{"id":188846,"date":"2026-05-27T19:03:13","date_gmt":"2026-05-27T19:03:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/188846\/"},"modified":"2026-05-27T19:03:13","modified_gmt":"2026-05-27T19:03:13","slug":"tehniliselt-polnud-uliprojekt-kui-kaugel-olid-vene-ajal-tallinn-ja-vilnius-kiirtrammi-ning-riia-metroo-saamisest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/188846\/","title":{"rendered":"\u201eTehniliselt polnud \u00fcliprojekt.\u201c Kui kaugel olid Vene ajal Tallinn ja Vilnius kiirtrammi ning Riia metroo saamisest?"},"content":{"rendered":"<p>Levinud arvamuse kohaselt oli N\u00f5ukogude Liidu linnaplaneerimises kirjutamata reegel, et miljonilinn pidi saama metroo ja poole miljoni elanikuga linn kergmetroo. Erand tehti n\u00e4iteks Thbilisile, kus 1960ndatel, kui sinna metroo tehti, elas palju v\u00e4hem inimesi. Ja tegelikult polnud ka pool miljonit elanikku kergmetroo saamise garantii, sest selline elanike arv t\u00e4hendas seda, et kaaluti pigem odavamaid lahendusi: kiirtrammi, metrootrammi v\u00f5i kergmetrood. Mille poolest need kolm lahendust \u00fcldse erinevad? Kiirtramm s\u00f5idab peamiselt maapinnal eraldatud rajal, metrootramm tihedamas linnas osaliselt tunnelis, aga j\u00e4\u00e4b trammis\u00fcsteemiks ning kergmetroo on metrooga sarnasem eraldatud s\u00fcsteem, tavaliselt estakaadil v\u00f5i omaette trassil ning l\u00fchemate rongide ja v\u00e4iksema l\u00e4bilaskev\u00f5imega.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude aja l\u00f5pus oli Tallinna ja Vilniuse rahvaarv juba sellel piiril, et neisse taheti rajada m\u00f5ni odavam lahendus, ning miljonilinnaks t\u00f5usev Riia pidi saama p\u00e4rismetroo. Vilniuses andis linnav\u00f5im projekteerijatele \u00fclesande uurida kiirtrammitee rajamise v\u00f5imalust, samas olid selle tunnelid ja jaamad kavandatud toonaste metroostandardite j\u00e4rgi ning vanalinna all oleks trass l\u00e4inud kuni 30 meetri s\u00fcgavusele. Kuid t\u00f6\u00f6 peatati 1990. aastal. Riia metroo oli ka projektistaadiumis: 1980. aastate l\u00f5puks oli kinnitatud kolme liiniga skeem, esimese 8,3 km ja kaheksa jaamaga l\u00f5igu t\u00f6\u00f6projektid olid 1989. aastaks Moskvas valmis ja parteibossidel kinnitatud. Alustatud oli ettevalmistust\u00f6id, sh geoloogilisi puurimisi ja ehitusbaaside rajamist. Ehitus pidi algama 1990. aastal ja esimene l\u00f5ik ise valmima aastatel 2000\u20132002, kuid projekt j\u00e4i laulva revolutsiooni t\u00f5ttu \u00e4ra.<\/p>\n<p>Oled juba tellija?Logi sisse<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120586704\/tehniliselt-polnud-uliprojekt-kui-kaugel-olid-vene-ajal-tallinn-ja-vilnius-kiirtrammi-ning-riia-metroo-saamisest\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120586704\/tehniliselt-polnud-uliprojekt-kui-kaugel-olid-vene-ajal-tallinn-ja-vilnius-kiirtrammi-ning-riia-metroo-saamisest\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (39)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Levinud arvamuse kohaselt oli N\u00f5ukogude Liidu linnaplaneerimises kirjutamata reegel, et miljonilinn pidi saama metroo ja poole miljoni elanikuga&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":188847,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,48310,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-188846","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-laagna-tee","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116648096958643213","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/188846","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=188846"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/188846\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/188847"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=188846"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=188846"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=188846"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}