{"id":187658,"date":"2026-05-26T12:31:22","date_gmt":"2026-05-26T12:31:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/187658\/"},"modified":"2026-05-26T12:31:22","modified_gmt":"2026-05-26T12:31:22","slug":"esmasunnitaja-keskmine-vanus-uletas-30-aasta-piiri-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/187658\/","title":{"rendered":"Esmas\u00fcnnitaja keskmine vanus \u00fcletas 30 aasta piiri | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>2025. aastal s\u00fcndis Eestis kokku 9105 last ehk 438 last v\u00e4hem kui aasta varem. Esimest korda kerkis esmas\u00fcnnitajate keskmine vanus 30 eluaastast k\u00f5rgemale, selgub Tervise Arengu Instituudi andmetest.<\/p>\n<p>Kokku s\u00fcnnitas eelmisel aastal 8994 naist (2024. aastaga v\u00f5rreldes 410 naist v\u00e4hem): 8887 juhul s\u00fcndis \u00fcks laps, kaksikuid s\u00fcndis 103 ning neljal korral s\u00fcndisid kolmikud. S\u00fcnnitanud naiste hulgas oli kunstliku viljastamise osakaal 6,9 protsenti (622 naist).<\/p>\n<p>Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 n\u00e4dala) s\u00fcnnitusi oli mullu 493, neist omakorda 140 s\u00fcnnitust oli raseduskestusega alla 34 n\u00e4dala. K\u00f5ikidest s\u00fcnnitustest moodustasid enneaegsed s\u00fcnnitused 5,5 protsenti.<\/p>\n<p>Eluss\u00fcndide arv 1000 fertiilses eas (15\u201349-aastase) naise kohta (s\u00fcndimuse erikordaja) oli 30,98, mis on v\u00f5rreldes eelneva aastaga langenud: 2024. aastal oli vastav n\u00e4itaja 32,22. Poisse s\u00fcndis m\u00f5nev\u00f5rra rohkem kui t\u00fcdrukuid (vastavalt 52 ja 48 protsenti).<\/p>\n<p>Surnult s\u00fcndis 23 last, mis moodustas 0,3 protsenti k\u00f5ikidest s\u00fcndidest. S\u00fcndinud laste keskmine s\u00fcnnikaal oli 2025. aastal 3514 g ja keskmine s\u00fcnnipikkus 50,8 cm.\u00a0<\/p>\n<p>12 tervishoiuasutuste s\u00fcnnitusosakondades s\u00fcndis 8988 last, neist k\u00f5rgema etapi s\u00fcnnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 6983 last. \u00c4mmaemand v\u00f5ttis vastu 67 kodus\u00fcnnitust, k\u00f5ikidel juhtudel s\u00fcndis \u00fcks laps. Teel haiglasse v\u00f5i assisteerimata kodus\u00fcnnitusel s\u00fcndis 50 last. 7,1 protsenti lastest s\u00fcndis kunstliku viljastamise abil (644 last).<\/p>\n<p>Loomulikul teel s\u00fcnnitas 6491 naist. Vaakum- ja tangs\u00fcnnitusi oli 537 ning keisril\u00f5ikeid tehti 1966 s\u00fcnnitajale, neist plaanilisi keisril\u00f5ikeid 576 s\u00fcnnitajale. Keisril\u00f5igete osakaal oli 21,9 protsenti.<\/p>\n<p>S\u00fcnnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt t\u00f5usnud.\u00a0 \u00a0Ajavahemikul 1992\u20132025 t\u00f5usis esmas\u00fcnnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvs\u00fcnnitajate keskmine vanus viie aasta v\u00f5rra. Kui 1992. aastal olid esmas\u00fcnnitaja ja korduvs\u00fcnnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 30,1 ja 33,5 aastat.\u00a0 <a href=\"https:\/\/www.tai.ee\/et\/uudised\/moodunud-aastal-langes-eestis-sundinud-laste-arv-ning-suri-vahem-inimesi-kui-aasta-varem\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Veel aasta varem ehk 2024. aastal<\/a> oli esmas\u00fcnnitaja keskmine vanus 29,7 ja korduvs\u00fcnnitajal 33,5 aastat.<\/p>\n<p>Alates 1992. aastast on s\u00fcnnituste arv enim t\u00f5usnud \u00fcle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud all 24-aastaste vanuser\u00fchmades. K\u00f5ige rohkem lapsi s\u00fcndis 30\u201334-aasta vanustel naistel. K\u00f5ige rohkem lapsi s\u00fcndis mullu Harjumaal (4698 eluss\u00fcndi), mis moodustas k\u00f5ikidest eluss\u00fcndidest 51,7 protsenti.<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes 2024. aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 259 v\u00f5rra v\u00e4iksem. M\u00f6\u00f6dunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi k\u00f5ige rohkem 35\u201339-aastaste vanuser\u00fchmas.\u00a0<\/p>\n<p>Rasedusi katkestanud naistest 34 protsenti ei olnud varem s\u00fcnnitanud, 5,3 protsenti oli rasedust planeerinud ja 57 protsenti ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid. Raseduse katkestamise meetoditest kasutati enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguarvust 94,8 protsenti.\u00a0<\/p>\n<p>Surma p\u00f5hjustavad k\u00f5ige rohkem vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad<\/p>\n<p>Veidi alla poole k\u00f5ikidest surmadest \u2013 7231 \u2013 oli p\u00f5hjustatud vereringeelundite haigustest. Nende t\u00f5ttu suri 2933 meest ja 4298 naist, suremuskordaja vereringeelundite haigustesse on kasvanud 526,3-lt 529,6-le 100 000 elaniku kohta. Sageduselt j\u00e4rgmisteks surmap\u00f5hjusteks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 112 inimest rohkem, kui 2024. aastal ehk kokku 3620 inimest.<\/p>\n<p>Suremuskordaja pahaloomulistesse kasvajatesse on t\u00f5usnud, 2024. aastal oli see 100 000 elaniku kohta 255,6 ning 2025. aastal 265,1.\u00a0<\/p>\n<p>\u00d5nnetusjuhtumite, m\u00fcrgistuste ja traumade t\u00f5ttu suri 811 inimest: 580 meest ja 231 naist. \u00d5nnetusjuhtumitest, traumadest ja m\u00fcrgistustest tingitud surmade arv v\u00e4henes eelmisel aastal 106 v\u00f5rra.<\/p>\n<p>Otseselt ps\u00fchhotroopste ja narkooiliste ainete tarvitamisest tingitud surmade arv 2025. aastal oli 94.<\/p>\n<p>S\u00fcnniandmete erinevuse statistikaameti andmetest tingib asjaolu, et raseduse infos\u00fcsteem kogub andmeid k\u00f5ikide Eestis s\u00fcnnitanud naiste ja s\u00fcndinud laste, samuti k\u00f5ikide Eestis katkenud ja katkestatud raseduste kohta olenemata naise elukohariigist. Andmetes ei kajastu v\u00e4lismaal s\u00fcndinud lapsed juhul, kui naise elukohariik on Eesti. Surmade arvud erinevad statistikaameti andmetest elukoha m\u00e4\u00e4ramise erineva metoodika t\u00f5ttu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"2025. aastal s\u00fcndis Eestis kokku 9105 last ehk 438 last v\u00e4hem kui aasta varem. Esimest korda kerkis esmas\u00fcnnitajate&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187659,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,1321,81510,3830,563,23,24,22,20,30],"class_list":["post-187658","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvastik","tag-raseduse-katkestamine","tag-sundimus","tag-tervise-arengu-instituut","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116640893168084783","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187658","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187658"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187658\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187659"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187658"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187658"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187658"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}