jalisteks vahenditeks muuta.”<\/p>\n
Suur roll oleks NATO ja Euroopa Liidu koost\u00f6\u00f6 tugevdamisel. NATO roll oleks peamiselt koordineerimine ja standardite kujundamine, kuna \u00fchisrahastus on alliansil tagasihoidlik. Euroopa Liit aitaks aga kokku lepitud sihid konkreetseteks investeeringuteks ja s\u00f5jalisteks vahenditeks muuta.<\/p>\n
Teine pakutud tee on Euroopa uus multilateralism. See eeldab olemasolevate v\u00f5imete kaardistamist ja kriisiplaanide koostamist juhuks, kui USA v\u00f5i m\u00f5ni muu liikmesriik muudab NATO tegevusv\u00f5imetuks. Vajalik on v\u00f5imekate, tahtekindlate ja usaldusv\u00e4\u00e4rsete Euroopa riikide tuumikr\u00fchma loomine.<\/p>\n
Lisaks n\u00e4hakse ette P\u00f5hja-Atlandi N\u00f5ukogu konsensusest mitte s\u00f5ltuva Euroopa julgeolekun\u00f5ukogu loomine. Julgeolekun\u00f5ukogul peaks toeks olema oma komandostruktuur, kindel s\u00f5jaline eelarve ja paljurahvuselised kaitsej\u00f5ud. See t\u00e4hendaks ilmselt tahtekoalitsioone ehk minilateralismi, mille puhul olemasolevad r\u00fchmitused, nagu n\u00e4iteks Prantsusmaa, Saksamaa ja \u00dchendkuningriigi kolmik v\u00f5i P\u00f5hjamaade r\u00fchm laieneksid.<\/p>\n
Pakutakse nii-\u00f6elda kihilist strateegiat. Kahepoolsed partnerlused oleksid \u00fcks kiht, regionaalsed r\u00fchmitused teine ja NATO oleks kolmas kiht. Seejuures Euroopa Liit oleks kaasatud k\u00f5igis kihtides.<\/p>\n
Kolmas pakutud tee on Euroopa Liidu juhitav kaitsekoost\u00f6\u00f6, mis t\u00e4hendaks EL-i vastastikuse kaitse klausli reaalseks muutmist. Liidu kaitsekoost\u00f6\u00f6 tuleks panna teenima \u00fchiseid strateegilisi huve. Senistele projektidele, nagu idatiiva valve, droonialgatus, \u00f5hukilp ja kosmosekilp, tuleks lisada kaugl\u00f6\u00f6giv\u00f5imekuse kasvatamine ja pilvandmet\u00f6\u00f6tlus Euroopa s\u00f5jav\u00e4gede andmevahetuse kiirendamiseks. Ka Euroopa Liidu v\u00f5imepaketid vajaksid arendamist.<\/p>\n
Ja l\u00f5puks on vajalik \u00fchtne poliitiline juhtimine rajamaks t\u00f5eline Euroopa kaitse\u00fchendus, millel on ka relvaj\u00f5ud t\u00e4itmaks \u00fclesandeid \u00fchtse julgeolekukontseptisooni alusel.<\/p>\n
Kuigi t\u00f6\u00f6r\u00fchma eelistus on esimene tee, tundub, et seda n\u00e4hakse siiski kui esimest astet teisele ja kolmandale tasemele arenemisel. Kui see tekst panna kokku pragmaatilise f\u00f6deralismiga, t\u00e4hendab see l\u00e4hiajal eelk\u00f5ige tahtekoalitsioonide alusele minekut, kuid ka Euroopa Liidus enamush\u00e4\u00e4letuse laiendamist.<\/p>\n
M\u00f5tteliselt v\u00f5iks kujutada regiooni, mis ulatuks Arktikast P\u00f5hjamaade ja Bukaresti \u00dcheksa liikmesmaade, v\u00f5i neist osade, kaasamisega Aadria ja Musta mereni. Ja n\u00e4eks kindlasti tulevikus ette ka Ukraina kaasamist praegu ilmselt tegusaima s\u00f5jalise j\u00f5una Euroopas.<\/p>\n
L\u00f5petuseks veelkord kaks v\u00f5tmeterminit: pragmaatiline f\u00f6deralism ja minilateralism. Ehk on neil m\u00f5ju ka Euroopa Liidu uuele julgeolekustrateegiale. Igal juhul n\u00e4ikse asjaga kiire olevat ja loodetavasti j\u00f5uab see ka poliitikute m\u00f5ttemasinav\u00e4rki.<\/p>\n
Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5ttet\u00f6\u00f6ga tegelejate jaoks on p\u00f5hitegevus m\u00f5tlemine. Poliitikute jaoks on p\u00f5hitegevus poliitika tegemine. Puhuti aga teevad m\u00f5tlejad poliitikat ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187516,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,81478,34,36,590,31,32,4271,4273,21,498,23466,2164,40078,28,29,95,15294,54,19,81479,25,21227,1049,33438,23,24,22,325,20,96,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-187515","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-enrico-letta","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-julgeolek","tag-kaitsekoostoo","tag-kaitsetoostus","tag-kaitsevaldkond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mario-draghi","tag-nato","tag-news","tag-pohja-atlandi-noukogu","tag-populaarseimad-lood","tag-sauli-niinisto","tag-soda","tag-sojaline-kaitse","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187515","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187515"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187515\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187516"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187515"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187515"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187515"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}