On pentsik vaadata plaanitud suurprojektide paraadi, sest see on vastuolus Eesti demograafilise seisuga, \u00fctles Tallinna \u00dclikooli demograaf Mark Gortfelder saates “Esimene stuudio”.<\/p>\n
Praeguse s\u00fcndimuse j\u00e4tkumisel v\u00f5ib Eesti rahvaarv sajandi l\u00f5puks langeda alla 700 000 ning see toob kaasa probleeme tervishoius, pensionite maksmises, aga ka mujal.<\/p>\n
“On natuke pentsik vaadata sellist paraadprojektide rohkust, mida me juba oleme ehitanud, oleme ehitamas ja siis ka arutame, et ooperimajad ja multifunktsionaalsed suurhallid ja muu s\u00e4\u00e4rane. See on natukene kontrastne demograafilise v\u00e4ljavaatega,” s\u00f5nas demograaf.<\/p>\n
Gortfelderi s\u00f5nul on raske \u00f6elda, kui tugevalt on m\u00f5jutanud s\u00fcndimust Ukraina s\u00f5da, kindlamalt saab v\u00e4ita, et roll on majandusseisul.<\/p>\n
“Seda on raske t\u00e4pselt \u00f6elda protsendina. Kindlasti see on m\u00f5jude kurv, see on selge. Kui me m\u00f5tleme viimaste aastate peale, 2024 ja 2025 ning ka praegune aasta, siis elukallidus ja majanduslikud k\u00fcsimused on tugevamalt esil,” s\u00f5nas Gortfelder.<\/p>\n
Kinnisvara ei pruugi olla esimese lapse saamisel niiv\u00f5rd oluline, k\u00fcll aga muutub selle roll olulisemaks iga j\u00e4rgneva lapse puhul.<\/p>\n
“See norm on tekkinud, et iga laps saab omaenda toa. Kindlasti seal on m\u00f5ju suurem kui konkreetselt esimese lapse puhul,” lausus teadur.<\/p>\n
\u00dcha vanem esimese lapse s\u00fcnnitamise vanus, mis n\u00fc\u00fcdseks esmakordselt j\u00f5udnud \u00fcle 30 eluaasta, t\u00f5statab probleemi s\u00fcnnitajate viljakusega.<\/p>\n
“Meil on k\u00fcll viljatusravi t\u00e4nap\u00e4eval olemas, see on Eestis v\u00e4ga k\u00e4ttesaadav v\u00f5rreldes ka muu Euroopaga, kuid siiski viljatusravi potentsiaal on piiratud ja seda kasvum\u00f5ju, vanusekasvu ei suuda see ikkagi kompenseerida,” leidis rahvastikuteadur.<\/p>\n
Gortfelderi s\u00f5nul on lapsed l\u00e4bi ajaloo olnud peamised sotsiaalse kindluse tagajad, ent see on t\u00e4naseks muutunud ning ega pruugi demograafiliselt h\u00e4sti m\u00f5juda.<\/p>\n
“Meil on selline lihtne lapse saamine nende enda pakutava r\u00f5\u00f5mu p\u00e4rast olemas. Kui [kultuurimuutus] nii l\u00e4hebki, siis t\u00f5epoolest v\u00e4\u00e4rtuste uurijad pigem eeldavad, et soov last saada v\u00e4heneb,” selgitas ta.<\/p>\n
Seda, kas s\u00fcndimuse langemise taga on pigem naised v\u00f5i mehed, ei ole sotsiaalteadlastel lihtne \u00f6elda. Samas tuleks teatud m\u00f5ttes meeste otsa siiski rohkem vaadata.<\/p>\n
“Meil on probleemid \u00fcksikemadega ennek\u00f5ike ja see eeldab, et t\u00f5epoolest meespool ei ole oma panust andnud. Sellest vaatest jah, saab \u00f6elda, et mehed on rohkem s\u00fc\u00fcdi kui naised,” s\u00f5nas teadlane.<\/p>\n
Perepoliitika eeldab Gortfelderi s\u00f5nul stabiilsust ning muutlikud poliitilised otsused toovadki niisiis kaasa negatiivsed m\u00f5jud.<\/p>\n
“Kasvatamine on pikaajaline projekt, mis eeldab seda, et on olemas usaldus riigi vastu, et sellest, mida lubatakse, ka peetakse kinni,” \u00fctles teadur.<\/p>\n
Kuigi rahvastiku kahanemisel saab sisser\u00e4ndega teatud ametikohti t\u00e4ita, siis elualadega, kus keeleoskus on vajalik, nii lihtne pole, \u00fctles demograaf ning lisas, et sisser\u00e4nne t\u00f5stataks riigis ka teistsuguseid k\u00fcsimusi.<\/p>\n
“T\u00f5en\u00e4oliselt rahvusriigi pidamine muutub keeruliseks, \u00fcle tuleks vaadata valimisseadus, kodakondsusseadus ja keeleseadus,” \u00fctles Gortfelder ning lisas, et kui Ukraina s\u00f5jale eelnenud ajaga v\u00f5rdne sisser\u00e4nne j\u00e4tkub, siis t\u00e4hendab see madala v\u00f5i m\u00f5\u00f5duka s\u00fcndimuse puhul, et eestlaste osakaal Eestis j\u00e4\u00e4b poole juurde.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"On pentsik vaadata plaanitud suurprojektide paraadi, sest see on vastuolus Eesti demograafilise seisuga, \u00fctles Tallinna \u00dclikooli demograaf Mark…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":190244,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,3298,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,81875,16420,19,25,11761,38272,23,24,22,20,30,16682],"class_list":["post-190243","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-demograafia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majandusmojud","tag-mark-gortfelder","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvastikukriis","tag-sundivus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-viljatus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116657168474294456","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/190243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=190243"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/190243\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/190244"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=190243"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=190243"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=190243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}