Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal Eesti elanike oodatav eluiga s\u00fcnnimomendil 79,8 aastat ning tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastate arv s\u00fcnnimomendil oli 57,3 aastat, mis langes mullu 2021.\u20132022. aasta tasemele, vahendab BNS.<\/p>\n
Statistikaameti juhtivanal\u00fc\u00fctik Epp Remmelg s\u00f5nas, et oodatav eluiga on Eestis pidevalt pikenenud, v\u00e4lja arvatud pandeemia-aastatel. \u201cEelmisel aastal pikenes meeste oodatav eluiga v\u00f5rreldes 2024. aastaga 0,5 ja naiste oma 0,1 aasta v\u00f5rra,\u201d \u00fctles Remmelg ja lisas, et kui 1995. aastal oli oodatav eluiga s\u00fcnnimomendil 67,6 aastat, siis 2025. aastal oli see 12,2 aasta v\u00f5rra pikem ehk 79,8 aastat.\n<\/p>\n
L\u00e4tis ja Leedus on oodatav eluiga olnud Eestiga v\u00f5rreldes l\u00fchem \u2013 2024. aastal Leedus 77,5 ja L\u00e4tis 76,4 aastat. L\u00e4tis on oodatav eluiga \u00fcks l\u00fchemaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga oli juba 1995. aastal 76,7 aastat, on see n\u00fc\u00fcdseks pikenenud 82,2 aastani ehk 5,5 aasta v\u00f5rra. Eesti inimeste oodatav eluiga j\u00e4\u00e4b alla Euroopa keskmisele, mis 2024. aastal oli 81,5 aastat. Suurimate n\u00e4itajatega riigid Euroopas on \u0160veits ja Hispaania, kus oodatav eluiga \u00fcletab 84 aastat.<\/p>\n
\u201cNii Eestis kui ka teistes Balti riikides on meeste oodatav eluiga tunduvalt l\u00fchem kui naistel. Meeste oodatav eluiga on Eestis 75,6 ja naistel 83,6 aastat. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe on aastate jooksul v\u00e4henenud,\u201d t\u00f5i Remmelg v\u00e4lja.<\/p>\n
Eestimaalaste oodatav eluiga on pikim saartel, Tartu- ja Harjumaal<\/p>\n
Remmelg selgitas, et oodatav eluiga arvutatakse vastava aasta suremusn\u00e4itajate p\u00f5hjal. \u201cViimastel aastatel on suremus olnud stabiilne, mist\u00f5ttu on oodatav eluiga j\u00e4tkanud pikenemist. Eluea pikenemine peegeldab \u00fchiskonna arengut ning on tihedalt seotud ka teiste teguritega, nagu inimese elukoht ja haridustase,\u201d kommenteeris ta.<\/p>\n
Eesti elanike oodatav eluiga oli mullu pikim saartel, Harju- ja Tartumaal, k\u00f5igis neis \u00fcle 80 aasta. L\u00fchim oodatav eluiga oli Valgamaal, kus see on 77,3 aastat. J\u00e4rgnesid L\u00e4\u00e4ne-Virumaa, J\u00f5gevamaa ja Ida-Virumaa. Seejuures on Ida-Virumaa, mis varem oli oodatava eluea pingerea l\u00f5pus, t\u00f5usnud tagant neljandaks.<\/p>\n
\u201cHaridustase m\u00f5jutab inimeste elatustaset, millel omakorda on m\u00f5ju tervisele ja oodatavale elueale. Nii on n\u00e4iteks k\u00f5rgharidusega naiste oodatav eluiga keskmiselt 86,1 aastat, samas kui p\u00f5hiharidusega meeste eluiga on 69,8 aastat,\u201d t\u00f5i Remmelg n\u00e4iteks.<\/p>\n
Pensioniiga hakkab s\u00f5ltuma elada j\u00e4\u00e4nud aastate arvust<\/p>\n
Lisaks oodatavale elueale s\u00fcnnil saab elada j\u00e4\u00e4nud aastaid v\u00e4lja arvutada ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud vanuste puhul. N\u00e4iteks 65-aastastel ehk praegustel pensioniealistel on elada j\u00e4\u00e4nud 19,3 aastat, sealhulgas naistel 21,4 ja meestel 16,3 aastat. Just selles vanuses elada j\u00e4\u00e4nud aastate arvust hakkab j\u00e4rgnevatel aastatel s\u00f5ltuma ka pensioniiga.<\/p>\n
Tervena elatud aastate arv v\u00e4henes<\/p>\n
Kuigi oodatav eluiga pikeneb, siis Eesti inimeste tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastad s\u00fcnnimomendil k\u00f5iguvad aastast aastasse. V\u00f5rreldes 2024. aastaga v\u00e4henes tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastate arv keskmiselt 1,4 v\u00f5rra ehk 57,3 aastani. Mehed elavad tervena 55,2 aastat ning naised sellest 4,1 aastat kauem ehk 59,3 aastat. Naistel v\u00e4henes tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastate arv v\u00f5rreldes 2024. aastaga 1 aasta ja 2 kuu v\u00f5rra, meestel rohkem kui 1,5 aasta v\u00f5rra.<\/p>\n
Rohkem on tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastate arv v\u00e4henenud noorematel inimestel (kuni 35. eluaastani) ja mitte-eestlastel. Vanemates vanusegruppides ei ole sarnast v\u00e4henemist m\u00e4rgata.<\/p>\n
Tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastate \u00fcheks oluliseks komponendiks on inimese enda hinnang oma tervisele. Viimastel aastatel on v\u00e4henenud nende noorte ja nooremas keskeas olevate inimeste hulk, kes hindavad oma tervist v\u00e4ga heaks v\u00f5i heaks. Samal ajal on neis vanusegruppides suurenenud nende inimeste hulk, kes \u00fctlevad, et p\u00f5evad m\u00f5nd pikaajalist haigust.<\/p>\n
K\u00f5rgema haridustasemega inimesed elavad keskmiselt kauem tervena<\/p>\n
\u201cNagu oodatavat eluiga, m\u00f5jutab ka tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastate arvu haridustase ja elukoht. Aastast aastasse on n\u00e4ha, et linnades elavad inimesed tervena m\u00f5ne aasta kauem kui maal. Eelmisel aastal oli see vahe 2,8 aastat,\u201d selgitas Remmelg.<\/p>\n
K\u00f5rgharidusega inimesed elavad tervena keskmiselt 13,8 aastat kauem kui p\u00f5hiharidusega inimesed. Kui siia juurde liita veel sugudevaheline erinevus, siis p\u00f5hiharidusega meeste tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastate arv j\u00e4\u00e4b alla 50, k\u00f5rgharidusega naistel on see \u00fcle 64 aasta ehk peaaegu pensionini.<\/p>\n
Kui 65-aastaste oodatav eluiga on meestel 16,3 ja naistel 21,4 aastat, siis tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastaid on neist praegustel 65\u201369-aastastel meestel 6,6 ja naistel 8,4.<\/p>\n
Oodatav eluiga s\u00fcnnimomendil on keskmine vanus, milleni vasts\u00fcndinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse n\u00e4itajad ei muutu. Oodatava eluea arvutamise metoodika on lahti kirjutatud metoodikadokumendis.<\/p>\n
2024. aasta andmed teiste Euroopa riikide oodatava eluea kohta on leitavad Eurostati andmebaasist.<\/p>\n
Tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastad s\u00fcnnimomendil n\u00e4itavad keskmist aastate arvu, kus elatakse t\u00f5en\u00e4oliselt igap\u00e4evategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise n\u00e4itajad j\u00e4\u00e4vad samaks. Selle n\u00e4itaja arvutamise \u00fcks komponent on k\u00fcsitlusuuringuga saadav info, mil m\u00e4\u00e4ral on inimestel olnud v\u00e4hemalt viimasel kuuel kuul m\u00f5ne terviseprobleemi t\u00f5ttu piiratud igap\u00e4evategevus. Arvesse l\u00e4hevad ainult need vastused, kus inimene \u00fctleb, et ta ei ole terviseprobleemi t\u00f5ttu \u00fcldse piiratud olnud.<\/p>\n
Statistikat\u00f6\u00f6de \u201cRahvastik\u201d ja \u201cEesti sotsiaaluuring\u201d avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid anal\u00fc\u00fcsib.<\/p>\n
Andmed on avaldatud 26. mai seisuga. N\u00e4itajad v\u00f5ivad muutuda, kui andmeallikad tagantj\u00e4rele t\u00e4psustuvad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal Eesti elanike oodatav eluiga s\u00fcnnimomendil 79,8 aastat ning tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastate arv…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,11990,23080,34,36,31,32,21,2522,1446,28,29,19,25,2559,23,24,22,20,30],"class_list":["post-187967","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eluiga","tag-epp-remmelg","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ida-virumaa","tag-laane-virumaa","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-statistikaamet","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116642281193982245","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187967","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187967"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187967\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187967"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187967"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187967"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}