{"id":189480,"date":"2026-05-28T12:28:11","date_gmt":"2026-05-28T12:28:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/189480\/"},"modified":"2026-05-28T12:28:11","modified_gmt":"2026-05-28T12:28:11","slug":"kurjategijad-votavad-uha-enam-sihikule-toostuseid-kuidas-kaitsta-oma-ettevotte-raha-petturite-eest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/189480\/","title":{"rendered":"Kurjategijad v\u00f5tavad \u00fcha enam sihikule t\u00f6\u00f6stuseid. Kuidas kaitsta oma ettev\u00f5tte raha petturite eest?"},"content":{"rendered":"<p>Swedbanki iga-aastasest <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/96859012\/toostus-1\" tag-id=\"96859012\">t\u00f6\u00f6stusuuringust<\/a> selgub, et kurjategijad v\u00f5tavad j\u00e4rjest enam sihikule ka t\u00f6\u00f6stusvaldkonna \u2013 viimase 12 kuu jooksul on k\u00fcberr\u00fcnnakuga rinda pistnud \u00fcle veerandi sektori ettev\u00f5tetest.<\/p>\n<p>K\u00fcberkuritegevuse m\u00f5ju t\u00f6\u00f6stussektorile on aasta jooksul m\u00e4rgatavalt kasvanud. Kui mulluse uuringu j\u00e4rgi oli k\u00fcberkuriteo ohvriks langenud 16% ettev\u00f5tetest, siis t\u00e4navu on see kasvanud juba 27%-ni. Eriti m\u00e4rgatav on kasv olnud 10\u201320 miljoni euro suuruse k\u00e4ibega ettev\u00f5tete seas, kus k\u00fcberr\u00fcnnakutega kokku puutunud ettev\u00f5tete osakaal suurenes aastaga 9%-lt 34%-ni.<\/p>\n<p>K\u00fcberrisk on \u00fcha selgemalt kogu ettev\u00f5tte \u00e4ritegevust m\u00f5jutav risk.<\/p>\n<p>Raul Kirsim\u00e4e<\/p>\n<p>Toiduainet\u00f6\u00f6stuses on k\u00fcberkuritegevusega kokku puutunud ettev\u00f5tete osakaal j\u00e4\u00e4nud mullusega samale tasemele (19%) ning puidut\u00f6\u00f6stuses isegi veidi v\u00e4henenud (13%). K\u00f5ige suurem muutus toimus aga ehitusmaterjalide tootjate seas, kus k\u00fcberr\u00fcnnakutega kokku puutunud ettev\u00f5tete osakaal kasvas 13%-lt 40%-ni. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenes see ka masina- ja metallit\u00f6\u00f6stuses, kus kasvas 9%-lt 34%-ni.<\/p>\n<p>\u201eK\u00fcberrisk on \u00fcha selgemalt kogu ettev\u00f5tte \u00e4ritegevust m\u00f5jutav risk. Kui veel aasta tagasi pidas k\u00fcberturvalisust k\u00f5ige olulisemaks riskiks 14% t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetest, siis t\u00e4navu t\u00f5usis see n\u00e4itaja juba 18%-ni, olles sisendhindade volatiilsuse ning energiahindade ja varustuskindluse k\u00f5rval \u00fcks kiiremini kasvanud riske,\u201c kommenteeris Swedbanki t\u00f6\u00f6stusosakonna juhataja Raul Kirsim\u00e4e.<\/p>\n<p>R\u00fcnnakud avaldavad ettev\u00f5tete tegevusele suurt m\u00f5ju<\/p>\n<p>R\u00fcnnaku ohvriks langenud ettev\u00f5tetelt \u00fcritatakse varastada andmeid ja raha, aga ka segada igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d. M\u00f6\u00f6dunud aastal k\u00fcberkuritegevusega kokku puutunud ettev\u00f5tetest viitas 41%, et r\u00fcnnakus varastati v\u00f5i \u00fcritati varastada andmeid, kolmandikul juhtudel koormati \u00fcle ettev\u00f5tte IT-s\u00fcsteem ja 30% juhtudest \u00fcritati l\u00e4bi viia finantspettust.<\/p>\n<p>Samuti t\u00f5id t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted esile, et kurjategijate eesm\u00e4rgiks on olnud seisata t\u00f6\u00f6 v\u00f5i kr\u00fcpteerida andmeid. Selle k\u00f5rval on rinda pistetud olukordadega, kus ettev\u00f5tte nimel on \u00fcritatud tarnijatele saata v\u00f5ltskirju.<\/p>\n<p>J\u00e4rgmise kahe aasta jooksul plaanib tehisintellekti investeerida \u00fcle poole Eesti t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetest.<\/p>\n<p>\u201eK\u00fcberkuritegevus on kiirelt arenev valdkond. Praeguseni on liikvel juba paljudele tuttavad tegevjuhtide nimel levitatavad <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/96865963\/pettused\" tag-id=\"96865963\">pettused<\/a>, libaarved ja \u00f5ngitsuskirjad, kuid tehisintellekti kiire areng on pahalaste arsenali lisanud hulga uusi t\u00f6\u00f6riistu. R\u00fcnnakuid saab l\u00e4bi viia automaatsemalt, haavatavaid s\u00fcsteeme saab h\u00f5lpsamalt leida ning keelemudelid lubavad suurema vaevata viia l\u00e4bi v\u00e4ga veenvaid eestikeelseid pettusi,\u201c m\u00e4rkis Kirsim\u00e4e.<\/p>\n<p>Kuna k\u00fcberkurjategijate tegevus v\u00f5ib halvata ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6 p\u00e4evadeks v\u00f5i isegi n\u00e4dalateks, peab Kirsim\u00e4e oluliseks, et ettev\u00f5tjad j\u00e4tkaksid investeerimist nii enda kaitsmisse kui ka l\u00e4bim\u00f5eldud uutesse tehnoloogiatesse. Kirsim\u00e4e r\u00e4\u00e4gib, et selles vaates on pilt siiski pigem positiivne: j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul plaanib tehisintellekti investeerida \u00fcle poole Eesti t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetest. Samuti on ettev\u00f5tete fookuses investeeringud privaatv\u00f5rkudesse ja nutikamatesse \u00e4rijuhtimiss\u00fcsteemidesse.<\/p>\n<p>Kirsim\u00e4e s\u00f5nul tuleb samas arvestada, et hooletu digitaliseerimine v\u00f5ib k\u00fcberkurjategijatele avada uusi uksi. \u201eSeet\u00f5ttu on oluline, et ettev\u00f5tted suudaksid muutuvate oludega kohaneda ning leiaksid \u00f5iged t\u00f6\u00f6riistad ja -v\u00f5tted, mis aitavad aina keerukamaks muutuvas k\u00fcberruumis turvaliselt ja j\u00e4tkusuutlikult tegutseda, kasutades samal ajal \u00e4ra ka digitaliseerimisest tulenevaid kasvuv\u00f5imalusi,\u201c lisas ta.<\/p>\n<p>Kuidas kaitsta oma ettev\u00f5tte raha petturite eest?<\/p>\n<p>Petturite esmane sihtm\u00e4rk on alati inimene, kellega manipuleeritakse ning seel\u00e4bi saadakse ligip\u00e4\u00e4s \u00fcsna tihti nii isiku enda, kui ka temaga seotud ettev\u00f5tete kontodele. Siin on m\u00f5ned ennetavad tegevused, mis aitavad igal ettev\u00f5tjal riski juhtida.&#8217;<\/p>\n<p>Meie kogemus n\u00e4itab, et 80% ettev\u00f5tetel on internetipangas suuremad \u00fclekannete limiidid, kui nad tegelikult igap\u00e4evaselt vajavad. See on otsene risk, sest kui kelmid p\u00e4\u00e4sevad kontole ligi, siis saavad nad ka suuremaid summasid liigutada.<\/p>\n<p>\u00dclekandelimiite saad muuta netipangas, kaardilimiite nii netipangas kui ka \u00e4pis oma kaardi juures.<\/p>\n<p>Kui aga kardad, et petturid v\u00f5ivad kontole ligip\u00e4\u00e4semise korral limiite suurendada, saad lisada piirangu, millega v\u00e4listad \u00fcldse netipangas limiitide muutmise v\u00f5imaluse. Selleks helista meile numbril 613 2222.<\/p>\n<p>V\u00e4lkmaksega \u00fcle kantav raha liigub kohe saaja kontole nii Eestis kui ka mujal Euroopas. See on mugav, aga pettuse korral liigub raha enne, kui keegi j\u00f5uab reageerida.<\/p>\n<p>Tasub kaaluda, kas v\u00e4lkmakse on ettev\u00f5ttele \u00fcldse vajalik. Kui p\u00fcsivad v\u00e4lispartnerid puuduvad, v\u00e4lis\u00fclekandeid ei tehta ning enamik \u00e4ripartnereid arveldab samuti Swedbankis, v\u00f5ib v\u00e4lkmakse limiidi seadistada tehingu- v\u00f5i p\u00e4evap\u00f5hiseks. V\u00f5i keelata v\u00e4lkmaksed \u00fcldse.<\/p>\n<p>Kui v\u00e4lkmaksed v\u00e4lja l\u00fclitada, j\u00f5uavad maksed saajani enamasti siiski samal t\u00f6\u00f6p\u00e4eval, kuid v\u00e4ike viivitus v\u00f5ib anda v\u00f5imaluse makse peatada. V\u00e4lkmaksed saad v\u00e4lja l\u00fclitada \u00fclekandelimiitide ja kasutajate haldamise lehel.<\/p>\n<p>Kui ettev\u00f5ttes tegeleb maksetega rohkem kui \u00fcks inimene, tasub suuremate \u00fclekannete jaoks seadistada kahe kasutaja kinnitus. \u00dcks t\u00f6\u00f6taja valmistab makse ette, teine kinnitab selle. Sellega v\u00e4hendad nii inimlikke vigu kui ka sisemiste pettuse ohtu.<\/p>\n<p>Topelt kinnituse lisamiseks ava internetipangas kasutaja\u00f5iguste ja \u00fclekandelimiitide leht ning lisa iga kasutaja alt \u201eteise kasutaja kinnituse\u201c lahtrisse limiit, millest alates on kinnitus vajalik.<\/p>\n<p>Hea oleks luua ka v\u00e4hemalt kaks administraatori profiili. Nii saab suuremaid muudatusi teha ainult siis, kui neid kinnitab kaks inimest. See tagab parema kontrolli ning v\u00e4heneb inimliku vea v\u00f5i kuritarvitamise v\u00f5imalus.<\/p>\n<p>Pettuse ohvriks langemise riski v\u00e4hendab ka see, kui erakliendi ja \u00e4rikliendi konto vahel ei saa uuesti internetipanka sisse logimata liikuda. See aitab ennetada n\u00e4iteks olukorda, kus raamatupidaja langeb pettuse ohvriks, sest arvab, et sisestab PIN-koode ainult endaga seotult, kuid tegelikult tekib juurdep\u00e4\u00e4s automaatselt k\u00f5ikidele kontodele. Pettuse saab \u00e4ra hoida, kui automaatne liikumine era- ja \u00e4rikonto vahel on piiratud.<\/p>\n<p>Kas tead, kellel on ettev\u00f5ttes juurdep\u00e4\u00e4s internetipangale? See k\u00fcsimus k\u00f5lab lihtsalt, aga praktikas on vastus sageli ebaselge, eriti kui t\u00f6\u00f6tajad on vahetunud. Regulaarne \u00fclevaatus, kellel on ligip\u00e4\u00e4s ja millisel tasemel, on \u00fcks lihtsamaid ja t\u00f5husamaid pettuste ennetamise meetmeid.<\/p>\n<p>Kui ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajad kasutavad internetipanka ainult kontoris, saab lisada seadistuse, et internetipanka saab sisse logida vaid kindlalt IP-aadressilt v\u00f5i riigist. See t\u00e4hendab, et v\u00f5\u00f5rast asukohast ei p\u00e4\u00e4se kontole ligi isegi siis, kui kasutajaandmed on sattunud valedesse k\u00e4tesse.<\/p>\n<p>Piirangud saab lisada kasutaja\u00f5iguste ja \u00fclekandelimiitide lehel nii lepingu kui ka kasutaja kohta. Lepingu limiitide all ava \u201ePiirangud\u201c ning vali, mille kohta soovid piirangud lisada.<\/p>\n<p>Kui koost\u00f6\u00f6partner teatab, et tema kontonumber (IBAN) on muutunud, siis tee alati selle kohta t\u00e4iendav kontroll kasutades selleks m\u00f5nda teist suhtluskanalit (nt telefoni), mitte seda mille kaudu muutusest teavitati, sest see v\u00f5ib olla petturite kontrolli all.<\/p>\n<p>Uue partneriga koost\u00f6\u00f6d alustades kontrolli alati ettev\u00f5tte tausta ja seda, kas inimene, kellega suhtled, on p\u00e4riselt selle ettev\u00f5tte esindaja ning tal on \u00f5igus lepinguid s\u00f5lmida v\u00f5i tellimusi teha. Makseriskide v\u00e4hendamiseks v\u00f5ib kasutada ettemaksu, akreditiive v\u00f5i kindlustusega faktooringut, kuid neist on kasu siis, kui tehingu teine pool on usaldusv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n<p>Nagu n\u00e4ha, ei eelda suurem turvalisus automaatselt suuri investeeringuid. Esimesed sammud saab teha seadistusi \u00fcle vaadates ning teades, kellel on millised kontoga seotud \u00f5igused ja rollid. Vastutuse hajutamine, regulaarsed koolitused, ettev\u00f5tte haavatavuse j\u00e4rjepidev kaardistamine ja kontrollimehhanismide ajakohasena hoidmine on kindlasti see, mis aitab pettustest hoiduda ja millega tuleb igal ettev\u00f5tjal regulaarselt tegeleda. <\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120586879\/kurjategijad-votavad-uha-enam-sihikule-toostuseid-kuidas-kaitsta-oma-ettevotte-raha-petturite-eest\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120586879\/kurjategijad-votavad-uha-enam-sihikule-toostuseid-kuidas-kaitsta-oma-ettevotte-raha-petturite-eest\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (4)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Swedbanki iga-aastasest t\u00f6\u00f6stusuuringust selgub, et kurjategijad v\u00f5tavad j\u00e4rjest enam sihikule ka t\u00f6\u00f6stusvaldkonna \u2013 viimase 12 kuu jooksul on&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":189481,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,3211,2919,81768,81767,25,392,23,24,22,20,30],"class_list":["post-189480","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pettus","tag-pettused","tag-pettusjuhtumid","tag-pettuskeem","tag-populaarseimad-lood","tag-toostus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116652206383495322","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/189480","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=189480"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/189480\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/189481"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=189480"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=189480"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=189480"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}