Laste kasvatamisest r\u00e4\u00e4gitakse kui suurest majanduslikust kulust ja ps\u00fchholoogilisest koormast. Selliselt pole laste saamist ja kasvatamist varem k\u00e4sitletud. Laps polegi enam kui elu loomulik j\u00e4tk, vaid justkui projekt, arutleb Mirjam M\u00f5ttus Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
S\u00fcndide arv Eestis on umbes nagu valitsuse reiting, n\u00e4ib, et iga kuu tehakse eelmisega v\u00f5rreldes j\u00e4rjekordne negatiivne rekord. Lapsi s\u00fcnnib Eestis aina v\u00e4hem. Keskmine eluiga, mil saadakse esimene laps, nihkub \u00fcha edasi, \u00fcletades juba 30 eluaasta piiri.<\/p>\n
Olgu kohe \u00f6eldud, et minu hinnangul on lapsesaamine v\u00f5i mittesaamine s\u00fcgavalt isiklik otsus ja selle otsuse tegemist v\u00f5i mittetegemist ei pea mitte keegi mitte kellelegi p\u00f5hjendama. K\u00fcll on n\u00e4htud naisi, kes peavad tundma end halvasti, et nad ei taha lapsi, ja naisi, kes peavad tundma end halvasti, sest nad tahavad veel \u00fchte last.<\/p>\n
Minu jaoks on olulisem k\u00fcsimus, millist uut ohtlikku m\u00f5ttemustrit me oleme \u00fchiskonnas loomas, kui otsime vastust k\u00fcsimusele, miks s\u00fcnnib lapsi j\u00e4rjest v\u00e4hem.<\/p>\n
Demograafid ja vastavad asutused on aastaid sellele k\u00fcsimusele vastust otsinud. Riiklikul tasandil peabki seda kahtlemata tegema. Nii saavad ka poliitikakujundajad teada, et majandusliku kindlustunde puudumine, ebastabiilsed suhted, kallis v\u00f5i ebakindel eluasemeturg, raskused t\u00f6\u00f6 ja pere \u00fchendamisel, hirm ajapuuduse ja l\u00e4bip\u00f5lemise ees on \u00fched peamised p\u00f5hjused<\/a>, miks peret ei planeerita v\u00f5i l\u00fckatakse seda edasi.<\/p>\n \u00dchiskonnas oleme eriti tugevalt keskendunud just majandusk\u00fcsimusele ja laste kasvatamise “hinna” arvutamisest on Eestis saanud viimase k\u00fcmnendi jooksul peaaegu omaette \u017eanr.<\/p>\n Sotsiaalministeeriumist teatakse \u00f6elda, et eelmisel aastal oli laste \u00fclalpidamise keskmine kulu kuus vanematele 565 eurot. See h\u00f5lmab kulutusi toidule, riietele, jalan\u00f5udele, eluasemele, transpordile, sidele, vabale ajale, huviharidusele ja muid otseseid kulusid. Vaatasime abikaasaga seda summat, silmad suured peas, ja t\u00f5desime, et selle matemaatika j\u00e4rgi ei saaks meie peres kolm last kasvada. Aga kasvab.<\/p>\n Samal ajal on Eestis v\u00e4ga tugev \u00fchiskondlik teadmine, et “hea lapsevanem” peab lapsele palju pakkuma. Ta peab pakkuma aega, huviringe, head haridust, suuremat elamispinda ja n\u00f5nda edasi. Seda k\u00f5ike \u00fchiskonnas, kus inimene peab olema korraga ka tubli t\u00f6\u00f6taja, sportlik, vaimselt tasakaalus, majanduslikult edukas ja sotsiaalselt aktiivne ning muidugi teadlik lapsevanem. Ja kui ta seda k\u00f5ike ei suuda, siis j\u00e4\u00e4b mulje, et midagi on valesti. Arusaadavalt t\u00f5stab see tunnetuslikku survet.<\/p>\n Nii on j\u00e4\u00e4nud avalikus arutelus domineerima seisukohad, et lapse kasvatamine on suur majanduslik kulu ja ps\u00fchholoogiline koormus.<\/p>\n Selliselt pole laste saamist ja kasvatamist varem k\u00e4sitletud. Laps pole enam elu loomulik j\u00e4tk, vaid projekt. Projekt, mille jaoks peab olema Excel. Piisavalt suur auto. Piisavalt suur korter. \u00d5ige kool. \u00d5iged huviringid. Ja muidugi ka \u00f5ige vanemlusfilosoofia. Projekt, mis suurendab halduskoormust tingimustes, kus elu elamisest on saanud pigem elu haldamine. Inimene on muutunud korraga oma elu personalijuhiks, kvaliteedikontrol\u00f6riks ja l\u00e4bip\u00f5lemise ohvriks.<\/p>\n V\u00f5ib-olla ei olegi praeguse s\u00fcndimuskriisi keskmes ainult raha v\u00f5i ebakindlus. V\u00f5ib-olla on asi selles, et me ei oska enam elu n\u00e4ha millegi loomulikuna. Elu peab olema p\u00f5hjendatud, planeeritud ja kontrollitud ning laps ilmub sellesse maailma mitte enam saatuse v\u00f5i lootusena, vaid riskihinnangu objektina.<\/p>\n “Pered tahavad k\u00fcll lapsi, aga ei julge neid saada v\u00f5i l\u00fckkavat saamist aina edasi, oodates mingit \u00f5iget hetke.”<\/p>\n See ei t\u00e4henda, et inimesed oleksid k\u00fclmaks muutunud. V\u00f5ib-olla lihtsalt pole kunagi varem laste heaolust nii palju hoolitud. Aga paratamatult suurendab pidev arutelu laste kasvatamise hinna ja ps\u00fchholoogilise koormuse \u00fcle paradoksaalselt seda, et pered tahavad k\u00fcll lapsi, aga ei julge neid saada v\u00f5i l\u00fckkavad saamist aina edasi, oodates mingit \u00f5iget hetke.<\/p>\n Uuringud n\u00e4itavad just viimast. Lapsi soovitakse, aga ei tunta piisavat valmisolekut. On tekkinud arusaam, et laps v\u00f5ib tulla ainult t\u00e4iesti valmis ellu. Aga elu ei saabu ju kunagi valmis kujul.<\/p>\n Kohtasin hiljuti noort isa, kes tunnistas v\u00e4ikese kergendusega, et p\u00e4ris elu ei olegi osutunud nii hirmutavaks, nagu enne lapse s\u00fcndi tundus. J\u00e4in m\u00f5ttesse, kui palju r\u00e4\u00e4gime me lastest l\u00e4bi kulude, koormuse ja loobumiste prisma.<\/p>\n Mina ei oska oma lastele k\u00fclge panna hinnasilti. Ja ma ei ole kunagi p\u00e4riselt aru saanud ka k\u00fcsimusest, kas lapsed “v\u00f5tavad \u00e4ra” inimese aja v\u00f5i elu. Inimene on tervik. Minu lapsed ei ole elu k\u00f5rvalt toimuv projekt, nad ongi minu elu. Me kasvame koos ja eraldi, aga siiski tervikuna.<\/p>\n V\u00f5ib-olla oleme me end natuke \u00fcle optimeerinud. Harjunud m\u00f5ttega, et elu peab olema p\u00f5hjendatud, kontrollitud ja valmis enne, kui see v\u00f5ib alata. Aga elu on alati alanud pooleli olevates tingimustes.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n