Suureks m\u00f5istatuseks maalitud k\u00fcsimus president Alar Karise j\u00e4tkamisest presidendina tundub olevat lihtsam, kui me ette kujutame. Ta \u00fctles juba 2025. aasta s\u00fcgisel Mirko Ojakivile antud intervjuus, et “peab juhtuma v\u00e4ike ime, et mind keegi veenab kandideerima”, kuid nagu teame, juhtus samasugune ime ka 2021. aasta augustis.<\/p>\n
Karis pole varjanud, et k\u00f5ik tema senised kandideerimised on olnud v\u00f5idukad, mis eeldab lisaks tugevale siseveendumusele t\u00f5sikindlat kinnitust neilt, kellest kandideerimise \u00f5nnestumine s\u00f5ltub. Seni pole suudetud talle sellist kinnitust anda ja muie n\u00e4os ju seda t\u00e4hendabki, et ta v\u00f5iks ju selle n\u00f5usoleku isegi anda, aga ametis j\u00e4tkamine pole ka mingi elut\u00e4htis k\u00fcsimus.<\/p>\n
Kui riigikogu vanematekogu l\u00e4hetas riigikogu esimehe Lauri Hussari (Eesti 200) president Karisega kohtuma, et talt v\u00f5imaliku teise ametiaja kohta p\u00e4rida, siis selle j\u00e4rel on avalikkus saanud vaid mittemidagi\u00fctlevaid selgitusi. Aga mitte midagi selget ei saagi \u00f6elda, sest ilmselgelt ei \u00f6eldud ka Kadriorus mitte midagi sellist, mis v\u00e4\u00e4riks pealkirjadesse t\u00f5stmist.<\/p>\n
K\u00f5ik saavad ju aru, et see oli vaid diplomaatia, sest riigikogul pole kavatsustki Karist tagasi valida. Nii nagu Hussar ise intervjuus ERR-ile tunnistas, on Karisele seni toetust avaldanud vaid kaks erakonda, mis t\u00e4hendab, et parlamendis tema valimine ei \u00f5nnestuks. Nii et Hussar saab ka ise v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et Kariselt polegi m\u00f5tet t\u00e4nasel p\u00e4eval kindlat jah-s\u00f5na oodata. Sestap on ka arusaamatu, miks ametisolevalt presidendilt \u00fcldse mingit vastust oodatakse.<\/p>\n
Aga mis te n\u00fc\u00fcd pullite?<\/p>\n
Olles president Karise avalikke s\u00f5nav\u00f5tte j\u00e4lginud suure t\u00e4helepanelikkusega, v\u00f5ib diplomaatilisust k\u00f5rvale heites tunnetada, et Karis on ka ise oma m\u00f5tteis ootere\u017eiimile j\u00e4\u00e4nud ja m\u00f5tleb vaid \u00fcht: “Mis te n\u00fc\u00fcd pullite! Otsustage \u00e4ra, kas Eestil on vaja poliitilist madinat uute nimede \u00fcle v\u00f5i olen ma olnud siiski piisavalt v\u00e4\u00e4rikas, et seda ametit edasi kanda.”<\/p>\n
Presidendi v\u00e4\u00e4rikus ja tema ametiaja v\u00e4\u00e4rtus ei seisne tavaliselt \u00fcksikutes v\u00e4lja\u00fctlemistes, mida meedia abil v\u00f5imendatakse. Samuti kipuvad pealkirjadesse pandud m\u00f5tted vahel algsest ideest irduma, mis v\u00f5ib luua presidendiameti kandjatest ettekujutusi, mis on kaugel t\u00f5est. Aga just Karist kiputakse v\u00e4listama kerge k\u00e4ega, tuues v\u00e4lja tema m\u00f5ned v\u00e4lispoliitilised seisukohad ning v\u00e4lja\u00fctlemised Venemaa ja Ukraina teemal.<\/p>\n
N\u00e4iteks Karise intervjuu Helsingin Sanomatele p\u00e4lvis laia kriitikat, justkui oleks ta \u00f6elnud, et p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja l\u00f5ppu peaks Venemaaga j\u00e4lle “normaalset” dialoogi pidama. Tegelikult \u00fctles ta, et peame selliseks dialoogiks valmis olema, aga esmalt tuleb agressor peatada ja alles seej\u00e4rel suhted \u00fcle vaadata.<\/p>\n
Karis r\u00f5hutas, et “Venemaa peab muutuma, et temaga saaks suhelda”. See t\u00e4hendab, et l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima ei pea l\u00fc\u00fca saanud Vladimir Putiniga, vaid Venemaaga, mis on valmis p\u00e4riselt l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima, mitte seda etendama. Karis pole kordagi \u00f6elnud, et ta on valmis p\u00e4ev p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu Putini ees punased vaibad lahti rullima. Sama m\u00f5tet edasi arendades saabki selgeks, et pole oluline, mida Karis p\u00e4riselt \u00fctles v\u00f5i m\u00f5tles, vaid see kinnistab juba tekkinud eeldust presidendi l\u00e4bikukkunud v\u00e4lispoliitikast.<\/p>\n
Teoreetiliselt v\u00f5imalik, praktiliselt mitte<\/p>\n
“Kokku on fraktsiooni mittekuuluvaid saadikuid juba 18, aga suurema osaga neist erakondades siiski arvestatakse.”<\/p>\n
2026. aasta presidendivalimiste esimene voor peaks riigikogus peetama augusti l\u00f5pus. Presidendikandidaadi valituks osutumiseks on vaja 68 h\u00e4\u00e4lt. Seda pole v\u00e4he, aga mitte ka v\u00f5imatult palju, kui erakonnad tahavad. Kui kandidaadiks oleks Alar Karis, v\u00f5ib 101 h\u00e4\u00e4lest kindlalt maha lahutada Mart Helmet presidendina toetavad EKRE h\u00e4\u00e4led (\u00fcheksa h\u00e4\u00e4lt), aga ka siis on segadust palju, sest pole p\u00e4riselt teada, kuhu kalduksid fraktsioonidest lahkunute h\u00e4\u00e4led. Kokku on fraktsiooni mittekuuluvaid saadikuid juba 18, aga suurema osaga neist erakondades siiski arvestatakse.<\/p>\n
Keskerakond (seitse h\u00e4\u00e4lt) ja Isamaa (kaheksa h\u00e4\u00e4lt) on teatanud, et nad on valmis Karist toetama. M\u00f5lemad j\u00e4\u00e4vad ka praegu selle juurde, et nende taha Karise tagasivalimine ei j\u00e4\u00e4. Niisiis s\u00f5ltuks Karise j\u00e4tkamise edukus eelk\u00f5ige Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valikutest. Teoreetiliselt oleks see v\u00f5imalik. Aga kas ka praktiliselt?<\/p>\n
Parlamendi suurim fraktsioon on Reformierakonnal (37 h\u00e4\u00e4lt), kust on tulnud Karise suunas k\u00f5ige enam kriitikat. Siiski pole erakonna juht Kristen Michal teda l\u00f5plikult v\u00e4listanud, \u00f6eldes n\u00e4iteks intervjuus Vikerraadiole, et nende erakonnas on toetajaid nii Karisel kui ka eelmisel presidendil Kersti Kaljulaidil ning “m\u00f5lemal oleks potentsiaali olla Eesti Vabariigi president”.<\/p>\n
Michal \u00fctles sedagi, et Reformierakonnast endast presidendikandidaati kindlasti ei tule, mis t\u00e4hendab, et otsitakse erakonna\u00fclest kandidaati, kelleks Karis tegelikult ju sobib. Kaljulaidi nimi n\u00fc\u00fcd vaevalt t\u00f5siselt v\u00e4lja \u00f6eldi, pigem ikka segaduse tekitamiseks.<\/p>\n
Marko Mihkelson (Reformierakond), \u00fcks Karise suurimaid avalikke kriitikuid, \u00fctles hoolikalt s\u00f5nu valides, et “tulevane riigipea peaks omama tugevat rahvusvahelist kompetentsi ja v\u00f5imet Eestit n\u00e4htavalt, meeldej\u00e4\u00e4valt ja m\u00f5jusalt esindada”.<\/p>\n
Pole kahtlustki, et eelolevad viis aastat saavad rahvusvahelises suhtluses olema turbulentsed ja vajavad \u00e4\u00e4rmiselt tasakaalukat ja k\u00f5neosavat persooni, kes selle raskuse v\u00e4lja kannaks. Eesti vaatenurgast on presidendi roll eelk\u00f5ige diplomaatiline ning erilisi v\u00f5imuinstrumente pole talle antud, siis v\u00e4ljastpoolt vaadates on see roll hoopis kaalukam. President on president ning tema s\u00f5nal on t\u00e4htsus.<\/p>\n
Sotsiaaldemokraatide (\u00fcheksa h\u00e4\u00e4lt) seast pole \u00fcldse kuulda, keda nad selles ametis n\u00e4eksid. Jevgeni Ossinovski on intervjuus Vikerraadiole v\u00e4lja toonud usaldamatuse erakondade vahel, mis takistab riigikogus presidendivalimiste \u00f5nnestumist. Viis aastat tagasi olid sotsid valmis toetama ka Kersti Kaljulaidi kandidatuuri, kuid selle v\u00f5imatuse j\u00e4rel asuti kiirelt Karise selja taha. N\u00fc\u00fcd tundub, et isegi kui Karisele pole otseseid etteheiteid, siis teda toetama samuti ei t\u00f5tata.<\/p>\n
Eesti 200 (13 h\u00e4\u00e4lt) on v\u00e4lja\u00fctlemistes samuti ebalev olnud, \u00f6eldes et nad kaaluvad “p\u00e4ris mitut kandidaati”. Kristina Kallas julges hiljuti siiski v\u00e4lja \u00f6elda, et “meie saadikute enamus Alar Karise j\u00e4tkamist ei toeta”. P\u00f5hjuseid detailselt avama ei kiirustata, kuid presidendilt oodatakse pigem “v\u00e4\u00e4rtusi, millele meie v\u00e4lispoliitika juba Lennart Meri ajast toetunud on”.<\/p>\n
Neist selgitustest saab v\u00e4lja lugeda \u00fcksnes seda, et Karis on v\u00e4lispoliitiliselt eba\u00f5nnestunud. \u00dcks teine erakonna liige \u00fctleb salalikult, et tegelikult ollakse Toompeal \u00fcldse raskustes, et Karise ametiajast neid momente leida, mis v\u00e4\u00e4riksid esilet\u00f5stmist.<\/p>\n
Mida rohkem riigikogu liikmetega suhelda, seda enam v\u00f5ib jutu kokku v\u00f5tta nii, et k\u00fcsimus pole \u00fcksikutes v\u00e4lispoliitilistes v\u00e4lja\u00fctlemistes, vaid s\u00e4ravate ideede puuduses \u00fcle\u00fcldiselt ja isikuomadustes, mis on loonud mulje, justkui vaatab Kadriorg Toompeale \u00fclevalt alla. Seda parlamendis ei seedita.<\/p>\n
Niisiis polegi Karisele ehk midagi t\u00f5sist ette heita ning Isamaa, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond v\u00f5iksid vabalt asuda seisukohale, et Karis on tagasivalimiseks ametit kandnud piisavalt v\u00e4\u00e4rikalt. H\u00e4\u00e4led v\u00f5iksid isegi kokku tulla, kui see poliitiline otsus s\u00fcnniks, aga sel korral seda otsust ei tule.<\/p>\n
Presidendivalimiste \u00f5ppetunnid<\/p>\n
S\u00fcgisene parlamendihooaeg saab olema tulev\u00e4rk, sest k\u00f5ik poliitilised j\u00f5ud tahaksid tegeleda juba 2027. aasta riigikogu valimistega. M\u00f5nele erakonnale on see ju p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise k\u00fcsimus. Segadus presidendivalimiste ja sellesse ametisse sobivate kandidaatide otsinguga aitab igal juhul esile p\u00e4\u00e4seda neilgi erakondadel ja poliitikutel, kellest enam justkui midagi ei oodata.<\/p>\n
Augustini on veel m\u00f5ni kuu minna, mis annab erinevateks aruteludeks piisavalt aega. K\u00fcll aga tasub neis aruteludes ettevaatlik olla, sest iga v\u00e4lja \u00f6eldud uus nimi loob avalikkuse ees ootusi, mida v\u00f5ib olla raske t\u00e4ita.<\/p>\n
“Valiku teevad ikkagi kas erakondlikult seotud riigikogu liikmed v\u00f5i valijamehed, kui esimesed hakkama ei saa.”<\/p>\n
Kui tuuakse v\u00e4lja kandidaat X, Y ja W, siis tahaks avalikkus kuulda, mida nad nendest maailma asjadest arvavad. Aga see avaliku arvamuse platvorm pole see, mis otsustab. Valiku teevad ikkagi kas erakondlikult seotud riigikogu liikmed v\u00f5i valijamehed, kui esimesed hakkama ei saa.<\/p>\n
Meenutagem veel 2021. aastat, kui president Kersti Kaljulaid l\u00f5petas oma ametiaega ning erakonnad arutasid v\u00f5imalike kandidaatide \u00fcle. Kaljulaid ise teatas alles augusti keskel, et on valmis kandideerima teiseks ametiajaks. Juba veebruaris oli tollal parlamendiv\u00e4lise Eesti 200 juht Kristina Kallas \u00f6elnud, et ka nemad soovitavad riigikogul Kaljulaid teiseks ametiajaks tagasi valida.<\/p>\n
Riigikokku kuuluvad erakonnad sellele ettepanekule ei reageerinud, sest toetust Kaljulaidile tegelikult ei olnud. P\u00f5hjused olid enam-v\u00e4hem samad, nagu ka n\u00fc\u00fcd Karise puhul v\u00e4lja tuuakse. Eks omajagu segadust tekitas veel aastajagu varem s\u00fcndinud Kaljulaidi otsus p\u00fcrgida OECD juhiks. Kuigi 2021. aasta alguses v\u00f5ttis ta oma kandidatuuri tagasi, j\u00e4i see siiski meelde.<\/p>\n
Niisiis on viimase kahe presidentuuri \u00f5ppetunnid olnud kandidaatide avalikustamise v\u00f5i nende avaliku toetamisega kiirustamine, mis on viinud selleni, et laia toetust ei suudeta neile leida ning tuleb asuda alternatiivi otsima. Ilmselt l\u00e4heb nii selgi korral, sest erakondadel on suur soov president kindlasti riigikogus \u00e4ra valida, kui vaid leitakse k\u00f5igile sobiv kandidaat. Karis see ei ole, aga m\u00f5ne teise nime puhul ollakse ehk kompromissiks valmis.<\/p>\n
T\u00f5si on see, et riigikogus presidendi valimise \u00f5nnestumiseks peaks talle leiduma toetajaid ka Isamaa, Keskerakonna ja fraktsioonitute ridadest. Lihtne see pole, aga mitte v\u00f5imatu. K\u00f5ik s\u00f5ltub kandidaadist. K\u00fcll aga t\u00f5devad parlamendipoliitikud, et kui selline kandidaat leitakse, siis tema nimi \u00f6eldakse v\u00e4lja pigem augusti l\u00f5pus. T\u00f5en\u00e4oliselt tuleb j\u00e4rgmine president poliitikale l\u00e4hemalt, t\u00e4psemalt isegi v\u00e4lispoliitikale l\u00e4hemalt.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Suureks m\u00f5istatuseks maalitud k\u00fcsimus president Alar Karise j\u00e4tkamisest presidendina tundub olevat lihtsam, kui me ette kujutame. Ta \u00fctles…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":189731,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[1687,26,27,37,33,651,35,55424,28579,729,34,36,31,32,21,40189,731,2076,819,28,29,19,999,25,18841,38530,643,640,1801,23,24,22,20,31701,30],"class_list":["post-189730","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-alar-karis","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-200","tag-eesti-keel","tag-eesti-presidendid","tag-eesti-president","tag-ekre","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-imre-kaas","tag-isamaa","tag-kersti-kaljulaid","tag-keskerakond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-poliitika","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised","tag-presidendivalimised-2026","tag-reformierakond","tag-riigikogu","tag-sde","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valimiskogu","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/189730","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=189730"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/189730\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/189731"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=189730"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=189730"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=189730"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}