{"id":189197,"date":"2026-05-28T06:58:12","date_gmt":"2026-05-28T06:58:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/189197\/"},"modified":"2026-05-28T06:58:12","modified_gmt":"2026-05-28T06:58:12","slug":"indrek-saul-tarbija-kindlustunde-indeks-ei-ennusta-enam-majandust-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/189197\/","title":{"rendered":"Indrek Saul: tarbija kindlustunde indeks ei ennusta enam majandust | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Statistikaamet avaldas sel n\u00e4dalal oma esimese konjunktuuribaromeetri<\/a>. Tarbija kindlustunne on -31 punkti, peaaegu sama, mis Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) viimases m\u00f5\u00f5tmises.<\/p>\n

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa), kes juhtis varem konjunktuuriinstituuti, t\u00f5des, et arvud kinnitavad EKI t\u00f6\u00f6d, ja k\u00fcsis, miks instituuti omal ajal r\u00fcnnati. Tema argument k\u00f5lab veenvalt, aga on p\u00f5him\u00f5tteliselt vale, kuna probleem on teisel tasandil, selles, mida see m\u00f5\u00f5dik n\u00e4itab, milleks seda kasutada saab ja miks tarbija kindlustunnet \u00fcldse m\u00f5\u00f5detakse.<\/p>\n

Strateegiakonsultandina n\u00e4en ettev\u00f5tete aruannetes ja BI-armatuurlaudades sama mustrit pidevalt: m\u00f5\u00f5dik, mis kunagi t\u00f6\u00f6tas, lakkab t\u00f6\u00f6tamast, aga keegi ei tee diagnoosi. Ettev\u00f5te j\u00e4tkab selle j\u00e4rgi otsuste tegemist, kuni keegi k\u00f5rvutab m\u00f5\u00f5diku n\u00e4ite tulemustega ja avastab, et need ei k\u00e4i enam \u00fchte jalga. M\u00f5\u00f5dikudisainis on see klassikaline lugu, et indikaator on hea ainult seni, kuni keegi kontrollib, kas ta veel teeb seda, milleks loodi.<\/p>\n

Vaatasin tarbija kindlustunde indeksit (TKI) sama metoodikaga, mida kasutan ettev\u00f5tete KPI-de diagnoosimisel ehk k\u00f5rvutasin iga komponendi reaalse tulemusn\u00e4itajaga (majanduses n\u00e4iteks SKP ja teiste makron\u00e4itajatega) ja vaatasin, kas seos veel kehtib. Tulemus oli \u00fchene: TKI ei ennusta enam mitte midagi.<\/p>\n

TKI kolm diagnoosi<\/p>\n

Esiteks aastatel 2016\u20132019 indikaator t\u00f6\u00f6tas. Tarbija kindlustunde ja SKP kasvu vaheline korrelatsioon oli +0,65, statistiliselt oluline (p=0,006, n=16 kvartalit). Inimeste meeleolu ja majandus liikusid samas suunas. M\u00f5\u00f5dik tegi seda, milleks ta loodi.<\/p>\n

Teiseks, aastatel 2022\u20132025 lakkas indikaator t\u00f6\u00f6tamast. Sama korrelatsioon kukkus +0,31-le, kuid usaldusvahemik on lai ja tulemus ei ole klassikalises m\u00f5ttes statistiliselt oluline. T\u00e4pne v\u00e4ide on, et TKI ei anna enam usaldusv\u00e4\u00e4rset signaali. Seda kinnitab lead-lag test: kui kontrollida, kas TKI ennustab SKP-d \u00fche kuni nelja kvartali ette \u2013 mis ongi indikaatori klassikaline kaitseliin, sest see on disainitud juhtn\u00e4itajana \u2013, on k\u00f5igi spetsifikatsioonide korrelatsioon nullil\u00e4hedane v\u00f5i negatiivne. Ka juhtn\u00e4itajana indeks ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n

Kolmandaks on koondindeksis disainviga. TKI koondn\u00e4itaja koosneb, v\u00e4hemalt koosnes EKI ajal, neljast komponendist, millest kolm on n\u00f5rgad ennustajad. Teisis\u00f5nu, valesti, suvaliselt valitud.<\/p>\n

Kui v\u00f5tta indeksi 15 alamk\u00fcsimusest kuue parimat \u2013 hinnaootus j\u00e4rgmiseks 12 kuuks, t\u00f6\u00f6puudus, hinnang riigi majandusele viimasel 12 kuul, s\u00e4\u00e4stud praegu, p\u00fcsikaupade ostud praegu ja auto ostmine \u2013, siis t\u00f5useb TKI keskmine korrelatsioon SKP-ga +0,42-ni. See on 35 protsenti parem signaal kui praegune koondindeks.<\/p>\n

Kaks \u00f5ppetundi, mis ulatuvad TKI-st kaugemale<\/p>\n

Sellest diagnoosist tuleb v\u00e4lja kaks p\u00f5him\u00f5tet, mis kehtivad mitte ainult Eesti makro\u00f6konoomika kohta.<\/p>\n

Esimene: n\u00f5rga signaali keskmistamine tugevaga rikub kogu segu. \u00dcks suurep\u00e4rane komponent ei p\u00e4\u00e4sta koondn\u00e4itajat, kui kolm \u00fclej\u00e4\u00e4nut on m\u00fcra. See on disaini p\u00f5him\u00f5te, mida konjunktuuriinstituut on TKI kasutamisel ja avaldamisel eiranud, ja sama p\u00f5him\u00f5tet eiravad paljud ettev\u00f5tted iga p\u00e4ev n\u00e4iteks NPS-i, kliendi ja t\u00f6\u00f6taja rahulolu indekseid j\u00e4lgides. \u00dcks arv, mis koosneb tugevate ja n\u00f5rkade signaalide keskmisest, on alati n\u00f5rgem kui tugevad signaalid eraldi.<\/p>\n

Teine: inimesed oskavad hinnata olevikku, veidi kehvemalt minevikku, aga \u00fcldse ei suuda hinnata tulevikku. Seda n\u00e4itavad tehtud anal\u00fc\u00fcsi tulemused, k\u00f5ik “praegu” k\u00fcsimused on tugevad ennustajad, k\u00f5ik “12 kuu p\u00e4rast” k\u00fcsimused on n\u00f5rgad ennustajad. See pole indikaatori s\u00fc\u00fc, vaid inimese ps\u00fc\u00fchika omadus.<\/p>\n

Afektiivse prognoosi uuringud n\u00e4itavad j\u00e4rjekindlalt, et inimesed on s\u00fcstemaatiliselt halvad ennustama oma tulevasi tundeseisundeid ning negatiivsuse eelarvamus (negativity bias) ja uudistarbimise as\u00fcmmeetria kallutavad ennustusi s\u00fcstemaatiliselt allapoole.<\/p>\n

Kui te k\u00fcsite kelleltki, milline on elu tema arvates 12 kuu p\u00e4rast, m\u00f5\u00f5date tema praegust meeleolu ja uudiste loodud tausta, mitte tema ennustusv\u00f5imekust. Sama n\u00e4htus on dokumenteeritud n\u00e4iteks USA-s, kus Michigan Consumer Sentiment Index p\u00fcsis aastatel 2022\u20132024 ajaloolises madalpunktis t\u00e4pselt samal ajal, kui SKP kasvas stabiilselt ja kulutamine kasvas. Majanduskirjanduses on sellele tekkinud isegi termin “vibecession”.<\/p>\n

Miks Raudsepp eksib<\/p>\n

Raudsepa \u00f5igustus, et “vaadake, numbrid on samad, j\u00e4relikult oli EKI kriitika alusetu”, on heal juhul m\u00f5tlemise viga, halvemal juhul demagoogia.<\/p>\n

“M\u00f5lemad m\u00f5\u00f5davad samu asju, mis on viimase nelja aasta jooksul lakanud korreleerumast sellega, mida ta peaks ennustama.”<\/p>\n

Kui kaks asutust kordavad m\u00f5\u00f5tmist sama vananenud m\u00f5\u00f5dikuga ja saavad sama tulemuse, t\u00f5estab see ainult, et vale k\u00fcsimuse vastus ajas on stabiilne. See ei muuda k\u00fcsimust \u00f5igeks. Statistikaameti number ei \u00f5igusta TKI-d majandusindikaatorina rohkem, kui EKI number seda \u00f5igustas. M\u00f5lemad m\u00f5\u00f5davad samu asju, mis on viimase nelja aasta jooksul lakanud korreleerumast sellega, mida ta peaks ennustama.<\/p>\n

Mida muuta<\/p>\n

Statistikaamet peaks koondindeksi kas \u00fcmber tegema parimate komponentide baasil v\u00f5i avaldama selle k\u00f5rval valiidsuse n\u00e4itaja selle kohta, kui h\u00e4sti indeks viimasel perioodil SKP-d ennustanud on. Vastasel juhul saadab amet iga kuu v\u00e4lja arvu, mille ennustusv\u00f5imet ei tea mitte keegi.<\/p>\n

Meedia v\u00f5iks \u00fcldse l\u00f5petama TKI tsiteerimise “majanduse meeleolu” indikaatorina, kuniks n\u00e4itaja uuesti t\u00f6\u00f6le saadakse. Kui pealkiri \u00fctleb “kindlustunne langeb”, peaks alapealkiri \u00fctlema, et sellel pole viimase nelja aasta jooksul olnud mitte mingit pistmist sellega, mis majanduses tegelikult toimub.<\/p>\n

Poliitikakujundajad ja ettev\u00f5tted peaksid rakendama sama diagnostikat oma koondn\u00e4itajatele: kas komponendid t\u00f6\u00f6tavad ja ega keskmistamine ei t\u00f5mba n\u00e4itu alla? T\u00fc\u00fcpilised kandidaadid ettev\u00f5tetes on k\u00f5ikv\u00f5imalikud rahulolu indeksid, CSI, NPS, v\u00f5itude ja kaotuste p\u00f5hjused jms.<\/p>\n

L\u00fchidalt olemegi probleemi eest, et mida me selle indikaatoriga teeme, kui ta enam majanduse k\u00e4ek\u00e4iku ei ennusta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Statistikaamet avaldas sel n\u00e4dalal oma esimese konjunktuuribaromeetri. Tarbija kindlustunne on -31 punkti, peaaegu sama, mis Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI)…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":189198,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,3256,34,36,31,32,21,4335,28,29,672,81734,19,25,169,2559,81735,4336,23,24,22,20,30],"class_list":["post-189197","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-konjunktuuriinstituut","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-indrek-saul","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majandus","tag-moodikud","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-statistika","tag-statistikaamet","tag-tarbija-kindlustunde-indeks","tag-tarbija-kindlustunne","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116650908586117468","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/189197","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=189197"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/189197\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/189198"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=189197"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=189197"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=189197"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}