{"id":188528,"date":"2026-05-27T12:02:25","date_gmt":"2026-05-27T12:02:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/188528\/"},"modified":"2026-05-27T12:02:25","modified_gmt":"2026-05-27T12:02:25","slug":"margit-sutrop-kui-tehisaru-annab-vastused-siis-mida-peab-opetama-kool-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/188528\/","title":{"rendered":"Margit Sutrop: kui tehisaru annab vastused, siis mida peab \u00f5petama kool? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eelmisel aastal k\u00e4ivitati presidendi Alar Karise algatusel TI-h\u00fcppe haridusprogramm<\/a>, mille eesm\u00e4rk ei ole lihtsalt koolidele veel \u00fcks digivahend anda, vaid kujundada raamistik, kuidas tehisaru m\u00f5testatult kasutada.<\/p>\n

TI-h\u00fcpe seab eesm\u00e4rgiks arendada noorte \u00f5pioskusi, \u00f5pilaste ja \u00f5petajate digip\u00e4devust ning v\u00e4ltida tehisaru kasutamist pelgalt vastuste saamiseks ja \u00f5ppimise simuleerimiseks. See on v\u00e4ga vajalik eesm\u00e4rk, sest on reaalne risk, et tehisaru mugav kasutamine n\u00f5rgendab iseseisvat m\u00f5tlemist, \u00f5pipingutust ja akadeemilise aususe taju.<\/p>\n

Sokraatiline tehisaru juhib k\u00fcsimuste abil<\/p>\n

TI-h\u00fcppe \u00f5pirakendus, mida koos OpenAI-ga arendatakse, p\u00f5hineb sokraatilisel mudelil. Nagu vana-Kreeka filosoof Sokrates, ei anna ka rakendus vastuseid lihtsalt ette, vaid k\u00fcsib k\u00fcsimusi, mis aitavad \u00f5ppijal ise vastuseni j\u00f5uda. Ta julgustab, tunnustab ja suunab edasi m\u00f5tlema. Mulle tuleb meelde Oskar Lutsu “Kevadest” \u00f5petaja Laur, kes \u00fctles Tootsile: “Kui sa tervet rehkendust ei j\u00f5ua, tee pool, aga tee ise.”<\/p>\n

\u00d5petaja Laur oli hea \u00f5petaja mitte sellep\u00e4rast, et ta teadis vastuseid, vaid sellep\u00e4rast, et ta n\u00e4gi igas \u00f5pilases inimest, tema tugevusi, n\u00f5rkusi, hirme ja v\u00f5imalusi. Ta suunas \u00f5pilasi arenema, m\u00e4rkas nende vajadusi ning l\u00f5i turvalise, kuid n\u00f5udliku \u00f5pikeskkonna.<\/p>\n

V\u00e4liselt v\u00f5ib tehisaruline \u00f5pirakendus \u00f5petaja Lauriga sarnaneda. Ta on kannatlik. Temalt v\u00f5ib k\u00fcsida l\u00f5putult. Ta ei v\u00e4si seletamast. Ta aitab keerulist teksti lahti v\u00f5tta, pakub veel \u00fche n\u00e4ite ja veel \u00fche selgituse. Selline tugi v\u00f5ib olla v\u00e4ga oluline neile \u00f5ppijatele, kes ei julge klassis k\u00fcsida, kes vajavad rohkem aega v\u00f5i kelle kodune tugi on n\u00f5rgem. Tehisaru v\u00f5ib aidata muuta \u00f5ppimist personaalsemaks ja k\u00e4ttesaadavamaks.<\/p>\n

Ent tehisarup\u00f5hise \u00f5pirakenduse kasutamisega koolis on seotud ka riskid, mille anal\u00fc\u00fcsimisega oleme Tartu \u00dclikooli eetikakeskuse t\u00f6\u00f6r\u00fchmas tegelenud*. 13. mail riigikogus toimunud konverentsil “Tehisaru hariduses: v\u00f5imalused ja v\u00e4ljakutsed”<\/a> esitasime oma t\u00f6\u00f6r\u00fchma esialgsed tulemused ja t\u00f5ime v\u00e4lja k\u00fcmme riski. Harutaksin j\u00e4rgnevalt lahti m\u00f5ned haridusega seotud riskid.<\/p>\n

Kas \u00f5petaja autoriteet j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima?<\/p>\n

\u00d5ppeprotsessi tekib tehisintellekti tulekuga paralleelne pedagoogiline autoriteet, s\u00fcsteem, mis selgitab, juhendab, tagasisidestab ja m\u00f5jutab \u00f5ppimist \u00f5petaja vaatev\u00e4ljast v\u00e4ljaspool.<\/p>\n

\u00d5petaja roll ei piirdu aga teadmiste edasiandmisega. \u00d5petaja kavandab \u00f5ppeprotsessi, m\u00e4rkab v\u00e4\u00e4rarusaamu, toetab motivatsiooni, kujundab v\u00e4\u00e4rtushoiakuid ning loob \u00f5ppimiseks vajaliku ruumi ja inimliku suhte. Kui osa neist funktsioonidest liigub tehnoloogilisse s\u00fcsteemi, siis ei muutu ainult \u00f5ppimise viis, muutub ka \u00f5petaja roll.<\/p>\n

Pedagoogiline probleem tekib siis, kui \u00f5ppimine nihkub \u00f5petaja vaatev\u00e4ljast v\u00e4lja. \u00d5petaja v\u00f5ib k\u00fcll n\u00e4ha l\u00f5pptulemust, kuid mitte enam \u00f5ppimise protsessi: kus \u00f5pilane eksis, millist abi ta sai, mida ta tegelikult m\u00f5istis ja millised v\u00e4\u00e4rarusaamad tal tekkisid. \u00d5petaja ei pruugi enam teada, kas \u00f5pilane lahendas \u00fclesande ise v\u00f5i juhtis tehisaru teda samm-sammult vastuseni.<\/p>\n

See n\u00f5rgestab \u00f5petaja v\u00f5imalust anda kujundavat tagasisidet, m\u00e4rgata klassi \u00fchiseid raskusi ning kohandada \u00f5pet vastavalt tegelikele vajadustele.<\/p>\n

TI-h\u00fcppe projekt on \u00fcles ehitatud nii, et \u00f5pilane suhtleb \u00f5pirakendusega otse ning \u00f5petajal ja koolil puudub ligip\u00e4\u00e4s nendele vestlustele. Selline lahendus kaitseb \u00f5igustatult \u00f5pilase privaatsust. \u00d5pilane v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida tehisaruga oma ebakindlusest, tervisemuredest v\u00f5i muudest isiklikest k\u00fcsimustest ning tal peab olema v\u00f5imalus seda teha ilma pideva j\u00e4lgimiseta.<\/p>\n

Kuid samal ajal tekib uus k\u00fcsimus: kuidas saab \u00f5petaja vastutada \u00f5pilase arengu eest, kui osa \u00f5ppimisprotsessi tegelikust kujundamisest toimub s\u00fcsteemis, mille \u00fcle \u00f5petajal puudub sisuline kontroll? Hariduses ei saa vastutust ja kontrolli t\u00e4ielikult lahutada.<\/p>\n

“\u00d5petaja roll v\u00f5ib nihkuda pedagoogiliselt juhilt tehnoloogilise \u00f5ppeprotsessi haldajaks. See puudutab kogu \u00f5petamise professiooni tulevikku.”<\/p>\n

Teine risk puudutab \u00f5petaja professionaalset rolli. Kui \u00f5petaja delegeerib j\u00e4rjest suurema osa selgitamisest, tagasisidestamisest, \u00f5ppematerjalide loomisest v\u00f5i \u00f5ppimisstrateegiate soovitamisest tehnoloogilisele s\u00fcsteemile, v\u00f5ib aja jooksul n\u00f5rgeneda ka \u00f5petaja enda didaktiline p\u00e4devus ja professionaalne otsustusv\u00f5ime. \u00d5petaja roll v\u00f5ib nihkuda pedagoogiliselt juhilt tehnoloogilise \u00f5ppeprotsessi haldajaks. See puudutab kogu \u00f5petamise professiooni tulevikku.<\/p>\n

Mis saab \u00f5petaja ja \u00f5pilase suhtest<\/p>\n

Kolmas risk puudutab \u00f5petaja ja \u00f5pilase \u00f5ppesuhet. Tehisaru v\u00f5ib tunduda kannatlikum, kiiremini k\u00e4ttesaadav ja v\u00e4hem hinnanguline kui inimene. \u00d5pilane v\u00f5ib kogeda teda mugavama suhtluspartnerina kui \u00f5petajat. See v\u00f5ib olla l\u00fchiajaliselt kasulik, eriti neile, kes kardavad eksida v\u00f5i k\u00fcsida.<\/p>\n

\u00d5ppimine t\u00e4hendab lisaks teadmiste omandamisele ka suhtlemist, vastutust, kriitika talumist, enese\u00fcletust ja usaldusliku suhte kujunemist \u00f5petajaga ehk teise inimesega. Kui \u00f5pilane hakkab eelistama tehisaru \u00f5petajale, v\u00f5ib n\u00f5rgeneda inimlik \u00f5ppesuhe, millel on oluline roll motivatsiooni, enesekindluse, v\u00e4\u00e4rtushoiakute ja sotsiaalse arengu kujunemisel. Tehisaru inimlikustamine v\u00f5ib viia selleni, et \u00f5pilane v\u00f5\u00f5randub maailmast ega oska luua usalduslikke suhteid kaasinimestega.<\/p>\n

Kriitikameel ja ausus on olulised<\/p>\n

TI-h\u00fcppe monitooring n\u00e4itab, et \u00f5pilased kasutavad konsultatsiooni saamiseks \u00fcha rohkem tehisaru abi ja k\u00fcsivad \u00fcha v\u00e4hem \u00f5petajalt. Jaan Aru kirjutas oma uuringute p\u00f5hjal<\/a>, et \u00f5pilased usaldavad seda, mida tehisaru \u00fctleb, kriitikavabalt. Seega ei pruugi nad tuvastada v\u00e4\u00e4rinfot v\u00f5i tehisaru hallutsineerimist, kuna tehisaru v\u00f5ib anda v\u00e4ga veenvaid vastuseid ka siis, kui need on tegelikult valed v\u00f5i allikatega halvasti seotud.<\/p>\n

K\u00fcsigem, mis m\u00f5ju v\u00f5ib sel olla \u00f5pilaste iseloomule. Siiani oleme ikka inimesi julgustanud ausalt tunnistama, kui nad ei tea, ja pidanud sellist ausust tunnustusv\u00e4\u00e4rseks, sest see motiveerib teadmisi hankima ja arenema. Tehisaru selles eeskuju ei n\u00e4ita. Kui \u00fctled, et tema pakutud vastus pole \u00f5ige, ta vabandab ja pakub lihtsalt uue vastuse.<\/p>\n

Akadeemilise aususega on probleem selles, et tehisaru v\u00f5ib \u00f5pilase p\u00e4ringule vastusena pakkuda mingi teksti, andmata viiteid, kust ta selle v\u00f5ttis, v\u00f5i esitada valesid, v\u00e4ljam\u00f5eldud viiteid.<\/p>\n

Hiljuti kirjutas \u00fcks mu Islandi kolleeg, et avastas artikli, kus oli viidatud tema raamatule. Pealkiri oli selline, et haakus tema teadust\u00f6\u00f6ga ja oli usutav, et ta v\u00f5is olla selle autor. Paraku ta polnud seda kirjutanud ja sellist raamatut \u00fcldse ei eksisteerinudki. Niisiis on v\u00e4ga oluline arendada kriitilist m\u00f5tlemist ja hoolsust, et inimesed ei kasutaks tehisaru teksti kriitikameeleta.<\/p>\n

V\u00e4ga oluline on motiveerida \u00f5pilasi oma peaga m\u00f5tlema ja ise kirjutama. Kui \u00f5ppija muutub laisaks ja laseb teksti valmis kirjutada tehisarul, loobume m\u00f5tlemisest ja v\u00f5ime tahtmatult reprodutseerida kellegi teise m\u00f5tteid ja juttu, teadmata, kes on tegelik autor. Teise teksti esitamine enese tekstina on aga algse autori suhtes ebaaus ja eba\u00f5iglane.<\/p>\n

Hariduse eesm\u00e4rk<\/p>\n

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021\u20132035<\/a> \u00fctleb, et hariduse eesm\u00e4rk on kujundada teadmiste, oskuste ja hoiakutega inimesi, kes suudavad end teostada isiklikus elus, t\u00f6\u00f6s ja \u00fchiskonnas. G\u00fcmnaasiumi eesm\u00e4rk on p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse<\/a> j\u00e4rgi \u00f5pilast mitte ainult t\u00f6\u00f6turule sisenemiseks ette valmistada, vaid kasvatada ka loovat, vastutustundlikku, sotsiaalselt k\u00fcpset ja eetiliselt m\u00f5tlevat inimest.<\/p>\n

Kui masin suudab kirjutada teksti, muutub olulisemaks inimese v\u00f5ime hinnata selle teksti t\u00e4hendust ja t\u00f5ep\u00e4rasust. Kui masin suudab anda vastuse, muutub olulisemaks inimese v\u00f5ime otsustada, kas see vastus on usaldusv\u00e4\u00e4rne ja \u00f5iglane. Kui masin suudab simuleerida empaatiat, muutub olulisemaks p\u00e4ris inimlik kontakt.<\/p>\n

OECD uus hariduse tulevikuraamistik “Haridus \u00f5nnelikuks eluks” (2025)<\/a> r\u00f5hutab samuti, et tehisaru ajastul peab haridus tugevdama inimlikku t\u00e4hendust, enesem\u00e4\u00e4ramist ja eetilist otsustusv\u00f5imet.<\/p>\n

Haridus peab arendama v\u00f5imet m\u00f5ista maailma, hinnata v\u00e4\u00e4rtusi, lahendada probleeme ja tegutseda vastutustundlikult. K\u00f5ige olulisemateks p\u00e4devusteks peetakse kohanevat probleemilahendamise oskust ja eetilist arutlemist.<\/p>\n

Haridusvaldkonna ja \u00fchiskonna ees seisab rohkesti s\u00fcvenemist n\u00f5udvaid k\u00fcsimusi.<\/p>\n

“Kuidas panna hindeid, kui l\u00f5pptulemus ei n\u00e4ita enam kindlalt, mida \u00f5pilane ise oskab?”<\/p>\n

Kuidas kasutada tehisaru nii, et inimene ei muutuks vaimult v\u00e4iksemaks, vaid suuremaks? Praktilises m\u00f5ttes: milliseid \u00fclesandeid \u00f5pilasele anda, kui tehisaru abil s\u00fcnnivad tekst, kokkuv\u00f5te, kood, pilt ja anal\u00fc\u00fcs sekunditega? Kuidas panna hindeid, kui l\u00f5pptulemus ei n\u00e4ita enam kindlalt, mida \u00f5pilane ise oskab? Kuidas hoida akadeemilist ausust nii, et me ei looks hirmu ja varjamise kultuuri?<\/p>\n

Kuidas kaitsta \u00f5pilase privaatsust ja samal ajal m\u00f5ista, mis tema \u00f5ppimise vallas tegelikult toimub? Kuidas \u00f5petada \u00f5petajat, et tehisaru ei muutuks talle lihtsalt j\u00e4rjekordseks lisakohustuseks?<\/p>\n

M\u00f5ned ettepanekud<\/p>\n

Esiteks tuleks muuta \u00fclesandeid nii, et \u00f5pilane ei saaks lihtsalt esitada tehisaru toodangut, vaid peaks n\u00e4itama oma m\u00f5tlemise teed.<\/p>\n

Teiseks peab muutuma hindamine. Rohkem tuleb hinnata protsessi, p\u00f5hjendamist, suulist kaitsmist, allikakriitikat ja oskust kirjeldada ausalt, kuidas esitatud t\u00f6\u00f6s on tehisaru kasutatud.<\/p>\n

Kolmandaks tuleb \u00f5petajatele anda mitte ainult tehnilist koolitust, vaid ka uut didaktilist tuge: kuidas \u00f5petada olukorras, kus \u00f5pilase k\u00f5rval on kogu aeg s\u00fcsteem, mis oskab vastata, selgitada ja julgustada.<\/p>\n

Ja l\u00f5puks tuleb v\u00e4ga selgelt s\u00f5nastada \u00fcks p\u00f5him\u00f5te: tehisaru peab toetama \u00f5petaja juhitud \u00f5ppeprotsessi, mitte kujunema paralleelseks pedagoogiliseks autoriteediks. Ka hiljuti Euroopa N\u00f5ukogu s\u00f5nastatud dokument<\/a>, mis kirjeldab \u00f5petaja rolli tehisintellekti ajastul, r\u00f5hutab, et tehisaru peab olema \u00f5petaja abivahend, mitte asendama teda.<\/p>\n

TI-h\u00fcpe on Eesti jaoks julge haridusuuendus, kuid selle edu ei tohiks m\u00f5\u00f5ta tehisaru kasutatavusega. Edu peaksime m\u00f5\u00f5tma sellega, kas \u00f5pilased muutuvad paremaks \u00f5ppijaks, kas nad oskavad k\u00fcsida paremaid k\u00fcsimusi, hinnata vastuste usaldusv\u00e4\u00e4rsust, p\u00f5hjendada oma seisukohti, kasutada tehisaru ausalt ja v\u00f5tta vastutust oma \u00f5ppimise eest.<\/p>\n

Tehisaru v\u00f5ib anda vastuseid, kool peab \u00f5petama, kuidas aru saada, kas vastus on \u00f5ige, mida sellega teha ning kuidas on hea ja \u00f5iglane nende teadmiste p\u00f5hjal tegutseda. Tehisaru peab toetama, mitte asendama inimlikku \u00f5ppesuhet. TI-h\u00fcppest peab saama v\u00f5imalus uuesti l\u00e4bi m\u00f5elda, mida, kuidas ja mille nimel Eesti kool \u00f5petab.<\/p>\n

* Projekt “TI-h\u00fcppe \u00f5pirakenduse ja haridusprogrammi eetiliste, sotsiaalsete, juriidiliste ja tehnoloogiliste riskide ning v\u00e4\u00e4rtusvalikute anal\u00fc\u00fcs”. Kestus: 22. jaanuar\u201330. juuni 2026. Tellija: TI-H\u00fcpe SA. T\u00e4itja: Tartu \u00dclikooli eetikakeskuse t\u00f6\u00f6r\u00fchm (Margit Sutrop, Dan Bogdanov, Katrin Laas-Mikko, Liina Kamm, Andra Siibak, Henrik Trasberg).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eelmisel aastal k\u00e4ivitati presidendi Alar Karise algatusel TI-h\u00fcppe haridusprogramm, mille eesm\u00e4rk ei ole lihtsalt koolidele veel \u00fcks digivahend…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":188529,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,81655,35,34,36,31,32,21,405,7440,28,29,23513,19,408,7660,2913,25,814,373,372,9736,23,24,22,20,30],"class_list":["post-188528","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-haridusvaldkonna-arengukava","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kool","tag-koolielu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-margit-sutrop","tag-news","tag-opetajad","tag-opilased","tag-oppimine","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt","tag-tehnoloogia","tag-ti-hupe","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116646441305128737","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/188528","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=188528"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/188528\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/188529"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=188528"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=188528"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=188528"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}