Kuigi erakorralise meditsiini osakondadesse (EMO) p\u00f6\u00f6rdumiste arv on aasta alguses v\u00f5rreldes mullusega m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4henenud, moodustavad endiselt \u00fcle poole p\u00f6\u00f6rdumistest rohelise triaa\u017eikategooria patsiendid, kelle seisund ei vaja v\u00e4ltimatut ja erakorralist sekkumist, vahendab BNS.<\/p>\n
Eesti Haiglate Liit ja Tervisekassa tuletavad t\u00e4nasel rahvusvahelisel erakorralise meditsiini p\u00e4eval meelde, et erakorraline abi peab j\u00f5udma esimesena nendeni, kelle seisund ei kannata oodata.<\/p>\n
Aasta esimese nelja kuuga p\u00f6\u00f6rduti Eestis erakorralise meditsiini osakondadesse 147 607 korral. Neist 81 323 ehk 55 protsenti olid rohelise triaa\u017eikategooria p\u00f6\u00f6rdumised, mille puhul ei vajanud inimese seisund v\u00e4ltimatut ja erakorralist sekkumist. Kollase kategooria p\u00f6\u00f6rdumisi oli 51 402 ehk 35 protsenti, oran\u017ee 9801 ehk seitse protsenti ning punase kategooria juhtumeid 3713 ehk kolm protsenti.<\/p>\n
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimehe doktor Urmas Sule s\u00f5nul on erakorralise meditsiini t\u00f6\u00f6tajate roll kriitiline just olukordades, kus inimese elu v\u00f5i tervis on otseses ohus.<\/p>\n
\u201eErakorralise meditsiini osakonnad ja kiirabibrigaadid on loodud selleks, et aidata inimesi olukordades, kus abi ei saa oodata. Iga p\u00e4ev teevad EMO arstid, \u00f5ed, hooldajad, kiirabit\u00f6\u00f6tajad ja teised erakorralise abi spetsialistid pingelist t\u00f6\u00f6d, et m\u00e4rgata kiiresti k\u00f5ige raskemas seisundis patsiente ning anda neile vajalikku abi. Nende inimeste t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtustamine t\u00e4hendab ka seda, et kasutame erakorralist abi siis, kui seda on p\u00e4riselt vaja,\u201c \u00fctles Sule rahvusvahelisel erakorralise meditsiini p\u00e4eval.<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem p\u00f6\u00f6rdumisi aasta esimese nelja kuu jooksul oli seotud vigastustega. N\u00e4iteks randme- ja k\u00e4evigastusega p\u00f6\u00f6rduti EMO-sse 9568 korral ning valdav osa neist juhtumitest kuulus rohelisse triaa\u017eikategooriasse. Kollased ja oran\u017eid p\u00f6\u00f6rdumised olid k\u00f5ige sagedamini seotud s\u00fcdamehaigustega, sealhulgas kodade virvenduse ja laperdusega. Punase kategooria juhtumid olid enim seotud peaajuinfarktiga.<\/p>\n
Tervisekassa esmatasandi portfellijuhi Liis Kruusi s\u00f5nul n\u00e4itab v\u00e4rske statistika, et inimesed p\u00f6\u00f6rduvad oma tervisemurega varasemast teadlikumalt, kuid \u00f5ige abini j\u00f5udmist saab veelgi parandada.<\/p>\n
\u201eAasta esimese nelja kuuga oli EMO-sse p\u00f6\u00f6rdumisi v\u00f5rreldes aasta varasema sama perioodiga 9561 v\u00f5rra v\u00e4hem. K\u00f5ige enam on v\u00e4henenud rohelise triaa\u017eikategooria p\u00f6\u00f6rdumised: neid oli \u00fcle 12 000 v\u00f5rra v\u00e4hem. See on oluline muutus, sest iga tervisemure, mis saab lahenduse inimese jaoks sobivamas kohas, aitab hoida EMO ja kiirabi v\u00f5imekust nende jaoks, kelle seisund vajab kiiret sekkumist,\u201c \u00fctles Kruus.<\/p>\n
Kruus r\u00f5hutab, et \u00f5ige p\u00f6\u00f6rdumine ei t\u00e4henda abi otsimisest loobumist. See t\u00e4hendab, et inimene saab oma tervisemurele sobivaima abi \u00f5igel ajal ja \u00f5igest kohast. Kui tervisemure ei ole eluohtlik ega kiiresti halvenev, saab sageli esmalt n\u00f5u perearstikeskusest, apteegist v\u00f5i perearsti n\u00f5uandetelefonilt 1220. Trauma v\u00f5i muu erakorralise mure korral tuleb arvestada, et EMO-s aidatakse patsiente seisundi raskuse, mitte saabumise j\u00e4rjekorra alusel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi erakorralise meditsiini osakondadesse (EMO) p\u00f6\u00f6rdumiste arv on aasta alguses v\u00f5rreldes mullusega m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4henenud, moodustavad endiselt \u00fcle poole…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":188800,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,565,44704,34,36,31,32,21,39291,28,29,19,25656,25,81688,4748,23,24,564,22,20,30],"class_list":["post-188799","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-emo","tag-emo-sse-poordumine","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kollane","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-oranz","tag-populaarseimad-lood","tag-randme-ja-kaevigastus","tag-sudamehaigus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-trauma","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116647786185632465","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/188799","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=188799"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/188799\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/188800"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=188799"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=188799"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=188799"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}