Louvre’i otsus suunata “Mona Lisa” juurde saabuvad k\u00fclastajad eraldi trajektoorile ei lahenda ainult muuseumi ummikuid, vaid peegeldab s\u00fcgavamat muutust selles, kuidas inimesed kogevad kultuuri, autentsust ja iseennast. Kunagisest halvamaiguliseks peetud enesedemonstratsioonist on saanud digitaalne eksistentsi kinnitus, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n
Pole kuigi palju aega m\u00f6\u00f6das, kui poseerimises n\u00e4hti halvamaigulist k\u00e4itumist: ebakindluse odavat v\u00e4ljendust. Eksisteerisid omad p\u00fchad paigad ja olukorrad. N\u00e4iteks kunstin\u00e4itusel m\u00f5ne suurmeistri teose ees oli tavaks olla hiirvaikne, liikuda endale t\u00e4helepanu t\u00f5mbamata, m\u00f5tiskleda omaette, v\u00f5ib-olla isegi hetkeks end kogetavasse elamusse unustades.<\/p>\n
Mingil hetkel kord muutus. N\u00e4ituse k\u00fclastamise t\u00e4hendus pole enam sama. Objekt on vaatleja jaoks t\u00e4iesti teisej\u00e4rguline. Oluline on see, kes on saabunud objekti juurde.<\/p>\n
Kiirustava ja m\u00fcrarohke maailma taustal m\u00e4rkamatu aeglusega kulgenud kultuurilist muutust illustreerib maailma kuulsaima muuseumi hiljutine otsus kolida Leonardo da Vinci “Mona Lisa” omaette, umbes 3000 ruutmeetri suurusele n\u00e4itusepinnale. P\u00e4evas k\u00e4ib kuulsat maali vaatamas ligemale 30 000 inimest.<\/p>\n
Tehniliselt ega kognitiivselt ei saa seda nimetada vaatamiseks. Protsess meenutab kultuuri konveierilinti, milles objektiga ollakse vastamisi heal juhul paark\u00fcmmend sekundit ja suure t\u00f5en\u00e4osusega nelja-viie inimese selja taga. Pildi n\u00e4gemine v\u00f5ib osutuda pettumuseks. Esiteks on see oodatust v\u00e4iksem. Teiseks hoiavad k\u00fclastajad k\u00e4si peakohal. Nad ei tee hommikv\u00f5imlemist, vaid p\u00fc\u00fcavad teha selfit.<\/p>\n
Muuseum otsustas k\u00fclastajaid aidata. Kliendid v\u00f5ib tinglikult jagada kaheks. \u00dched tulevad sinna peamiselt selfie p\u00e4rast. Teised soovivad k\u00fclastada ka muid kunstiteoseid. T\u00e4nu kuulsa maali p\u00f5hjustatud ummikule on m\u00f5lema grupi olukord suboptimaalne.<\/p>\n
Muuseum otsustas rajada turistidele justkui m\u00f6\u00f6das\u00f5idutee. Need, kes soovivad olla hetkeks koos kuulsa Giocondaga, ei pea k\u00fclastama \u00fclej\u00e4\u00e4nud Louvre’i. Nad ei pea enam ootama pikas j\u00e4rjekorras, vaid sisenevad suurde saali, teevad kohustuslikud selfied ning v\u00e4ljuvad, p\u00f5hjustamata ummistusi neile, kes soovivad vaadata muuseumi tuhandeid teisi meistriteoseid.<\/p>\n
Louvre’i logistilise probleemi lahendus on samal ajal diagnoos. Masside palver\u00e4nnak “Mona Lisa” juurde ei ole seotud visuaalse hinnangu ega m\u00f5tiskeluga. Iga\u00fcks selles saalis on seda pilti n\u00e4inud sadu kordi. Pilt saab tuttavaks juba kooli\u00f5pikust ja muutub visuaalseks m\u00fcraks lugematutes reklaamides. Seet\u00f5ttu ei lisa Pariisi muuseumi k\u00fclastamine palju uut. Pigem ei n\u00e4egi maali kuigi h\u00e4sti.<\/p>\n
Pildi k\u00fclastamisel peab olema muu p\u00f5hjus. Ps\u00fchholoog Paul Bloom pakub raamatus “How Pleasure Works”, et inimesed ei koge meelehead pelgalt sensoorse sisendi p\u00f5hjal ehk antud juhul kuulsat pilti n\u00e4hes. Objektist saadav rahulolu s\u00f5ltub suuresti t\u00e4iendavatest uskumustest selle ajaloo, p\u00e4ritolu ja raskesti tabatava, kuid reaalse olemuse ehk n-\u00f6 essentsi kohta. Meid ei rahulda pildi t\u00e4pne koopia, mis n\u00e4eb v\u00e4lja nagu originaal. Tahaksime olla nende molekulide l\u00e4heduses, mida puudutas Leonardo pintsel.<\/p>\n
Digitaalsed t\u00f6\u00f6riistad muudavad seda tunnetust. Enam ei piisa olulise objekti juures viibimise pakutud essentsi kogemisest. N\u00fc\u00fcd peab objekt kinnitama meie kohalolekut. “Mona Lisa” ees tehtud selfie on kujunenud digitaalse eksistentsi t\u00f5endiks.<\/p>\n
Kunagi halvamaiguliseks peetud enesedemonstratsiooni peetakse n\u00fc\u00fcd eksistentsiaalseks vajaduseks. Pilditegija saab kinnitada, et tema on t\u00f5eline, sest ta seisab t\u00f5elise meistriteose ees. Maailm omandab v\u00e4\u00e4rtuse ainult niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd see toimib isikliku br\u00e4ndi taustana.<\/p>\n
Samal ajal kasvab kollektiivne paanika pilte loova tehisintellekti p\u00e4rast. Selle looming pidavat olema \u00f5\u00f5nes. Tehisintellekt lihtsalt matkivat inimese sarnasust. Selle toodangus puuduvat t\u00f5eline essents, inimlik olemus.<\/p>\n
Ent kui tuhanded inimesed k\u00e4sitlevad iga p\u00e4ev maailma kuulsaimat maali rekvisiidina p\u00f5gusale digitaalsele spektaaklile, etendavad ka nemad vaid v\u00f5ltsi kogemust. Nad loovad v\u00e4ikese dopamiinilaksu nimel sotsiaalmeediasse digitaalse peegelduse v\u00e4idetavast essentsist.<\/p>\n
See sotsiaalne protsess meenutab simulatsioonih\u00fcpoteesi loogikat, mille j\u00e4rgi kogu meie universum v\u00f5ib olla kunstlik konstruktsioon, mis t\u00f6\u00f6tab tohutus arvutis. Teooria pooldajad v\u00e4idavad, et k\u00f5rgelt arenenud tsivilisatsioon ehitaks l\u00f5puks simulatsioone, sest maailmast pealiskaudse mulje loomiseks kulub v\u00e4hem ressursse kui f\u00fc\u00fcsilise reaalsuse loomiseks.<\/p>\n
Tegelikkuse kogemiseks piisab h\u00e4sti koostatud muljest. Eelistades kunsti kogemisele selfiet ja s\u00fcgavale tunnetusele kohaloleku illusiooni, treenib inimkond end simuleeritud eksistentsiks. Harjutakse maailmatunnetusega, mis on niiv\u00f5rd reaalne, kuiv\u00f5rd seda genereeritakse iseenda jaoks pildi tegemise hetkel.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ei peaks me olema \u00fcllatunud, kui essentsita simuleeritud maailm peegeldub vastu Louvre’i saalis simuleeritud kunstielamusena. Peagi mahub sinna palju rohkem inimesi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Louvre’i otsus suunata “Mona Lisa” juurde saabuvad k\u00fclastajad eraldi trajektoorile ei lahenda ainult muuseumi ummikuid, vaid peegeldab s\u00fcgavamat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187555,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,12920,95,23279,2009,19,125,25,81485,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-187554","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-louvre","tag-maailm","tag-mona-lisa","tag-muuseum","tag-news","tag-pariis","tag-populaarseimad-lood","tag-selfie","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116640492244508084","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187554","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187554"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187554\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187555"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187554"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187554"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187554"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}