Alanud valimisten\u00e4dalal meil siin Eestis on ilmselt paljudel selline tunne, et mitte kellegi poolt ei ole h\u00e4\u00e4letada. Aga me pole kuigi originaalsed. Prantsusmaal on s\u00fcvenemas poliitiline kriis ja kuhjumas v\u00f5lakoorem.<\/p>\n
President Emmanuel Macron on raskustes peaministri ja valitsuse leidmisega, mis suudaks saata parlamenti j\u00e4rgmise aasta eelarve ja k\u00e4rpida riigi kulusid.<\/p>\n
Eelmise esmasp\u00e4eva hommikul \u00fcllatas Prantsusmaa peaministriks nimetatud Sebastien Lecornu prantslasi teatega tagasiastumisest, olles oma valitsuse ministrid teatavaks teinud alles eelmisel \u00f5htul. See on m\u00e4rk \u00fcha s\u00fcvenevast kriisist Euroopa suurriigis, \u00f5nneks ei ole prantslased seejuures kaotanud enda \u00fcle naermise oskust.<\/p>\n
“See on suur segadus, ma ei arva sellest suurt midagi. See teeb kurvaks,” lausus Brigitte Gries.<\/p>\n
“See on olnud tsirkus juba m\u00f5ned kuud, aga n\u00fc\u00fcd me oleme j\u00f5udnud uuele tasemele. See on peaaegu et lugupidamise puudumine inimeste vastu, kes tunnevad huvi poliitika vastu ja ootavad sellest mingeid lahendusi,” s\u00f5nas Romain Rasse.<\/p>\n
“Me oleme veidi klouniks muutunud maailma ja Euroopa silmis kahjuks,” s\u00f5nas Soufiane Mansour.<\/p>\n
“J\u00e4\u00e4b mulje, et viies vabariik elab elustamisaparaadi, respiraatori ja morfiini najal, v\u00f5ib-olla me peaksime m\u00f5tlema selle k\u00f5ige muutmisele,” s\u00f5nas Guillaume Glade.<\/p>\n
Lecornu on Prantsusmaal neljas peaminister kahe aasta jooksul. Kokkuleppeid ega kompromisse ei n\u00e4i aga s\u00fcndivat parlamendis, kus president Emmanuel Macroni partei on kaotanud enamuse ja tugevalt on esindatud \u00e4\u00e4rmusvasakpoolsed ja -parempoolsed. Ka m\u00f5\u00f5dukamad j\u00f5ud ei ole harjunud koost\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n
“Enamuses Euroopa riikides on parlamentaarne valitsemiss\u00fcsteem, meil on presidentaalne s\u00fcsteem. See t\u00e4hendab, et presidendile kuulub kogu v\u00f5im ja k\u00f5ik p\u00f6\u00f6rleb presidendi \u00fcmber. Aga tal ei ole enam enamust, seet\u00f5ttu on v\u00e4ga raske valitseda. Prantsusmaal inimesed ei ole harjunud tegema kompromisse v\u00f5i koalitsioone. Meil peaaegu et ei ole neid olnudki meie poliitilises ajaloos. See t\u00e4hendab, et meie poliitikud ei ole harjunud tegema kompromisse ja president ei ole harjunud v\u00f5imu jagama. See on see, mida me praegu n\u00e4eme,” r\u00e4\u00e4kis L\u00b4Expressi Br\u00fcsseli korrespondent Isabelle Ory.<\/p>\n
Lisaks leiavad paljud, et president ei tunnista \u00fcle\u00fcldse, et ta kaotas aasta tagasi parlamendivalimised, mille ta ise algatas.<\/p>\n
“Inimesed on tema peale pahased, sest ta k\u00e4itub, nagu midagi poleks juhtunud, aga tegelikult k\u00f5ik on muutunud, ta muudkui r\u00e4\u00e4gib, et ma kuulan ja ma muutun, aga seda ei toimu. Inimesed on tema peale pahased, sest ta k\u00e4itub, nagu midagi poleks juhtunud, aga tegelikult k\u00f5ik on muutunud, ta muudkui r\u00e4\u00e4gib, et ma kuulan ja ma muutun, aga seda ei toimu,” s\u00f5nas Ory.<\/p>\n
Aeg surub aga peale, valitsus peab kiiremas korras saatma parlamenti eelarve. Ja finantsturud ootavad k\u00e4rpeid, et puuduj\u00e4\u00e4k tuleks v\u00e4iksem kui selle aasta 5,4 protsenti. Riigiv\u00f5lg on kasvanud juba 114 protsendini SKT-st, seda on j\u00f5udsalt kasvatanud pandeemia- ja energiakriisiaegsed abiskeemid.<\/p>\n
“See v\u00f5latase ei ole k\u00fcll nii suur kui v\u00f5ib-olla Kreekal ja Itaalial, aga pigem on prantslaste meetod seda eelarvet mingil m\u00e4\u00e4ral tasakaalu suunas liigutada olnud \u00fcsna eksklusiivselt eri maksut\u00f5usude kaudu, selle asemel, et kulusid kokku hoida, on prantslased eelistanud makse t\u00f5sta. Praegu on Prantsusmaa j\u00f5udnud olukorda, kus igast eurost, mis Prantsusmaal toodetakse, umbes 57 senti jagatakse \u00fcmber. See t\u00e4hendab et edasine riigi tulude suurendamine maksut\u00f5usude abil on s\u00fcgavalt riigi konkurentsiv\u00f5imet h\u00e4vitav. Suured kulud prantslastel on sotsiaalkulud ja esimese samba pensionid,” s\u00f5nas Eesti Panga \u00f6konomist Peeter Luikmel.<\/p>\n
K\u00e4rpeettepanekute asemel n\u00f5uavad sotsialistid aga eelarve toetamise eest hoopis pensionireformi tagasikeeramist, mis t\u00f5stis pensioniea 62-lt 64 eluaastale ja varamakse. Mis saab kui eurotsooni suurriigi poliitikud ei saagi oma t\u00f6\u00f6ga hakkama?<\/p>\n
“On v\u00f5lakirjade tugiostu programmid, mida ei ole kunagi pidanud kasutama. Euroopa Keskpangal on v\u00f5imalus toetada v\u00f5lakirjaturgu \u00e4\u00e4rmusliku spekulatsiooni eest. Aga selle \u00fcheks v\u00e4ikeseks, aga v\u00e4ga oluliseks eeltingimuseks on see, et riik sisuliselt delegeerib oma rahanduspoliitika m\u00f5neks ajaks Euroopa keskpangale, Euroopa komisjonile ja rahvusvahelisele valuutafondile. Ma usun, et prantslaste rahvuslik uhkus on nii suur, et seda nad esimesel v\u00f5imalusel kasutama ei hakka,” lausus Luikmel.<\/p>\n
Luikmel usub, et enne riigi \u00fcleandmist tuleb kaalumisele oma asjatundjate valitsus. Esialgu l\u00e4heb siiski uuele katsele Sebastien Lecornu.<\/p>\n
“Mulle ei j\u00e4\u00e4nud muljet, et selle t\u00f6\u00f6 peale oleks olnud palju kandidaate, kui ma p\u00e4ris aus olen. Nii et ma \u00fctlen teile, nagu ma \u00fctlesin prantslastele juba televisioonis, mul ei ole mingit agendat. Minu selge missioon on tagada, et 31. detsembriks oleks meil eelarve sotsiaalkuludeks ja riigieelarve ning et me oleksime tegelenud pakiliste probleemidega,” lausus Lecornu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alanud valimisten\u00e4dalal meil siin Eestis on ilmselt paljudel selline tunne, et mitte kellegi poolt ei ole h\u00e4\u00e4letada. Aga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18832,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,7751,25,52,2196,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-18831","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-peaminister","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-prantsusmaa","24":"tag-sebastien-lecornu","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18831","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18831"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18831\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18832"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18831"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18831"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18831"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}