Viimastel aastatel on kaasomandina kinnisvara soetamine sagenenud, mida on soodustanud kinnisvarahindade t\u00f5us ning vajadus jagada finantskoormust ja riske. <\/p>\n
\u201eKaasomand v\u00f5imaldab turule siseneda ka neil, kelle jaoks \u00fcksinda kinnisvara otsmine j\u00e4\u00e4ks k\u00e4ttesaamatuks, samas loob see omanike vahel pikaajalise ja \u00f5iguslikult siduva suhte, mille toimimine s\u00f5ltub suuresti kokkulepete kvaliteedist,\u201c r\u00e4\u00e4gib Angela Virak. Ta lisab, et kuigi kaasomand luuakse enamasti usalduslikus suhtes, ei p\u00f6\u00f6rata sageli algfaasis piisavat t\u00e4helepanu v\u00f5imalike tulevaste erimeelsuste ennetamisele.<\/p>\n
Suurim risk on l\u00e4bim\u00f5tlemata kokkulepped<\/p>\n
Viraku s\u00f5nul kerkivad probleemid tavaliselt esile siis, kui kaasomanike huvid aja jooksul muutuvad. Ta toob n\u00e4iteks situatsiooni, kus kaks inimest ostsid korteri \u00fchiseks investeeringuks, hiljem soovis \u00fcks osapool vara m\u00fc\u00fca, teine aga \u00fc\u00fcrimist j\u00e4tkata. Kuna v\u00e4ljaostu v\u00f5i kaasomandi l\u00f5petamise tingimustes polnud eelnevat kokkulepet, j\u00f5udis vaidlus kohtusse ning korter m\u00fc\u00fcdi l\u00f5puks enampakkumisel.<\/p>\n
\u201eL\u00f5pptulemus ei vastanud kummagi poole ootustele. See n\u00e4itab h\u00e4sti, et kaasomandi suurim risk ei ole omandivorm ise, vaid l\u00e4bim\u00f5tlemata kokkulepped,\u201c m\u00e4rgib Virak.<\/p>\n
Kogenud maakleri s\u00f5nul ei teadvustata sageli ka seda, et sundm\u00fc\u00fcgi korral ei arvestata raha jagamisel kaasomanike tegelikke investeeringuid v\u00f5i kinnisvara eri osade seisukorda. \u201ePaljud inimesed arvavad ekslikult, et kaasomandi puhul kuulub neile konkreetne f\u00fc\u00fcsiline osa kinnisvarast. Tegelikult omatakse m\u00f5ttelist osa kogu varast ja vastavalt sellele jaotatakse ka m\u00fc\u00fcgitulu. See t\u00e4hendab, et isegi kui \u00fcks kaasomanik on panustanud rohkem v\u00f5i hoidnud oma kasutuses olnud osa paremas korras, ei pruugi see l\u00f5pptulemust m\u00f5jutada,\u201c selgitab ta.<\/p>\n
Enamik vaidlusi ennetatavad<\/p>\n
Virak r\u00f5hutab, et enamik kaasomandiga seotud vaidlusi on siiski ennetatavad kui juba kaasomandi loomisel v\u00f5imalikult detailsed kokkulepped s\u00f5lmida. Soovitav on s\u00f5lmida notariaalselt t\u00f5endatud kinnisasja kasutamise kord, kulude jaotus, investeeringute tegemise p\u00f5him\u00f5tted ning otsustusprotsessid ja panna paika ka kaasomandi l\u00f5petamise v\u00f5i v\u00e4ljaostu tingimused.<\/p>\n
\u201eUsaldusest \u00fcksi ei piisa. Ka l\u00e4hedaste inimeste huvid v\u00f5ivad aastate jooksul muutuda ning \u00fclds\u00f5nalised kokkulepped ei pruugi hilisemates vaidlustes pakkuda piisavat \u00f5iguskindlust, mist\u00f5ttu on oluline, et kokkulepped oleksid selged ja v\u00f5imalusel notariaalselt vormistatud,\u201c selgitab Virak.<\/p>\n
Ta soovitab kindlasti kaasata tehingusse kinnisvaraspetsialist, kes tunneb kaasomandi \u00f5iguslikku poolt, oskab v\u00f5imalikke riske ennetada ja aitab vormistada kokkulepped nii, et need kaitseksid k\u00f5iki osapooli ka tulevikus.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimastel aastatel on kaasomandina kinnisvara soetamine sagenenud, mida on soodustanud kinnisvarahindade t\u00f5us ning vajadus jagada finantskoormust ja riske.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":188722,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,32889,80208,80207],"class_list":["post-188721","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kaasomand","tag-kaasomandi-muuk","tag-kaasomandi-probleemid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116647475597379579","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/188721","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=188721"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/188721\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/188722"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=188721"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=188721"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=188721"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}