Ajalugu kipub end kordama. Kui mitte nietzschelikul moel, iga n\u00fcansi iga omadust tagasi tuues, siis iganenud hoiakuid ja vastandusi taas kinnitades, sest uut v\u00e4lja m\u00f5elda on kordades raskem kui vana rasva p\u00f5lema s\u00fc\u00fcdata.<\/p>\n
Selmet n\u00e4ha Flo Kasearu “Monumentaalse h\u00fcljatuse” sarjas<\/a> ja selle apogees (2023\u20132026) h\u00fcvangu ja \u00f5itsengu ning asjakohase sotsiaalkriitika noote, on seelikut lehvitavat naist kujutav v\u00f5imas monument tekitanud vaenu ja m\u00f5istmatust, kusjuures r\u00fcnnaku alla on sattunud just ratsanikuna kujutatav Alma Ostra-Oinas (1886\u20131960).<\/p>\n Irooniliselt on see j\u00e4lle ajaleht Postimees, mille veergudel Ostra-Oinast karmilt kritiseeritakse. Alma Ostra-Oinas, andekas aktivist, tipp-poliitik, kirjanik ja publitsist, j\u00e4i juba 20. sajandi alguses \u00fchiskondlikke norme vaidlustanud noore naisena \u2013 s\u00f6andades koos kaaslastega osaleda referaadi\u00f5htutel vene mees\u00fcli\u00f5pilastega ning toimetada ja lugeda keelatud kirjandust \u2013 Postimehe tollase peatoimetaja hambusse (V\u00e4ljataga 1996<\/a>).<\/p>\n Jaan T\u00f5nisson s\u00fc\u00fcdistas Pu\u0161kini t\u00fctarlasteg\u00fcmnaasiumi ettev\u00f5tlikke \u00f5pilasi, sh Alma Ostra-Oinast, liigses vabameelsuses. R\u00fcnnaku taustal oli m\u00f5istagi poliitiline v\u00f5imuv\u00f5itlus T\u00f5nissoni enda ning vasakpoolsele spektrile paigutuvate Uudiste ja Noor-Eesti meeste vahel. Oma rolli m\u00e4ngis ka misog\u00fc\u00fcniline s\u00e4ttumus, mis oli tollal iseloomulik enamikule meestest, olenemata poliitilisest kuuluvusest.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd on olulisele naisele p\u00fcstitatud kontseptuaalselt l\u00e4bim\u00f5eldud ja t\u00e4issuuruses monument, mille vormis, sisus, taustas ja teostuses sulanduvad vastuhakk, imetlus, iroonia, traagika, koomika ja j\u00f5ud.<\/p>\n Tallinnas Liivalaia ja Juhkentali t\u00e4nava ristumiskohas on Alma Ostra-Oinas 1905. aasta Postimehe skandaalis esile kerkinud Pu\u0161kini g\u00fcmnaasiumi vormiriide ehk pruunseeliku vabaduse s\u00fcmbolina t\u00f5stnud oma pea kohale. Kuju loomise ja p\u00fcstitamisega on Flo Kasearu igati ajakohaselt puudutanud probleemi (eesti kultuuri vorminud) naiste n\u00e4htamatusest linnaruumis, ajaloos ja argim\u00e4lus.<\/p>\n Selle s\u00fcndmuse kiiluvees on Mart Sander kirjutanud halvustava ja pisendava ning vigadest kubiseva kirjat\u00f6\u00f6<\/a>, mis kogu projekti maatasa teeb. Tugevatest negatiivsetest emotsioonidest kantuna ei ole Sander loos suutnud otsustada, mida t\u00e4pselt r\u00fcnnata. Nii on ta sihtinud valimatult, n\u00f5udes kunstilt anatoomilist realismi, veatut ideaalrahvuslust, kuid samal ajal ka ideoloogiatust, ning s\u00fc\u00fcdistades Alma Ostra-Oinast ja implitsiitselt k\u00f5iki tema toetajaid eesti rahva kui \u00fchtse kogumi kommunistlikus (Ostra-Oinas oli siiski sotsiaaldemokraat ja Eesti Vabariigi \u00fclesehitaja) maham\u00fc\u00fcmises.<\/p>\n Motiveerivat n\u00e4ib seda \u00f5elat kirjat\u00f6\u00f6d mitte skulptuur ise oma huvitavate, n\u00fc\u00fcdsest seisukohast selgitust vajavate (eel)lugude kobaraga, mida saab t\u00f5lgendada kohalike naisliikumiste ja rahvusluse eri vormide p\u00f5kkumise ja p\u00f5imumise seisukohast, vaid v\u00f5imalus rakendada teos k\u00e4ilafraasi “l\u00f5hestab \u00fchiskonda” ette.<\/p>\n Just hetkedel, mil paljude diskussioonis osalejate s\u00f5nadest n\u00e4htub vaenulikkus millegi teistsuguse \u2013 n\u00e4iteks kasv\u00f5i krobelise ja as\u00fcmmeetrilise hobuse \u2013 vastu, n\u00e4ib, et digiteemades oleme k\u00fcll tippinnoveerijad, aga kunstis matame uuenduslikud alged maha. Hobune peab olema anatoomiliselt korrektne, kunst patriootlik, Arteri ette p\u00fcstitatagu nunnude kalade kujukesed!<\/p>\n