Tihti p\u00fc\u00fctakse Eesti metsade \u00fcleraiet \u00f5igustada v\u00e4itega, et esimesel iseseisvusperioodil oli metsasus praegusest \u00fcle poole v\u00f5rra v\u00e4iksem. T\u00f5epoolest, ehkki 1920. aastal oli Eesti ametlik metsasus vaid ligi 21 protsenti riigi pindalast, pole see v\u00f5rreldav t\u00e4nap\u00e4evaste metsamaa kriteeriumitega.<\/p>\n
Toona ajal loeti metsaks vaid neid alasid, mis olid omaniku soovil arvele v\u00f5etud metsamaana. N\u00e4iteks talumetsad metsamaa hulka ei kuulunud. Leidus ka teisi suuri alasid, kus kasvas eluj\u00f5uline mets, kuid mis ei olnud arvel metsana (aastaraamat Mets 2023<\/a>, Keskkonnaagentuur).<\/p>\n 1937. aastal kirjutas metsateadlane Paul Reim: “Metsa m\u00f5iste ei ole teatavasti k\u00fcllalt selgelt m\u00e4\u00e4ratletav. Meil kasvab n\u00e4iteks rohkesti puid sois, karjamail, puisniitudel ja tihedais sarapuu- ja valgelepav\u00f5sastikes” (aastaraamat Mets, 2023). T\u00e4nap\u00e4eval on aga nimetatud aladest metsana arvel nii noored lepikud kui ka soometsad, puisniite ja puiskarjamaid on aga erakordselt v\u00e4he s\u00e4ilinud (alla 2000 hektari).<\/p>\n Milline n\u00e4gi v\u00e4lja Eesti aja alguse metsamaastik? T\u00f5si, lageraiuti palju rohkem kui eelnevatel sajanditel, 19. sajandi t\u00f6\u00f6stusp\u00f6\u00f6re muutis lageraie levinuimaks metsamajandusv\u00f5tteks ning v\u00e4rskel vabariigil oli tarvis puidutulu teenida. M\u00f5nes piirkonnas t\u00e4heldati lausa puidu puuduj\u00e4\u00e4ki ning 1930. aastate l\u00f5pus ka tugevat \u00fcleraiet<\/a>.<\/p>\n Tihedamalt asustatud piirkondades leidus senisest enam p\u00f5llumaaks raadatud ja \u00fclemajandatud piirkondi, kusjuures eriti intensiivseid lageraieid tehti saeveskite ja klaasivabrikute l\u00e4histel. Nendel aladel taastus mets p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da.<\/p>\n Kuigi kohati oli eestiaegne metsandus s\u00e4\u00e4stlikkusest kaugel, leidus siiski neil aastak\u00fcmnetel kordades rohkem p\u00f5lismetsa ning puutumatuid metsa- ja m\u00e4rgalamassiive, need on sellised kohad, kus sajandite jooksul on inimtegevus olnud minimaalne.<\/p>\n Raskesti ligip\u00e4\u00e4setavates piirkondades oli raiesurve t\u00e4nap\u00e4evast oluliselt v\u00e4iksem, sest nende metsadeni lihtsalt f\u00fc\u00fcsiliselt ei j\u00f5utud. N\u00fc\u00fcdne tehnika v\u00f5imaldab aga ka ligip\u00e4\u00e4smatutesse kohtadesse rajada aina uusi v\u00e4ljaveoteid ja lageraielanke.<\/p>\n Seet\u00f5ttu on ka metsamaastik n\u00fc\u00fcd hoopis teistsugune, metsad meenutavad \u00fclaltvaates pigem ruudustikku. V\u00e4ljaspool rangelt kaitstavaid alasid ulatuvad raied juba soiste ning m\u00f6\u00f6dunud sajanditel ligip\u00e4\u00e4smatute metsadeni, mh ka “t\u00e4nu” ulatuslikule kuivendamisele. Selle k\u00f5ige tagaj\u00e4rjel k\u00fc\u00fcnib Eestis p\u00f5lismetsade protsent n\u00fc\u00fcd vaid kahe protsendini metsamaast.<\/p>\n Madal metsasuse protsent oli tingitud ka tolleaegsest mosaiiksest p\u00f5llumaastikust, kus enamik metsatukkadest polnud metsana arvel. 20. sajandi algusest leidub kuppelmaastike fotosid, kus p\u00f5hilised maastikuelemendid on veekogud, v\u00e4ikesed metsatukad, p\u00f5llud ning puiskarjamaad (Anneli Palo “Eesti metsad”).<\/p>\n Mitmekesine maastik on p\u00f5llumaastiku elurikkuse alustalaks, kuid t\u00e4nap\u00e4eval selliseid kohti v\u00e4ljaspool rahvusparke ning l\u00e4\u00e4nesaari enam naljalt ei leidu. Paljud p\u00f5llumaastike liigid (nt siniraag ning p\u00f5ldtsiitsitaja) on Eestis v\u00e4lja surnud v\u00f5i drastiliselt v\u00e4henenud.<\/p>\n “Lageraietega intensiivselt majandatav metsamaastik on aga palju elustikuvaesem nii mosaiiksest p\u00f5llumaastikust kui ka v\u00e4hese inimm\u00f5juga loodusmassiividest.”<\/p>\n P\u00e4rast teist maailmas\u00f5da muutus paljudes sellistes kohtades maakasutus ning asemele kasvas mets. Sama saatus tabas ka endisi lagedaid rannakarjamaid. T\u00e4nap\u00e4eval on need alad muutumas lageraietest killustunud maleruudustikuga maastikeks, kus endisest elurikkast pastoraalmaastikust pole j\u00e4lgegi. Lageraietega intensiivselt majandatav metsamaastik on aga palju elustikuvaesem nii mosaiiksest p\u00f5llumaastikust kui ka v\u00e4hese inimm\u00f5juga loodusmassiividest.<\/p>\n Lagedaid looduslikke alasid, kuhu n\u00f5ukogude ajal kasvas j\u00e4rk-j\u00e4rgult mets, leidus m\u00f6\u00f6dunud sajanditel teisigi. N\u00e4iteks hakati 20. sajandi keskel \u00fcleriigiliselt soid kuivendama. Lagunev turvas ning muutunud veere\u017eiim pani lagesoodes ja puisrabades metsa kasvama, mist\u00f5ttu on n\u00fc\u00fcdseks umbes veerand Eesti metsamaast tekkinud kuivendatud aladele.<\/p>\n Eraldi v\u00e4\u00e4rivad m\u00e4rkimist ka enne n\u00f5ukogude aega levinud poollooduslikud puiskarjamaad, kogu riigis tavalised kooslused, mis ei olnud metsana arvel. Kuna puiskarjamaadel pole enam majanduslikku t\u00e4htsust, on need n\u00fc\u00fcd enamasti metsastunud ning metsamaana arvel.<\/p>\n Eesti Maa\u00fclikooli metsandusajaloolane Toivo Meikar on arvutusmetoodikate erisusi arvestades v\u00e4lja arvutanud<\/a>, et 1965. aastal oli Eesti metsasus ca 36 protsenti, 1970. aastal 39 protsenti ning 1980. aastal 42 protsenti. Seega eristus esimese iseseisvusperioodi aegne loodusmaastik t\u00e4nap\u00e4evasest kahe p\u00f5him\u00f5ttelise asjaolu poolest: tollane suur hulk metsi, mis polnud ametlikult arvel; ning elurikkad avamaastikud, mis on n\u00fc\u00fcdseks metsastunud ja tugeva lageraiesurve all.<\/p>\n Plaanitav metsaseadus soosiks t\u00f6\u00f6stust ja h\u00e4vitaks loodust<\/p>\n Eesti metsasuse protsent on statistiliste \u00fcmberarvutuste ja maakasutuse muutuste t\u00f5ttu k\u00fcll t\u00f5usnud, ent ohjeldamatut raiumist \u00f5igustada saja aasta taguse olukorraga on meelevaldne ja v\u00e4\u00e4r. Umbes sada aastat p\u00e4rast vabariigi algusaastaid loetakse metsaks Eestis ligi 52 protsenti pindalast.<\/p>\n Nii suurt osakaalu Eestist pole kunagi metsana arvele v\u00f5etud, praegu loetakse metsaks igasugune v\u00e4hemalt poolehektariline puistu, mil k\u00f5rgust v\u00e4hemalt 1,3 meetrit ning mis on 30 protsendi ulatuses liitunud (ehk kus puude v\u00f5rad katavad pealtvaates v\u00e4hemalt 30 protsenti maapinnast). Kui ala on v\u00e4rskelt lageraiutud, on tegu metsata metsamaaga, ent sellegipoolest arvestatakse see metsamaa hulka.<\/p>\n Viimasel aastak\u00fcmnel on metsata metsamaa osakaal Eestis j\u00e4rjepidevalt kasvanud ning metsa tagavara stabiilselt languses.<\/a> Planeeritav metsaseadus t\u00f5otab seda trendi j\u00e4tkata, sest \u00fchtegi meedet metsade seisundi parandamiseks seadus ei sisalda. Veelgi enam, seadus m\u00e4\u00e4raks ka kodumetsad 70 protsendi ja majandusmetsade hulka ehk hoogustaks ka inimeste marja-, seene- ja puhkemetsade kadumist. Neid metsi kaitsti juba n\u00f5ukogude ajal otseselt inimeste elukeskkonna, mitte niiv\u00f5rd looduse h\u00fcvanguks.<\/a><\/p>\n Kuna n\u00f5ukogude ajal asendusid paljud p\u00f5llu- ja lagesoomaastikud metsaga, soovitas<\/a> tolleaegne metsakorralduskeskuse osakonnajuhataja Lembit Maamets 1995. aastal Eesti metsi senisest intensiivsemalt raiuda, sest mitu aastak\u00fcmmet raiuti v\u00e4hem kui kasvas juurde. Ta prognoosis “loodetavaks raiemahuks aastal 2020” viis miljonit tihumeetrit aastas, oskamata ette n\u00e4ha j\u00e4rgnevatel aastatel tehtud seadusemuudatusi, mille tagaj\u00e4rjel kasvas raiemaht aastaks 2020 koguni 10,6 miljoni tihumeetrini.<\/p>\n Aastal 2018 ulatus raiemaht lausa ligi 13 miljoni tihumeetrini. Selle asemel, et n\u00f5ukogude ajal juurde kasvanud metsa j\u00e4tkusuutlikult majandada, on viimaste valitsuste kindel otsus olnud see tagavara kiirkorras maha raiuda ja juba praegu oleme N\u00f5ukogude ajal kasvanud metsavarud \u00e4ra kasutanud.<\/p>\n Peale rekordiliste raiemahtude on ka viimaste aastak\u00fcmnete raieintensiivsus (raiutud tihumeetreid hektari kohta) kaks korda suurem m\u00f6\u00f6dunud sajandi haripunktidest (Vt: “Eesti metsade alternatiivne hindamine”).<\/p>\n Seda on v\u00f5imaldanud viimasel sajandivahetusel alguse saanud seadusemuudatuste jada, mida iseloomustavad raievanuste alandamine, k\u00fcpsusdiameetri p\u00f5hjal (st raievanusest nooremate metsade) raiete lubamine ning \u00fcleriigilise raiete planeerimise l\u00f5petamine.<\/p>\n Nende seadusemuudatuste tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib praegu teha m\u00f5neaastase vahega mitmehektarilised lageraielangid juba isegi 30\u201340 aastastesse metsadesse. Kes v\u00e4hegi soovib, saab metsaseadust j\u00e4rgides k\u00fcmne aastaga lagedaks raiuda sajahektarilise v\u00f5i suuremagi maa-ala. Sellist olukorda pole varem metsaseadus lubanud.<\/p>\n Metsaseaduse eeln\u00f5u tuleks l\u00f5plikult tagasi v\u00f5tta<\/p>\n Milline n\u00e4eks Eesti metsamaastik v\u00e4lja m\u00f5nik\u00fcmmend aastat p\u00e4rast praegu menetluses olevate metsaseaduse muudatuste j\u00f5ustumist?<\/p>\n V\u00e4ljaspool rangelt kaitstavaid alasid domineeriksid lagedad alad ja noorendikud, mis vahelduksid keskealiste \u00fcheliigiliste ja \u00fchevanuseliste puistutega. Kuna praegu koostatav metsanduse arengukava annab v\u00f5imaluse hooldusraiete intensiivistamiseks, oleks tulevikumetsadest \u00e4ra raiutud k\u00f5ikv\u00f5imalikud teistest eristuvad, haiged v\u00f5i surnud puud, mis on aga liigirikkuse alustalaks.<\/p>\n Kus v\u00e4hegi on toimunud looduslik h\u00e4iring, n\u00e4iteks p\u00f5leng v\u00f5i torm, seal tehtaks kohe lageraie, millel kasvanud metsa asemele kujundatakse \u00fchevanuseline elustikuvaene puistu. Sellistes metsades puudub \u00f6koloogiline isereguleerimisv\u00f5ime ning need on palju vastuv\u00f5tlikumad haigustele, \u00fcraskikolletele ning kliimamuutustele.<\/p>\n Metsaelustik neis on palju vaesem, sest mitmekesistes metsades elama harjunud liigid ei saa \u00fclemajandatud metsades hakkama, nad ei leia seal ei elupaika, toitu ega sobivaid valgustingimusi.<\/p>\n Valitsuse otsus j\u00e4tkata metsade j\u00e4tkusuutmatut majandamist ning tagatipuks m\u00e4\u00e4rata 70 protsenti Eesti metsast majandusmetsaks, kus peale metsaseaduse reeglite t\u00e4iendavaid piiranguid seada ei tohi, ei ole ainult puidust t\u00fchjenevate metsade k\u00fcsimus. P\u00f5listada end Euroopa intensiivseima metsamajandajana (Eurostat<\/a>) t\u00e4hendaks Eesti kunagise loodusl\u00e4hedase maastiku muutmist sisuliselt tootmisalaks, mille \u00f6koloogilised tagaj\u00e4rjed on ennustamatud, r\u00e4\u00e4kimata Eesti inimeste harjumusp\u00e4rase elukeskkonna h\u00e4vimisest.<\/p>\n V\u00e4him, mida saab teha, on metsaseaduse eeln\u00f5u l\u00f5plikult tagasi v\u00f5tta. S\u00e4\u00e4stliku metsamajandamise taastamiseks on aga tarvis metsaseadust muuta hoopis vastupidises suunas ning eemaldada sellest \u00fcleraiet soodustavad mehhanismid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tihti p\u00fc\u00fctakse Eesti metsade \u00fcleraiet \u00f5igustada v\u00e4itega, et esimesel iseseisvusperioodil oli metsasus praegusest \u00fcle poole v\u00f5rra v\u00e4iksem. T\u00f5epoolest,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":188012,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,17020,73264,34,36,31,32,21,304,28,29,285,5176,19788,81568,3086,10536,15881,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-188011","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eestimaa-looduse-fond","tag-eliisa-pass","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-mets","tag-metsamaa","tag-metsamaastik","tag-metsandus","tag-metsaraie","tag-metsaseadus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116642627386867078","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/188011","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=188011"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/188011\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/188012"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=188011"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=188011"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=188011"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}