![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2026\/05\/Sirp-20-2026_0015__art_r1-1.jpeg\")
<\/a><\/p>\nLoodusuurija K\u00f5rsa harrastusteaduse rajal.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
Carmen Kilvits<\/p>\n
Kus j\u00e4\u00e4b riiklikul seirel puudu?<\/p>\n
Riiklik keskkonnaseire on paratamatult valikuline. Seiratakse ette n\u00e4htut seal, kus on seirepunkt, ja siis, kui vaatlusgraafik ette n\u00e4eb. K\u00f5ik hajus, ootamatu ja lokaalne ei pruugi seireandmetes kajastuda. Tulenevalt looduskaitseressursside nappusest l\u00e4htutakse eelk\u00f5ige esmavajalikest kohustustest, n\u00e4iteks Euroopa Liidu direktiivide j\u00e4rgi n\u00f5utavate n\u00e4itajate hankimine v\u00f5i olemasolevate pikkade andmeridade j\u00e4tkamine, ega suudeta alati kiirelt kohaneda uute seirevajadustega.<\/p>\n
Eesti avalikku haldust on kirjeldatud kui detsentraliseeritut,1 kuid viimastel k\u00fcmnenditel on toimunud vastupidine areng: avaliku sektori ja looduskaitse valdkonna standardimine, optimeerimine ja tsentraliseerimine.2 See t\u00e4hendab, et r\u00f5hk on \u00fchtsetel n\u00e4itajatel, v\u00f5rreldavatel andmetel ja juba toimivatel seires\u00fcsteemidel. Selline meetod teeb vaatlusandmetel p\u00f5hinevad otsused l\u00e4bipaistvamaks ja kaitstavamaks, kuid samal ajal v\u00e4hem paindlikuks. Nii teame \u00fcha t\u00e4psemalt seda, mida oleme alati m\u00f5\u00f5tnud, kuid \u00fcha v\u00e4hem seda, mis parasjagu muutub.<\/p>\n
Kriitilisemad l\u00fcngad tekivad seal, kus muutus on alguses v\u00e4ike ja hajus: invasiivsete liikide esmased leiud, ebaseaduslikud metsaraied v\u00f5i \u201etavalise looduse\u201c tasapisi halvenev seisund. Need ei j\u00f5ua ametlikku seiresse piisava kiiruse ega detailsusega.<\/p>\n
Just selline varajane kohapealne info on sageli vajalik t\u00e4iendus spetsialistide kogutud andmetele, seega mitte suurte andmel\u00fcnkade t\u00e4itmine, vaid v\u00e4ikeste signaalide andmine, millega juhitakse t\u00e4helepanu v\u00f5imalikele t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsetele, sh positiivsetele, muutustele looduses ja keskkonnas. Hea n\u00e4ide on K\u00f5rsa Saiasoos rajatud harrastusteaduse rada, kust kogutud vaatlusandmed aitavad teadlastel j\u00e4lgida soo taastumist.<\/p>\n
Siin avaneb harrastusteaduse roll. Mitte riikliku seire asendajana, vaid selle t\u00e4iendajana, m\u00e4rgates s\u00fcsteemiv\u00e4list v\u00e4ikest, kohalikku v\u00f5i ebatavalist muutust.<\/p>\n
Kas ametnike ettevaatlikkus piirab harrastusteaduse kasutatavust?<\/p>\n
Tegelikult toetab harrastusteadus juba praegu keskkonnakorraldust ja riik omakorda harrastusteadust, kuigi see koost\u00f6\u00f6 ei ole alati n\u00e4htav ega s\u00fcsteemne. Meie looduskaitsepoliitikat kujundavad kliimaministeerium ja selle allasutused ning nende otsustes kasutatakse peale riikliku seire ja teadust\u00f6\u00f6de \u00fcha enam ka vabatahtlike kogutud loodusvaatlusi.<\/p>\n
Viimasel k\u00fcmnendil on riik toetanud mitmeid harrastusteaduse algatusi, n\u00e4iteks \u201eAasta liigi\u201c vaatluskampaaniaid ning eluslooduse andmebaase (nt loodusvaatluste andmebaas, e-Elurikkus3) ja nutirakendusi. Siinse harrastusteaduse v\u00e4\u00e4rtus ei piirdu Eestiga, kodanike kogutud andmeid kasutatakse ka rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmisel, n\u00e4iteks Natura 2000 kaitsealade v\u00f5rgustiku seisundiaruandluses, milles harrastusteaduse kaudu kogutud mass\u00adandmeid saab kasutada alade seisundiaruannete ja seire l\u00e4htep\u00f5hjana. Alates 2019. aastast on loodusvaatluste andmebaasi kasutatud vabatahtlikele tuginevates seireprogrammides, n\u00e4iteks kahepaiksete seires. Keskkonnaameti t\u00f6\u00f6s on harrastusteadus eriti kasulik kaitsealade planeerimisel ja v\u00f5\u00f5rliikide ohjeldamisel. Heaks n\u00e4iteks on Hispaania teeteo leviku kaardirakendus, mis annab reaalajas \u00fclevaate selle liigi levikust ja nii saavad elanikud ja omavalitsused oma tegevust paremini planeerida. Siiski pole harrastusteaduse roll keskkonnakorralduses alati selge ega \u00fcheselt m\u00f5istetav ja varasemad maailma teadusuuringud osutavad ametnike skeptitsismile kui \u00fchele piirajale, miks harrastusteaduse andmeid keskkonnakorralduses ei kasutata.<\/p>\n
L\u00e4htudes sellest teadmisest uurisime Eesti maa\u00fclikooli ja Tartu \u00fclikooli teadlastega koost\u00f6\u00f6s ekspertidega Keskkonnaagentuurist, Keskkonnaametist ja Looduseuurijate Seltsist, kuidas suhtuvad keskkonnaametnikud harrastusteadlaste kogutud andmetesse ja kas loodushuviliste kogutud infot arvestatakse keskkonnakorralduslike otsuste tegemisel. Eestis ei ole sel viisil harrastusteadusse suhtumist varem uuritud.<\/p>\n