![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/434792h7d76t24.jpg\"\/)
K\u00e4rt Anvelt Autor\/allikas: ERR<\/p>\n1992. aastal toimunud presidendivalimised olid v\u00e4ga erilised. \u00dchtpidi ajaloolised, sest esimest korda valiti taasiseseisvunud Eestis presidenti. Teisalt kasutati ka valimiss\u00fcsteemi, kus esimeses voorus sai riigipea \u00fcle otsustada rahvas.<\/p>\n
“Ma olin alles tubli tudeng Tartu \u00dclikoolis. Ja toona oli ainus kord, kui oli ju ka rahvah\u00e4\u00e4letus. Mina olin see Lennart Meri pooldaja,” meenutas praegune Delfi vanemtoimetaja K\u00e4rt Anvelt.<\/p>\n
Nii Sildam kui ka Anvelt m\u00f6\u00f6nsid, et Lennart Meri oli t\u00f5eline superstaar, kellele k\u00f5ik vaatasid alt \u00fcles.<\/p>\n
“Ta oli ju t\u00f5eline super-superkangelane, p\u00f5him\u00f5tteliselt superhiir, kohutava t\u00f6\u00f6v\u00f5imega, kes k\u00e4is ja s\u00f5itis m\u00f6\u00f6da neid riike ja otsis Eestile toetust ja oli suurep\u00e4rane k\u00f5nemees, keeleoskusega inimene,” r\u00e4\u00e4kis Anvelt.<\/p>\n
Sildam tuletas aga meelde, et aastal 1992 oli Arnold R\u00fc\u00fctel siiski favoriit. “Selle rahvah\u00e4\u00e4letuse taustal ikkagi hingas ju temast eespool. See oli ju l\u00f5ppude l\u00f5puks riigikogu otsus, et Lennart Meri saab presidendiks,” nentis Sildam.<\/p>\n
1996. aastal olid taas riigikogus vastamisi vanad rivaalid Meri ja R\u00fc\u00fctel, kuid kumbki ei kogunud parlamendis vajalikku toetust. Esimest korda l\u00e4ks presidendiralli valimiskogusse.<\/p>\n
Kui Anvelti meenutuse j\u00e4rgi oli Meri iseloomust tulenevalt selleks ajaks tekkinud foon, et ta ei saa poliitikute h\u00e4\u00e4li enda taha, siis Sildami meelest oli Eesti vaatest v\u00e4ga loogiline, et Meri saab 1996. aastal uuesti presidendiks.<\/p>\n
“K\u00f5ik asjad olid pooleli, suured v\u00e4lispoliitilised asjad ja Eesti liikumine idast l\u00e4\u00e4nde. Lennart oli ikkagi ju selgelt selline l\u00e4\u00e4ne kehastaja,” \u00fctles Sildam.<\/p>\n
L\u00f5puks sai valimiskogu teises voorus \u00fclekaaluka h\u00e4\u00e4lteenamuse Lennart Meri ja ta sammus pidulikult Estonia kontserdisaalis teise ametiaega.<\/p>\n
Millenniumivahetuse j\u00e4rel selgus president taas valimiskogu teises voorus, kusjuures seal \u00fcles seatud Toomas Savi ja Arnold R\u00fc\u00fctel riigikogus isegi ei kandideerinud. Hiljem valijameestekogus osutus valituks R\u00fc\u00fctel.<\/p>\n
2006. aastal algas valimisprotsess taas riigikogus, kus teises ja kolmandas voorus \u00fcles seatud Toomas Hendrik Ilves sai m\u00f5lemal korral 64 h\u00e4\u00e4lt ehk presidendi ametist j\u00e4i napilt neli h\u00e4\u00e4lt puudu. J\u00e4llegi j\u00f5udis j\u00e4rg valimiskoguni, kus Ilvese vastu kandideeris Arnold R\u00fc\u00fctel.<\/p>\n
“Olin Toomas Hendrik Ilvese absoluutne f\u00e4nn v\u00f5i hoidsin talle p\u00f6ialt. Ja kui neid h\u00e4\u00e4li seal siis loeti ja siis sa vaatad, et no t\u00e4iesti tasav\u00e4gine. See oligi ju l\u00f5puks, jumal hoidku, kas see oli kaksteist h\u00e4\u00e4lt vist, mis nende vahel oli,”\u00a0 lausus Anvelt.<\/p>\n
“Aga Toomas valiti presidendiks ja mul on v\u00e4ga hea meel. Eesti sai \u00fche, ma arvan, \u00fche k\u00f5igi aegade parima presidendi.”<\/p>\n
K\u00e4rt Anvelt Autor\/allikas: ERR<\/p>\n
Sildam m\u00e4letab, et p\u00e4rast Ilvese \u00e4ravalimist surus ta v\u00e4rskel presidendil Estonias k\u00e4tt, soovis \u00f5nne ja l\u00e4ks Postimehe toimetusse lugu kirjutama. M\u00f5ne aja p\u00e4rast kutsus Ilves ta enda juurde presidendi kantseleisse t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
“No siis ta \u00fchel hetkel helistas ja ma \u00fctlesin, et ei, ma t\u00f6\u00f6tan Postimehes, mul on see v\u00e4ga hea, ait\u00e4h. Siis ta helistas kolmas kord ka ja no siis n\u00f5rk inimene murdub. Tegelikult muidugi on see, et presidendile on v\u00e4ga keeruline ei \u00f6elda,” t\u00f5des Sildam, kellest sai j\u00e4rgnevaks k\u00fcmneks aastaks president Ilvese pressin\u00f5unik.<\/p>\n
2011. aasta l\u00e4ks ajalukku k\u00f5ige l\u00fchemate presidendivalimistega, kui riigikogu esimeses voorus sai Ilves 73 h\u00e4\u00e4lega taas riigijuhiks.<\/p>\n
2016. aasta presidendivalimisi iseloomustas Anvelt aga kui vaatem\u00e4ngu “Eesti otsib superpresidenti”. “See oli t\u00f5eline presidendikandidaatide tuur, t\u00e4is draamat, ma \u00fctleks, siiski ka pisaraid ja tohutult pettumust.”<\/p>\n
Valimisv\u00f5itlusesse astusid toona Allar J\u00f5ks, Eiki Nestor, Siim Kallas, Mailis Reps, Mart Helme ja Marina Kaljurand. Ent esmakordselt kukkusid presidendiotsingud l\u00e4bi isegi valimiskogus.<\/p>\n
Anvelt meenutas, et mitu kandidaati said tohutu pettumuse osaliseks, kuna arvasid ukse Kadriorgu enda jaoks iseenesest m\u00f5istetavalt avali olevat.<\/p>\n
“Marina Kaljuranda m\u00f5tlen ja Siim Kallast m\u00f5tlen eelk\u00f5ige. Teisi ma nii suurteks favoriitideks siiski ei pidanud. Marina Kaljurannal oli ju rahva tohutu toetus,” \u00fctles Anvelt.<\/p>\n
Valimised l\u00e4ksid uuesti riigikogusse ja Sildami m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da algasid Kadriorus arutelud, et mis saab siis, kui riigikogus ka ei valita \u00e4ra ja l\u00e4heb uuesti valimiskogusse. Poliitikud v\u00f5tsid end siiski parlamendis kokku ja musta hobusena areenile s\u00f6\u00f6stnud Kersti Kaljulaid, kellest suurem osa rahvast polnud tol hetkel midagi kuulnud, osutus riigikogus valituks rekordilise 81 h\u00e4\u00e4lega.<\/p>\n
2021. aasta presidendivalimiste ajast on Sildamil eredaimaks m\u00e4lestuseks intervjuu akadeemik Tarmo Soomerega, kes oli siis Teaduste Akadeemia president. Vikerraadio “Reedese intervjuu” salvestuse l\u00f5pus k\u00fcsis Sildam justkui m\u00f6\u00f6da minnes, kas Soomere oleks valmis kandideerima presidendiks, kui poliitikud kutsuksid, mispeale vastas Soomere ohates: “Jah”.<\/p>\n
“Vot see on t\u00f5esti selline tunne, et laud s\u00f5idab \u00e4ra ja tool kukub kokku ja siis ajakirjanik m\u00f5tleb, et mida ma n\u00fc\u00fcd siis teen, olles t\u00e4iesti kindel, et ta vastab midagi, et no ei tea, sinna on veel pool aastat minna,” meenutas Sildam.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/343573h7a7dt24.jpg\"\/)
Toomas Sildam 2016. aasta presidendivalimiste ajal Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Hiljem selgus aga, et Soomere ei meeldinud poliitikutele ja nad l\u00e4ksid kosja Alar Karisele.<\/p>\n
Siiski polnud Alar Karise presidendiks valimine nii-\u00f6elda vormistamise k\u00fcsimus, sest riigikogu esimeses voorus ei saanud ta piisaval hulgal h\u00e4\u00e4li kokku. M\u00f5ned poliitikud otsustasid testida tema n\u00e4rve. P\u00e4ev hiljem osutus Karis siiski 72 h\u00e4\u00e4lega valituks ja nii sai kunagisest Tartu \u00dclikooli rektorist ning riigikontrol\u00f6rist Eesti Vabariigi kuues president.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1992. aastal toimunud presidendivalimised olid v\u00e4ga erilised. \u00dchtpidi ajaloolised, sest esimest korda valiti taasiseseisvunud Eestis presidenti. Teisalt kasutati…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187918,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,15706,16812,28,29,19,25,18841,81553,23,24,22,20,30],"class_list":["post-187917","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-impulss","tag-kart-anvelt","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised","tag-toomas-sildam","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116641978259548567","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187917","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187917"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187917\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187918"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187917"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187917"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187917"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}